[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Leitud 1 artikkel

kõlbama `kõlbama Pöi, kõlvata Muh L(kõlbata Mar Tõs) Juu KuuK spor Jä ViK, TaPõ Plt KJn M(-me, -te) T(-mõ, kõlbadõ San), kõlvadaʔ V(-mma; -mõ, -dõʔ Krl, -taʔ Rõu Plv), `kõlbada Lüg Jõh IisR Jür Plt Hls/-e/ Rõu Vas Lut/-baada/; `kõlvama, kõlvata Tor; u `kölbama, kölbada Khk Vll Emm, kölvata Rei; `kölvama Kaa; `kelbama, `kelbada Kuu VNg Vai
1. kõlblik olema, nõuetele vastama Ei `kelba [vilets toit] `kassilegi pakkuda, viel vähemb omal `süüä Kuu; [soomlased] ajasivad `vilja `kallist ja `meie `silgud ei `kelband kuhugi VNg; kuhu miä kolin ne `kraamid, `kelle `kelba se koli Vai; Eks Juhan kölvab esimehe koha pεεle kenasti Kaa; Kellel `sõuke jahu‿b `kõlba `süia see olgu ilma Pöi; see äi `kölba `kusse pool Emm; kui kaśk oksendab, sis mahl änam ei `kõlba Aud; kes kodo ei `kõlba olema, viiakse `aige majasse `linna Juu; Mulle `kõlbab iga palit, kui ta aga lai ja soe on Jür; mahl akkas sis kohe `kõlbama kui maa ära sulas KuuK; tule `vuata, kas see rätik `kõlbab `osta Koe; ei `kõlband minu `tehtud `süömine ega kedagi VMr; kõlu ivad mis kuhugi ei `kõlba, vii aga `uostele Kad; ma `pru̬u̬vsin kas õun `kõlbab süädä; ei kõlvanud tule tegemine ei ti̬i̬ `ki̬i̬tmine, sinule ei `kõlba minu `tü̬ü̬ Kod; no aga sai laut aga nii suur mis sovhoo·sile ka kõlvass Äks; üks paik oli teise meelest ia, teisel ei kõlvand kuhugi Lai; si̬i̬ ei `kõlba kellegige eläme, tü̬ü̬ rasse ja palk `väike Trv; si̬i̬ `kõlbass egäss kottel, pane koe sa tahat ammatiss Krk; madalad kotussed - - põlluss ei `kõlba Ran; õdagu tuleva sia `sulgu iki `aada, egä na `väĺlä ei `kõlba iki jäädä Puh; miu ku̬u̬p om ärä lagunu, ei `kõlba `kartuld enämb `sisse panna Nõo; nu̬u̬ kupatedu `kapstapää pidi ärä jahutama, muidu na‿s `kõlba `tönni panna Ote; kolm `asja, `si̬i̬rdmadõ jahu, `riśtmäde lait́s, ja˽`kurnamadõ˽piim, nu̬u̬ ei˽`kõlbav San; No sõ̭ss ku˽`kartuli˽`pehme oĺliʔ nii et jo˽süvvä˽`kõlvssiʔ, sõ̭ss `pańti `peoga˽jahu Urv; ku [laps] joba jo `karja `kõlpsi, siss lät́si `karja Krl; taa um ilma `rossõlda˽pleḱk, taa `kõlbass küll˽katussõss Rõu; ku tü̬ü̬ um - - üle suu pää visat (ülepeakaela tehtud), siss ei˽`kõlba˽kohegiʔ Plv; tõõsõ koṕk es `kõlba timäle kohõgi (ei võtnud kunagi võõrast raha) Räp
2. paslik, sünnis olema kui tämäl `kelbab [teise mehe naist] pidada, eks meil `kelba `vahtida Kuu; mis sa lodised, mis ei `kõlba `rääkida Jõh; siä oma `teoga‿t `kelba kuhugi `puole Vai; See jutt äi kölva mitte kohegile, kus ma sind paes saa sisse lasta Kaa; tütärlaps ja nisuleib ei `kõlbama majan kava oeta Kod; sul `uńdrik om `alla ribatanu, ko‿sa serätsega `kõlbat Nõo; alamb inemõni es `kõlbaʔ sinnäʔ `suurdõ `seĺtskonda tullaʔ Krl; ta ei˽`kõlba taalõ mihele naasõss, ta om kuri Har; ma˽`kõlba õiʔ inäp näǵemä `rahvilõ Rõu; närdso setol `kõlba eiʔ ekka `paika ummi `rõividegaʔ minnäʔ Räp
3. tarvis, vaja olema tu̬u̬l om külh kõhn hobõsakõnõ nigu krońukõnõ, toolõ `kõlbass armu`leibä andaʔ; üt́s vakk `kõlbass mullõ vi̬i̬l manu anda˽siss saami˽tasa Har; kiä sõ̭nna `kullõ õs, toolõ `ańti `vitsu, toolõ `kõlbaśs ka tu̬u̬ nahatäüs Vas; tälle `kõlbaśs vot tälle kõlbaśs (paras, et sai lüüa) Se
Vrd kolbama, kõlbuma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur