käpardkäpardPhaReiPil, g -iKhkHääJMdKoeVMrSimKodLaiPlt; käpar|tTrm, g -diVJg, -tiPltPst; käpärdJuu, g -i TõsKJn(-ŕd) PuhNõo; käpä|ŕd g -rdiTrv; käppardIisR 1.oskamatu, saamatu inimene, vusserdis No küll on ikka käpard, mis tehtud, polnd kellegi tüüPha; mud́u üks va käpärd, midagi ei soa `tehtudJuu; sie on nisuke va käpard oma `tüegaJMd; käpard inimene, ei saa kedagi tehtudSim; Oh sa vana käpart, seda üeldasse neskese suamatuinimeseleTrm; ei selle käpardiga saa ühes tööd teha; last keelatasse paha meelega, mis sa käpard tikud `seie, kui sust tegijad põleLai; see laud on ka ühe käpardi `tehtudPlt; on ükskäpärd, mõni `ütleb [et] käed kõhusKJn 2.varas See oo igavene käpard, kui kuskil keind, säält oo midagidikke kadundKhkVrdkäpamees Vrdkäperd