Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
kärmes1 kärmes Kos(komp `kärmem)
HJn Amb JMd(g `kärme)
kärmas see on kibe `käimine kui kuus `versta `tuńdis,
see peab kärmes `käija olema Kos;
nää oli nii kärmes,
tuli õhviti `lüpsma Amb;
isa-ema,
mõlemad kaks kärmest inimest JMd Vrd kärme1
kärmes2 kärmes g `kärm|se, -sse, -pse Sa Käi Phl Kse(-ss) Han Var Pä a. kärbes korista reńd ära kärmeste eest Jäm; nüid on see kärmeste aeg Vll; `Kärmpsel oli tilk nina `otsas, oome tuname sajab `jälle Pöi; pisem kut kärmes Käi; Kärmestel tuleb `väävli`suitsu tiha Han; `kärmsi tuleb õuest ka `sesse Var; hobuseperse ~ härjaperse kärmes liik kärbselisi obuse `perse `kärmpsed on madalad laiad; ärja `perse `kärmpsid `pandi laisa koirale änna ala Khk; Obuse `perse `kärmpsed mis obuse änna all on Pöi; hispaania kärmes kiimaseks tegev rohi `ispaa·nja kärmes oo `sohke rohe, mis teeb inimese ulluss Tõs; kiri kärmes nn kirju kärbes kiri kärmes, möni vana inimene `ütles lollid `kärpsed Jäm; pime kärbes sõgelane püme kärmes, veel kibemad kut arilik kärmes on Pha || fig Ää teda `uskug, ta ajab `soole `kärmpsid pεhe (petab) Kaa; Kärmes `lindab nii kaua `ümmer tule, kui tiivad ää põletab (riskimine võib õnnetult lõppeda); Kaks kärmest korraga (mitu asja korraga tehtud) Han