Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)
Leitud 2 artiklit
kärpima1 `kärpi|
ma (-
mä)
Kuu VNg Lüg S L K(-
ŕ-)
Trm;
kärpima Iis;
`käŕp|
mä Kod Krk/-
me/
TLä Krl VId(-
r- Plv);
`ḱärpme San; (ma) kärbi(
n) (-
ŕ-;
ḱ-) /
`kärbi(
n)
R/
1. a. (osaliselt) ära võtma, vähendama ma kärbi koore pεεlt ära Jäm;
vanasti kärbiti `palkasi `ühtelugu `alla Kos;
kärbib ühe kääst ja teese kääst. nüid `kärpis `jälle sialt otsest vähemast,
ei makst seda ära VMr b. pügama, lühemaks tegema ta `juused `tahtvad ää `kärpida Kse;
lehmad `kärpvad `tihle `piälsi Tõs;
`kärpisi nat́ike üle ta (lamba), ei oln na ea vill Aud;
käŕbid kuue üsa lühekesese Tor;
kui tahetakse tasast ekki teha,
siis kärbitakse ladvad pealt ära Juu;
vaea `juuksed ära `kärpida Lai;
puul kärbiti ladva är päält ütelisess Krk;
mehe `käŕpsivä abet,
kel suure abeme Ran c. teritama, õhemaks tegema ku kivi (veskikivi) nüriss lääp,
muud ku raiutass sügävepes ja kärbitas päält teräves Krk;
kärbe ma väist;
hobõsõ `rauda ka kärbtäss Vas;
ḱirvõst ḱärbitäss,
ku kirvõss om padi Se Vrd kärkima1 d. kahjustama (külmast) külm on `vilja `kärpind Lüg;
külm `kärpis orase otsad ää Khk;
küĺmaga käŕbitud `tatrad Tor;
küĺm on natuke kardule `varssa ää `kärpind Juu;
kurgi `piälsed ärä `kärpnud külm Kod;
ärä alladet vili,
all om är `kärpin Krk e. fig akab `kärpides minema. nönda `kergest `keimise `kohta `εεtasse Khk2. peksma, lööma kaŕuss kärp `lehmä kaŕa roosaga. vitsaga˽kah või `kärpi;
inemist kah kärbiti – ańd tõnõ tõsõlõ `kõrvu piteh roosaga Rõu;
ma su kihä käŕbi õt sa püüsü‿i paigah;
`lat́si kärbitäss vitsagaʔ Se ||
rookatust altpoolt tasandama katus `kärpimata alles Muh Vrd kärpama
kärpima2 `kärpima, kärbi- võrke veest välja tõmbama ku tühi meri on, siis võrgud kärbitaks üles Hää