[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kõketama kõketama Vig Tõs Aud Vän Nis Juu Kos Jür Koe VMr Plt, kõkke- Lüg/-mma/ Jõh
1. (kana häälitsemisest) kana, kui akkab munele menemaie, siis kõkketab Lüg; kana pesa peab `kuskil olema, kõketab sii `kohtes ülevel Vän; [kanad] omiku tulevad puu pealt `alla, siis kõketavad nõnna et Juu Vrd kõkerdama, kõkkitamma, kõkutama
2. punetama, lõkendama `tõine, kui vihastab, siis akkab kõhe näust kõkketamma; kie prisk ja punane on, sie kõkketab `silmist küll Lüg; Küll sel õli juba asunik `inge all, ega sie nägu `muidu nii ei kõkketand Jõh Vrd kõkkendamma
1. (kana häälitsemisest) kana, kui akkab munele menemaie, siis kõkketab Lüg; kana pesa peab `kuskil olema, kõketab sii `kohtes ülevel Vän; [kanad] omiku tulevad puu pealt `alla, siis kõketavad nõnna et Juu Vrd kõkerdama, kõkkitamma, kõkutama
2. punetama, lõkendama `tõine, kui vihastab, siis akkab kõhe näust kõkketamma; kie prisk ja punane on, sie kõkketab `silmist küll Lüg; Küll sel õli juba asunik `inge all, ega sie nägu `muidu nii ei kõkketand Jõh Vrd kõkkendamma
kõkutama kõkutama Jäm/kö-/ Muh Rid Han Saa JMd VMr Kad VJg Trm Lai Plt Nõo Kam Vas/-mma/, -eme Hel; kõkkutama Lüg IisR
1. (kana, ka muu linnu häälitsemisest) Kõkk, kõkk, kõkk, `poigidega kana kõkkutab, `kutsub `poigi `süöma Lüg; kivitikk kes tikutab, kõkutab Rid; Kana kõkutab kui [pesa] pialt munemast ää tuleb Han; kuked kõkutavad, kui `kuĺli näevad Saa; kana kõkutab, `omme saab mune murida VJg; kanad kõkutavad, mune ei ole `koskil Lai; kana kõkutese, tahave magame Hel || Inimesed kõkutavad kua, kui näd ennast suure `suuga `kiitvad või mud́u `aĺpvad Han Vrd kokutama3, kõketama, kõkkitamma
2. (naermisest) `Tütrukud `armastasivad `naeru kõkkutata IisR; Es saa naeru pidama, muud kut kökutas Jäm; noored tüdrukud `mitmekeisi koos, siis kõkutavad `pialegi, `asja ees teist taga Lai; mia via rasset kotti, temä mugu kõkutab `naaru Nõo; Ta om valmiss ega tühä aśa pääle naaru kõkutamma Vas
3. kopsama; kõbima, kohendama poiss kai toda ratast, kõkut veedike, `iste `säĺgä ja läits Nõo; klaaś om kah abrass, lätt `kat́ski, mugu vähä kõkuta enne Kam
1. (kana, ka muu linnu häälitsemisest) Kõkk, kõkk, kõkk, `poigidega kana kõkkutab, `kutsub `poigi `süöma Lüg; kivitikk kes tikutab, kõkutab Rid; Kana kõkutab kui [pesa] pialt munemast ää tuleb Han; kuked kõkutavad, kui `kuĺli näevad Saa; kana kõkutab, `omme saab mune murida VJg; kanad kõkutavad, mune ei ole `koskil Lai; kana kõkutese, tahave magame Hel || Inimesed kõkutavad kua, kui näd ennast suure `suuga `kiitvad või mud́u `aĺpvad Han Vrd kokutama3, kõketama, kõkkitamma
2. (naermisest) `Tütrukud `armastasivad `naeru kõkkutata IisR; Es saa naeru pidama, muud kut kökutas Jäm; noored tüdrukud `mitmekeisi koos, siis kõkutavad `pialegi, `asja ees teist taga Lai; mia via rasset kotti, temä mugu kõkutab `naaru Nõo; Ta om valmiss ega tühä aśa pääle naaru kõkutamma Vas
3. kopsama; kõbima, kohendama poiss kai toda ratast, kõkut veedike, `iste `säĺgä ja läits Nõo; klaaś om kah abrass, lätt `kat́ski, mugu vähä kõkuta enne Kam
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|