[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kõdunema kõdun|ema Lüg Jõh Pöi L spor K(-ä KJn), I T(-ä Ran), -eme Pst Hls Hel, -õm(m)a Kan Urv Plv; ködunema Sa Emm(-o-) Ris
1. pehkima; kõduks muutuma; mädanema kõduneb üks puu `välla Lüg; puu `seia ära ködunend Jäm; nii vanad puud, ködunevad ennem pinus εε, kut neid pöleta saab Khk; Sõnnik võib nõnda ää kõduneda Pöi; puu kõduneb naa ää, et üsna muld Kse; `teiba ots oo kõdunema läin Var; pidali tõbega just ku kõduneb Vän; kaob ja köduneb sie puu päris ää Ris; kõik aśsad kõdunevad; `eśtiks mädaneb, siis kõduneb ää Nis; viĺja piad kõdunevad ää Koe; `surnu on avvas ära kõdunend Iis; inime `pitkämine kõduneb ja kadub ärä, kui `pantse `mulda Kod; rõõva, ku na vällan omma, kõduneve vihma kähen ära Pst; su̬u̬ muld om pehme kõdunenu muld Hel; inemise põrm kõdunep ärä Ran; `ta‿lli vana kańep - - iva `olli joba ärä kõdunenu sääl sehen, selle tä es lää kasuma Nõo; kõdunõmma lännüʔ ku mädäniku `sisse löönüʔ Kan
2. kõhnuma, kokku kuivama; kiduma Ädä ei õle, õlen kõhe `terve, aga kõdunen, ise `tunnen Lüg; ködunen inime nagu surma `kutsar Ris; enne `surma kõdunes ärä, teki all õlid `paĺjad luud Kod || [haigusega] veri kõdunes seest ää Mär; ahi vähä `aega seisab, siis kõduneb ära JJn; kui pääv sulatab ja lumi nagu kõduneb ära, siis ei tule iad viĺja `saaki Lai Vrd kõduma, kõdureme
Vrd kõdanema, kõdavuma, kõdenema, kõdunama