kõlbama`kõlbamaPöi, kõlvataMuhL(kõlbataMarTõs) JuuKuuKsporJäViK, TaPõPltKJnM(-me, -te) T(-mõ, kõlbadõSan), kõlvadaʔV(-mma; -mõ, -dõʔKrl, -taʔRõuPlv), `kõlbadaLügJõhIisRJürPltHls/-e/ RõuVasLut/-baada/; `kõlvama, kõlvataTor; u`kölbama, kölbadaKhkVllEmm, kölvataRei; `kölvamaKaa; `kelbama, `kelbadaKuuVNgVai 1.kõlblik olema, nõuetele vastama Ei `kelba [vilets toit] `kassilegi pakkuda, viel vähemb omal `süüäKuu; [soomlased] ajasivad `vilja `kallist ja `meie `silgud ei `kelband kuhugiVNg; kuhu miä kolin ne `kraamid, `kelle `kelba se koliVai; Eks Juhan kölvab esimehe koha pεεle kenastiKaa; Kellel `sõuke jahu‿b `kõlba `süia see olgu ilma Pöi; see äi `kölba `kusse poolEmm; kui kaśk oksendab, sis mahl änam ei `kõlbaAud; kes kodo ei `kõlba olema, viiakse `aige majasse `linnaJuu; Mulle `kõlbab iga palit, kui ta aga lai ja soe onJür; mahl akkas sis kohe `kõlbama kui maa ära sulasKuuK; tule `vuata, kas see rätik `kõlbab `ostaKoe; ei `kõlband minu `tehtud `süömine ega kedagiVMr; kõlu ivad mis kuhugi ei `kõlba, vii aga `uosteleKad; ma `pru̬u̬vsin kas õun `kõlbab süädä; ei kõlvanud tule tegemine ei ti̬i̬ `ki̬i̬tmine, sinule ei `kõlba minu `tü̬ü̬Kod; no aga sai laut aga nii suur mis sovhoo·sile ka kõlvassÄks; üks paik oli teise meelest ia, teisel ei kõlvand kuhugiLai; si̬i̬ ei `kõlba kellegige eläme, tü̬ü̬ rasse ja palk `väike Trv; si̬i̬ `kõlbass egäss kottel, pane koe sa tahat ammatissKrk; madalad kotussed - - põlluss ei `kõlbaRan; õdagu tuleva sia `sulgu iki `aada, egä na `väĺlä ei `kõlba iki jäädäPuh; miu ku̬u̬p om ärä lagunu, ei `kõlba `kartuld enämb `sisse pannaNõo; nu̬u̬ kupatedu `kapstapää pidi ärä jahutama, muidu na‿s `kõlba `tönni pannaOte; kolm `asja, `si̬i̬rdmadõ jahu, `riśtmäde lait́s, ja˽`kurnamadõ˽piim, nu̬u̬ ei˽`kõlbavSan; No sõ̭ss ku˽`kartuli˽`pehme oĺliʔ nii et jo˽süvvä˽`kõlvssiʔ, sõ̭ss `pańti `peoga˽jahu Urv; ku [laps] joba jo `karja `kõlpsi, siss lät́si `karja Krl; taa um ilma `rossõlda˽pleḱk, taa `kõlbass küll˽katussõssRõu; ku tü̬ü̬ um - - üle suu pää visat (ülepeakaela tehtud), siss ei˽`kõlba˽kohegiʔPlv; tõõsõ koṕk es `kõlba timäle kohõgi (ei võtnud kunagi võõrast raha) Räp 2.paslik, sünnis olema kui tämäl `kelbab [teise mehe naist] pidada, eks meil `kelba `vahtidaKuu; mis sa lodised, mis ei `kõlba `rääkidaJõh; siä oma `teoga‿t `kelba kuhugi `puoleVai; See jutt äi kölva mitte kohegile, kus ma sind paes saa sisse lastaKaa; tütärlaps ja nisuleib ei `kõlbama majan kava oetaKod; sul `uńdrik om `alla ribatanu, ko‿sa serätsega `kõlbatNõo; alamb inemõni es `kõlbaʔ sinnäʔ `suurdõ `seĺtskonda tullaʔKrl; ta ei˽`kõlba taalõ mihele naasõss, ta om kuriHar; ma˽`kõlba õiʔ inäp näǵemä `rahvilõRõu; närdso setol `kõlba eiʔ ekka `paika ummi `rõividegaʔ minnäʔRäp 3.tarvis, vaja olema tu̬u̬l om külh kõhn hobõsakõnõ nigu krońukõnõ, toolõ `kõlbass armu`leibä andaʔ; üt́s vakk `kõlbass mullõ vi̬i̬l manu anda˽siss saami˽tasaHar; kiä sõ̭nna `kullõ õs, toolõ `ańti `vitsu, toolõ `kõlbaśs ka tu̬u̬ nahatäüsVas; tälle `kõlbaśs vot tälle kõlbaśs (paras, et sai lüüa) Se Vrdkolbama, kõlbuma