Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
kõhelema1 kõhelema RId(-
mma Lüg)
Mar Han Var Tor Juu Jür JMd Plt1. kõhklema; viivitama midä sa kõheled sääl `ninda `kaua,
kui et saa `mendost Lüg;
seisad ja kõheled muidu,
põle tööd käe Var;
kõheles ja kõheles,
ei saand tast minejad Tor;
mis sa viel kõheled,
akka `piale JMd2. rahutu olema, nihelema; kibelema kõheleb menemä;
midä sa kõheled `ühte `puhku,
paigal et õle Lüg;
Ära kõhele `süöma `lauva taga IisR;
mõni va laps kõheleb peal,
tääl põle aso `kuskil Mar;
kui ma ka lähän `sõnna asemele,
ma mud́u seal kõhelen,
ega ma siis maga Juu;
kõheleb,
ei seisa paigal Plt Vrd kõhvlema
kõhelema2 kõhelema Kse Var Tõs JJn
1. sügelema kerbud kallal, ihu üsna kõheleb Kse; kirbud `võtvad ko vahel kõhelema Var; Kõheleb siit-sealt, justkui oleks `kirpa täis Tõs; küĺg kõheleb ja kiheleb, nigu oleks `lahtine aav JJn || fig aas üsna kõrvatagused kõhelema (pani mõtlema) Var || kihama õlut aeab pea kõhelema Kse
2. kirvendama küĺm aab ihu kõhelema Kse