Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 7 artiklit
kärss1 kärss S Kse Tõs Tor spor K(-
ŕ- Koe),
IPõ M T Krl Lut/
ḱ-/,
kärs Kuu Hlj Rei Vig Var Mih Iis San(
ḱars)
V(-
ŕ- Rõu Se,
ḱ- Har Se),
kärts Mar Kul Mär Vig Khn Juu Kos Tür Ann Kod; g kärs|
a (-
ä)
Sa L K I eL,
-u Emm Rei(-
i)
Mär Ann,
`kärsä Kuu,
kärss|
a Kse Kad, -ä Khn,
-i Ris,
kärts|
a Kul,
-ä Vig Juu; n, g `kärs|
ä VNg Vai(-
a)
1. a. sea koonu ots sia `kärsa `oieda,
senega `määridä `külmedäne `varba Vai;
`vinguril seal paiguliste äda,
puhu kärss `aige,
teise maa jεεs,
äi saa `tönguda Khk;
`Voata et sa‿b löö kärsa `pihta,
siga on kärsast ellik Pöi;
pani `rönga `kärssu Rei;
traet `aetasse kärsäst läbi et tä ei saa `tõnguda mette Mar;
kärts oo kõva krõmps,
et nuga ei `lõika tädä Kod;
siga olli kärsäge kiḱ maa segi `lõhkun Hel;
latsõ `tahtsõvõ `ḱarsa,
t‿oĺl sääne kõrrõ San;
`Mäane `kartuli`võtja künd kärsägõ? = siga; tennüspääväl süvväss tsia `kärsä Rõu ||
hum koon Ma löön sene ilusale valge hülgele kärsi pihta Rei;
kärsä ajama isutult toidus sonkima lää‿i süüḱ `kõrda,
siss aja no tah `käŕsä;
kõtu kaŕah täüś sööńüʔ,
siss aja pääle `käŕsä Se b. pej inimese nina on sellel küll `kärssa pale täis Ans;
ḱärsnõ̭na,
sääne tsõõrik nõ̭na kui kartoh pääh; śjool om hüä kärs, tu nuhutass kõ̭iḱ `vällä Se;
kärss püsti (ilmutab viha või solvumist) sel on jo kärs `püsti Hlj;
kui midagid on,
siis on kohe kärss `püsti Khk;
sa `tõmbad kohe kärsa `püśti Trm;
ega `sulle ei või midägi üteldä,
siss om `õkva kärss sul `piśti Nõo Vrd kärsnä2. fig siga mene `ütle `kärsäle,
las `kärsä `tulla `oue Vai;
onu u̬u̬t aia all,
käse `kärssä `käimä tulla (hunt ootab siga aia taga) Krk Vrd kärssnina,
kärsäk
kärss2 kärss g kärs|a Pöi Muh Kse Mih Tõs Pil, -ä Var Tõs; kärts Mär Kei, g kärs|a Nis Juu, -ä Mar Juu, kärtsa Aud Hag Rap ree jalasekäänd ree kärss oo mis nõnna tõuseb `püsti; rie kärsad pannasse riepia viadi `külge Muh; lõi ree kärsad `auku `kinni; kärsad lõi jää ääre taha Kse; kärss võib kodara augost kõige `rohkem katti `minna Mih; ilusa kärsaga regi; regi läks kärsäst `murde pealt `katki Tõs; rie kärts on kust jalase murre akkab Hag; jalas läind kärsa pealt kat́ti Pil || jalasejätk ree kärts, see oli nisuke kõber puutükk, `pańdi jalasele abiks, et joosk ei kulu ja tahapoole `pańdi `jälle tald Kei
kärss3 kärss (-ŕ-) Lüg Kaa Jaa Pöi Emm Käi IPõ Hls Krk Puh Nõo, kärts Kod; g kärs|ä Kod Hls, -i Jaa Pöi Muh Lai(-ŕ-) Puh Nõo, `kärsi Lüg
1. kortsus, kipras ja kängus asi või olevus kes käŕss oo, mis `moodi siis veel nooreks tehasse Muh; See on jo nii trööpe kistod nagu igavene kärss Käi; oh sa vanamori kärss Trm; kaks lehmä kärtsä Kod; siga käŕssi jäänd, nigu käŕss teine - - vilets ja armetu Lai; si̬i̬ `aasta es olegi ubinit, mõni ütsik kärsike, ubinakäŕss Puh
2. okslik, jändrik, kõver puu Suos `männikärss, suos ei `kasva `männid, `jäevad kõik `kärssi Lüg; See tamm oo igavene käŕss Kaa; möned kase kärsid on einamale jäänd veel. vötame need poar `kärssi muha; puukäŕss, oksakäŕss Jaa; Puu nõnda `pahka täis kut käŕss, naagu oksa käŕss mis maast ladvani `oksi täis on; sii aa `eares oo üks va metsõunpuu kärss Pöi; üit́s va kärss ja `oksline puu Hls
kärss4 kärss g kär(t)sä väike kivine madalik järves luadude kõrval `veiksemäd kiviunnikod, ni̬i̬d one kivi kärtsäd siäl; kalad seesäväd siäl kärtsä piäl; vene jäe kärsä `õtsa `kinni Kod
kärss5 kärss Juu KJn Krk, kärs Kuu Rõu(ḱars) Plv, kärts Khk Juu Kod; g kärs|a (-ä) Khk(kärtsu) Juu Kod KJn Krk Rõu Plv, `kärsä Kuu
1. kõrbehais Tehnd tule `ahju, `järskü tuba `kanget `kärsä vai `korbend `aisu täüs Kuu; `kuskilt tuleb `kärtsu Khk; `veltse `riide kärts; kust sedä `kärssä tuppa tuld on Juu; kärsäss `suama abi ku langestõbi tuleb `piäle, põletata `lamma `nahka Kod; Tiiä˽miä tan palass, kõ̭iḱ kotusõ `ḱarsa täüś Rõu
2. küünla tahi söestunud ots võta `küindla tahil kärss otst ää KJn; kärss om `otsa palanu, si̬i̬ taht ärä lõigade Krk; `küündlel käŕs `otsa palanu Plv
kärss6 kärss g kärsa KJn,
kärsi Emm Käi,
`kärso Lüg;
kärs g `kärsä Lüg1. peitli pea hatule löödud ots vana mies paneb `uudelt võru `pääle,
sis ei aja `kärsäd üles,
kui võru on pääl,
siis `kärsäd ei õle nii `suured;
`tiislari `peitli kärss,
`plotniku `peitli kärss Lüg2. puu langetamisel kännu külge jäänud läbisaagimata osa, kaba Kärsi `lεikami ära,
muidu kand jεεb rumal `nähja Emm Vrd kärk4
kärss7 kärss g `kärss|
u (-
ü)
Kuu; n, g `kärss|
u Hlj,
-ü Kuu;
käŕss g käŕs(
s)
i Plt võrkkott Sai alade `tuodud rüsäld `tulles `kärssü siess omale `süömä kalu;
`Kärssü suu ois `lahti kadakast `tehtud `ümmärgüne vits Kuu;
igaühel ikke `niisukene `kärssu oli,
`vergu linast `tehtud Hlj;
eina käŕss,
paelast sõĺmitud,
mis `einu `kińni piab Plt Vrd karss1