kärama1käramaVNgIisRJämKhkMärsporPäK, IisTrm, kärä|mäKuuVaiVarKodKJnTrvPuh, -meHlsKrkSan; `kärrämä, da-inf kärrätäNõoKan/-äʔ/; pr (ta) kärräHel/-b/ Se, kärrässRõuLei/-r-/; ipf (ta) käräśs Plv 1. a.lärmama, kära tegema ühekorra olid `umbest viied pulmad sii külas, küll kärasid Khk; lapsed käravad `õuesKos; Seal nie `juomarid kõrtsis käravad VJg; mis te käräde, ärä akade kärätsemeKrk; latsõ˽`kärräseʔ Kan; kana käräss (karjub) Lei || mürama talled tahvad koeraga käradaSJnb.kajama; helisema keriku plats kohe käras ja müras `kelladest ja obustest VNg; `laulsid nõnnagu kärasKsi; sisaskiʔ lauliva kui käräśsPlv; nii `täńtäss, kui maailm kõ̭ik kärrä käehSe || regi om just kui ruusa sehen, kärräb ja kisendab peränHel 2.riidlema, tõrelema sain kärädä Kuu; isa tuli meiega kärama Mär; ma käran poisiga, uĺak teineSaa; ema tuli ja akkas kärama, pidime `peksa `saamaTrm; akkavad kärama kohe, ma‿i tohi `rääkidagi, ma sain kärada kohe Plt; ärä käräʔ ilma asjandeSan Vrdkäratsema