Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
Leitud 1 artikkel
kõbin kõbin Pöi, g -a Lüg Muh L(p kõbinast Tõs) Juu Jür(n -as) Koe JJn I Plt KJn M(g -e) Nõo; kõpin g kõbina Puh Nõo V(n -ṕ-; g -õ Krl), kõpina San
1. vaikne kõbisev heli ei `kuulu kõbina ei kabina Lüg; ma `kuulsi kõbina aga es näe Muh; pisike lehe kõbin; ei kuule kõppu egä kõbinast Tõs; kui kedagi kõbinad oo, ta (koer) akkab `aukuma Aud; oli üks kõbin, mis käis, aga ei soand aru, mis se oli Juu; Iga kõbingi kostab tuppa ära; Pikse kõbinad jäid juba vaid Jür; kaśs kuuleb kõhe kõbinad, iired kõbissavad Kod; tst! vällän om kõbin Hls; Varass `eitub egäst kõbinast Hel; `jusku iire kõpin oss ollu `kuulda kunagi San; `hainte seeń oĺl suur kõpin Kan; ma˽kuuli et kõṕin oĺl, no˽tuĺl tuulõkõnõ kah, siss kuulõdõ, et lihe kõṕin om Har; väläh kõṕin om kui `kiake ju̬u̬sk `mü̬ü̬dä Se
2. fig kuuldus, kuulujutt seda kõbinad oo ammu kuulda oln Muh; kõbinad õli kuulta, `ütleväd `niskess tühüjä jutto Kod
3. (hoost, kiirusest) lähäb kui kõbin Mär; läks `kiiresti nii et kõbin JJn; `võeti uśs `valla, [hinged] tulliv `sisse ku kõbin Pst; [kirja]tü̬ü̬ käü ku kõbin Krk; inimese lähva `tü̬ü̬le nigu üits kõbin Nõo; lat́s ju̬u̬sk tarrõ `mü̬ü̬dä nigu kõṕin enne Har; [hiired] `ju̬u̬skva kui kõṕin õ̭nnõ `saina piti Se