kõks1kõksPöiMuhJuuVJgTrmLaiKrk/-ḱ-/ Nõo 1.int(helist, häälitsusest) a.kiirest löögist tekkiv heli Puur oli vassakus püus, vasar paramas, `andis aga `pääle kõks, kõks, kõks puuri otsa `pihtaPöi; [tael] `pandi selle sure tulerava `peale ja siis, siis `lüödi sedasi kõks ja kõksMuh; Sirbi `ambad lõi [sepp] tina tüki pial. Pisike `peitlike oli näppude vahel, lõi aga kõks ja kõksTrm; linna inimene on `arjund [kõrgete kontsadega], käib kõks kõksLaiVrdkoks6, kõksakb.ku vällän `ütlet [kanale] kõḱs kõḱs, sõ̭s tule `leibä `ot́smeKrk 2.adv(kergesti, kiiresti toimuvast) Sae oli kukkund kivi `peale ammas `välja kõks, sae ammas on ellikPöi; kit́s tulna üle `ru̬u̬dlitse aia nigu kõksNõo