Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
kärama1 kärama VNg IisR Jäm Khk Mär spor Pä K,
Iis Trm,
kärä|
mä Kuu Vai Var Kod KJn Trv Puh,
-me Hls Krk San;
`kärrämä, da-inf kärrätä Nõo Kan/-
äʔ/; pr (ta) kärrä Hel/-
b/
Se,
kärräss Rõu Lei/
-r-/; ipf (ta) käräśs Plv1. a. lärmama, kära tegema ühekorra olid `umbest viied pulmad sii külas,
küll kärasid Khk;
lapsed käravad `õues Kos;
Seal nie `juomarid kõrtsis käravad VJg; mis te käräde, ärä akade kärätseme Krk;
latsõ˽`kärräseʔ Kan;
kana käräss (karjub) Lei ||
mürama talled tahvad koeraga kärada SJn b. kajama; helisema keriku plats kohe käras ja müras `kelladest ja obustest VNg;
`laulsid nõnnagu käras Ksi;
sisaskiʔ lauliva kui käräśs Plv;
nii `täńtäss,
kui maailm kõ̭ik kärrä käeh Se ||
regi om just kui ruusa sehen,
kärräb ja kisendab perän Hel2. riidlema, tõrelema sain kärädä Kuu;
isa tuli meiega kärama Mär; ma käran poisiga, uĺak teine Saa;
ema tuli ja akkas kärama,
pidime `peksa `saama Trm;
akkavad kärama kohe,
ma‿i tohi `rääkidagi,
ma sain kärada kohe Plt;
ärä käräʔ ilma asjande San Vrd käratsema
kärama2 kärama Kuu(kärämä) Hlj Kad vastu pidama, kestma; piisama; kõlbama Sest `parlastist käräb küll; Nie telad `täüdüväd sen suve kärada; `Vanker käras nii`kaua kui kuo sain, siis lagus Kuu; paneme sientele kuort ja sibulad `peale ja kärab küll; sie rät́ik kärab viel küll Kad