[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kõõm1 kõõm g kõõm|a Pöi Muh L Kei Juu JMd Pai Koe TaPõ Plt KJn M; kõ̭õ̭m Räp, g kõõma Nõo; kööm Noa, g kööma Jäm Vll Käi Rei
1. kõõm, ketendus kõõma kord peal nagu ahvena soomus; pea oo kõõmal, kiheleb `kangest Muh; nögese tee on kööma `vastu Käi; obo nühib `kangeste, tal oo kõõma kärnad naha sees; einputke `juuri peab keedetama, et see peab kõõma ää `võtma Mar; näljetud loomadel ka kõõm `seĺges Hää; `kõõma suiutse peenikse kammiga, siss tuleb puha maha Saa; paks kõõma kord jäi laua `piale, kui sugesid Juu; `veikse lastel tükib kõõm tulema Plt; siga ajab `kõõma Trv; õõruve `sarvi vahelt `kõõma Hel; ega õre kaḿm `kõ̭õ̭ma maha ei tu̬u̬ Nõo; kõõma kõõmaseks, ketendavaks `Tuhkapääval ei tohi pead `kammida, siis peab pea `kööma `lööma Jäm; pεε lεheb `kööma Käi; jalg `kõõma läin Tõs; loom läheb kua `kõõma Ksi; kui pia läks `kõõma, ikke `võiga määriti Plt; keväde om tuulege nägu `kõõma tõmmanu Krk; kõõmas ~ kõõmes ~ kõõman ~ kõõmen kõõmane, ketendav pia oo nii `kangesti `kõõmas Mär; loomad `kõõmas Kse; pea oo `kõõmes Tor; vasik on kõõman ja täiän; kui sa `puhtass ei pese, si̬i̬p jääb `sisse, on kõhe piä kõõman Kod; piä `kõõmas, aas `kangesti sügelemä KJn; ihu om kõõman; mõnel om pää kah kõõman Hls Vrd kohm3, kõhm
2. (millestki väheldasest, viletsast) Rohe kasvab pial nagu kõõm, põle sialt saada kedagi Tor; [oksad] mis nihuke kõõm ja peenike oli, need said mua kasuks ää põletud Pai; meil kodo rohi nagu kõõm, kuabivad tõiss eenämul Kod; es saa kedägi, `väike kõõm olli, ku `väikse village; ein om ku kõõm kunagi, niidä ku `kõõma Krk; järve kõ̭õ̭m prah́t aet `vällä Räp
Vrd kõõme
1. kõõm, ketendus kõõma kord peal nagu ahvena soomus; pea oo kõõmal, kiheleb `kangest Muh; nögese tee on kööma `vastu Käi; obo nühib `kangeste, tal oo kõõma kärnad naha sees; einputke `juuri peab keedetama, et see peab kõõma ää `võtma Mar; näljetud loomadel ka kõõm `seĺges Hää; `kõõma suiutse peenikse kammiga, siss tuleb puha maha Saa; paks kõõma kord jäi laua `piale, kui sugesid Juu; `veikse lastel tükib kõõm tulema Plt; siga ajab `kõõma Trv; õõruve `sarvi vahelt `kõõma Hel; ega õre kaḿm `kõ̭õ̭ma maha ei tu̬u̬ Nõo; kõõma kõõmaseks, ketendavaks `Tuhkapääval ei tohi pead `kammida, siis peab pea `kööma `lööma Jäm; pεε lεheb `kööma Käi; jalg `kõõma läin Tõs; loom läheb kua `kõõma Ksi; kui pia läks `kõõma, ikke `võiga määriti Plt; keväde om tuulege nägu `kõõma tõmmanu Krk; kõõmas ~ kõõmes ~ kõõman ~ kõõmen kõõmane, ketendav pia oo nii `kangesti `kõõmas Mär; loomad `kõõmas Kse; pea oo `kõõmes Tor; vasik on kõõman ja täiän; kui sa `puhtass ei pese, si̬i̬p jääb `sisse, on kõhe piä kõõman Kod; piä `kõõmas, aas `kangesti sügelemä KJn; ihu om kõõman; mõnel om pää kah kõõman Hls Vrd kohm3, kõhm
2. (millestki väheldasest, viletsast) Rohe kasvab pial nagu kõõm, põle sialt saada kedagi Tor; [oksad] mis nihuke kõõm ja peenike oli, need said mua kasuks ää põletud Pai; meil kodo rohi nagu kõõm, kuabivad tõiss eenämul Kod; es saa kedägi, `väike kõõm olli, ku `väikse village; ein om ku kõõm kunagi, niidä ku `kõõma Krk; järve kõ̭õ̭m prah́t aet `vällä Räp
Vrd kõõme
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|