kärutama2kärutamaJõhJämKhkMuhJuuKoeViKIVlPõKrkUrv(ḱa-), kärotammaJõhSe(imp käroda) 1.ajama; tagant kihutama kärutasin ta uksest `õue, väravast `väĺja VJg; taa man joba ei˽saa˽laisõldaʔ, taa ḱarutass ütte`puhku takastUrv; ma kärode `vällä, laisaʔ inemise roisoʔ SeVrdkärvendama 2.midagi intensiivselt tegema Ahi `mustab nagu `tunda auk ja kui pali õlen tänä puid läbi kärutandJõh; kärutas kedrada iganes, okk oli punane eesKhk; küll om suur seĺlä täüs, ańds `seĺgä kärute perissKrk || pej(suguaktist) käruta taha [tüdrukule], mis sa `uotad viel SimVrdkäristama 3.lööma kärotas `teisele `vasta `silmiJõh; Ma kärutasi sellele ühe ea oobi Pöi; kärutas täie `vasta `vahtimistVMr; kärutas `müöda nägu nii et veri lõi suust `väĺlaVJg; aga ta sai mehe `muodi kärutata Sim; kärutasin `talle möda `kõrvuPil; käruta paĺl `siia TMr || humtulistama kärutas jänekse mahaKadVrdkärpama Vrdkärrutama2