kärpima1`kärpi|ma (-mä) KuuVNgLügSLK(-ŕ-) Trm; kärpimaIis; `käŕp|mäKodKrk/-me/ TLäKrlVId(-r-Plv); `ḱärpmeSan; (ma) kärbi(n) (-ŕ-; ḱ-) /`kärbi(n) R/ 1. a.(osaliselt) ära võtma, vähendama ma kärbi koore pεεlt äraJäm; vanasti kärbiti `palkasi `ühtelugu `allaKos; kärbib ühe kääst ja teese kääst. nüid `kärpis `jälle sialt otsest vähemast, ei makst seda äraVMrb.pügama, lühemaks tegema ta `juused `tahtvad ää `kärpidaKse; lehmad `kärpvad `tihle `piälsi Tõs; `kärpisi nat́ike üle ta (lamba), ei oln na ea vill Aud; käŕbid kuue üsa lühekeseseTor; kui tahetakse tasast ekki teha, siis kärbitakse ladvad pealt äraJuu; vaea `juuksed ära `kärpidaLai; puul kärbiti ladva är päält ütelisessKrk; mehe `käŕpsivä abet, kel suure abemeRanc.teritama, õhemaks tegema ku kivi (veskikivi) nüriss lääp, muud ku raiutass sügävepes ja kärbitas päält terävesKrk; kärbe ma väist; hobõsõ `rauda ka kärbtässVas; ḱirvõst ḱärbitäss, ku kirvõss om padiSeVrdkärkima1d.kahjustama (külmast) külm on `vilja `kärpindLüg; külm `kärpis orase otsad ää Khk; küĺmaga käŕbitud `tatrad Tor; küĺm on natuke kardule `varssa ää `kärpindJuu; kurgi `piälsed ärä `kärpnud külm Kod; ärä alladet vili, all om är `kärpinKrke.fig akab `kärpides minema. nönda `kergest `keimise `kohta `εεtasseKhk 2.peksma, lööma kaŕuss kärp `lehmä kaŕa roosaga. vitsaga˽kah või `kärpi; inemist kah kärbiti – ańd tõnõ tõsõlõ `kõrvu piteh roosagaRõu; ma su kihä käŕbi õt sa püüsü‿i paigah; `lat́si kärbitäss vitsagaʔSe || rookatust altpoolt tasandama katus `kärpimata allesMuh Vrdkärpama