kärkima1`kärkimasporR(-ie; -mä Lüg), KhkVllMuhReiMärTorHääsporK(-ŕ-; -mä Juu), IPõ; `kärkümäKuu; `käŕk|ma (-r-) Saa, -mäKodKJneL/-meHlsKrk/; (ma) kärgi(n), -ŕ-ePeL, `kärginR 1.valju häälega riidlema, kellegi peale karjuma ärä `kärgi `lapsegaLüg; kärgib nagu köue Vll; `kärkimene oo riiu asi Muh; küll oli vihane, `kärkis ja `paukusmis seenad värisesidMär; küll ta `mürkis ja `kärkisSim; kärk ja vańd `kuŕjaKod; vanamis `raksus ja `käŕkis mis koleKJn; mis sa iki kärgid ja `riidled ütsiluguTrv; mia kärgi - - nigu `piḱne jälle, röögi nii et `ilma kuulda om Nõo; peremi̬i̬ss oĺl vihane, `käŕkse mõtsan põllu`panjidõgaKan; Mi sa no taast latsõst nii käŕgit, kas taa midä ti̬i̬d tu̬u̬st Urv; käŕk `pääle minnuKrl || fig(loomade häälitsemisest) riitsikad akavad `kärkmä nukanKod; ko˽varõśs ka ilosahe vaak, siss om hüä, a kokäŕk vai `hüŕmelless, siss kuulutas midä pahha SeVrdkärskima 2.müristama(äikesest) `pikne kärgib täna `õige kõvasti Saa; `kärkimine on ligidal, `kaugel on tümin ja kolistamineLai; vanamb käŕk kõvaste, vanamb tümistesTrv; küll käŕks pikken kolesti Hel; Kui vanemp aga käŕk joba enne jüri`päivä, siss `tuĺli vilu suviRõn; `pikne käŕk `kõvvaPlv; piḱkäne ḱärk, `kärmähe lü̬ü̬Se 3.paukuma, praksuma Kui tund on `käüdüd, siis `kärkü lokkulaud Kuu; kuńdi liha ei anna `rasva `väĺjä, kärgib pańni piälKod; tuli `naksi `käŕkmä; kuusõpuu˽`käŕkvä, a pedäjäpuu ei käŕgiveSan; `ruśkut lei `vasta `lauda ku `käŕke Plv; kuusõ puuʔ `paukvaʔ, `käŕkväʔ, pill kibõnõidRõu; mõsu `paukminõ‿m `käŕkminõ, pandass õks prauh-prauh kui mõstass tõlvagaʔ, tõlv käŕkSe || fig maa käŕk `vasta, maa pill `atra `vällä Vas 4.teritama; pinnima `atra ja adra `haerat (künnirauda) ja kirvõst kärgitäss; kirvõst vaja `käŕkeʔ sepil, kel om paks terä, aiass tuli kuumass ja vasaraga pessetässRäpVrdkärpima1