[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kõrge1 `kõrge Lüg Jõh u IisR, Pöi Muh L(-õ Khn) K I M T(-õ Nõo Kam); `korge Jõe Kuu Hlj VNg Vai Ris hv JõeK, Ran Võn Ote San; `korgõ Võn Kam Ote V; `körge S Ris; komp kõrem Kod, koremb San, korõmb Har, kõrõ˛õmb Urv
1. rõhttasapinnast märgatavalt ülespoole ulatuv; ant madal a. (ehitistest, taimedest, pinnavormidest jne) `lained on `korged Jõe; `Korge on kodune `künnüs `toista `kerda `kerduessa Kuu; `kõrges tuas sue `sõisab `kõrgemmal kui madalas tuas Lüg; `ukse `künnüs on `korge Vai; `körge mägi Khk; löhn (partepealne) on ülalt `körgem, äärest on madalam Krj; Kena `kõrge kuiv mets; See laud on `siia `akna `alla püsut `kõrge Pöi; ma‿p taha nii `kõrgid kiŋŋa `korka Muh; künnivao ari peab olema `kõrge Kul; vanad `kõrged puud Mär; ennem olid `kõrged lääved, `andis üle `astu Kse; laenõ lähäb päris `kõrgõks juba Khn; `seoke `kõrgem nõmme maa Aud; `iidlastel `oĺlid [võrgud] veel õege `kõrge tamsadega; `kõrgi puid on paelu `metses Hää; lähäb üle `körge aia Ris; mõni tahab `kõrged pea alust; nii ilus `kõrge mets Juu; korraga `puhkeb teine `korgemb laene `peale JõeK; Ennemal aal olid ju naśtel need `kõrged müt́sid Amb; jõgi on `kangeste `kõrgete kallastega Kad; lehmäde asemed tahavad tasuda, ninäalune õlgu kõrem kui `persetagune Kod; sirbiga [lõigates] jäi `kõrge kõŕs Pal; nii `kõrged jalad oĺlid [leivaastjal] nii et - - paras `kasta KJn; `kõrge aru maa Vil; `kõrge lõhnage (lõsnaga) tare Krk; kirn olli koore jaoss, `olli serände `kõrge kitsass Puh; kae retel `olli nii `kõrge, et lammass es saa üle karata; jassiku olliva nu̬u̬ `kõrge kõdardega saani; kasuja puu `raoti kõ̭ik `kirvega jala pääld maha, jäi `kõrge kand `perrä Nõo; `kõrgõmba maa omma kuivemba, kruusatse ja kivelise; medä `kõrgemp lõhn (partepealne), sedä parembide `kuivi vili Kam; liivatse maa omma `korgõpa; paĺlu `korgit mäkki Ote; kellel oĺl `korge oĺg põimõt, tu̬u̬d pesseti Krl; `võõra laud om `korgõ, silmäga näet, kätte ei˽küünüʔ Har; `korgõ aid Rõu; vanast tet́ti reṕp, mia iks `korgõp, tu̬u̬ `uhkõp Vas; üt́skõrd oĺl löönüʔ süĺlem `õigõ hää `korgõh́e `kõivo Räp || (koos arvuga) kakssada `silma `kõrged, `räimi `vergud Kuu; ja siis nied (võrgud) olivad aga nii `veikesed - - `seitse`kümmend `silma olivad `korged Hlj; katese `jalga `kõrge Krk; pövvä puu, neli `tolli lai ja kuus `tolli `korge Ote b. (elusolenditest) sie on siis `kõrge mies, kui on `õige pitk ja suur Lüg; `kõrge inimine VJg; uast (hobust) mis kole `kõrge on, `üeldasse et küll on loigard Sim; tõene jalg madalamp, tõene `kõrgemp, sa ei `saagi `tańdsi Nõo; illuss obene `olli, `kõrgide `jalguga Ote; soõńd (libahunt) ollõv ollu inemisõ näku, takast korõmbäʔ Har; kumbass teid `korgõb om Lei; `korgõ hopõn um ni matal - - `korgõʔ ummaʔ `sõita parembaʔ Lut || esileulatuv tugev `kõrge `rinnaga inimine Jõh; `körgede `rüntega naine Rei; `kõrged ja suured rõnnad Mar; Puńnsilm - - väga `kõrged ni̬i̬d siĺmad väĺlal Hää; kel `kõrge ots, nu̬u̬ olna targa inimese; silmä kolmu om ni `kõrge kühmu siin `siĺmi pääl; `kõrge põsenuka nigu punnin jälle Ran; rinnaʔ i̬i̬h `korgõʔ Se c. (veeseisu või lumekatte kohta) On meri `kõrge, `õhta `langeb, tuleb `vaikne ilm Pöi; kui meri `körge on, siis on ta loe Käi; Aga nda `kõrgõ meri oli et Khn; tammi paesuga [on] seitse kaheksa `jalga vesi `kõrgemaks tõstetud Vän; sügisimere `räimi saab `kõrges meres, kuue sülla vii päält Hää; tuul teeb `korge mere Ris; kui `kõrge vesi siis saab paadiga igalt puolt üle HMd; kui kured `lähvad siit ära `kõrgest, tuleb palju lund, `kõrge talve JõeK; ku madikse pää oli tie `kõrge, siis kasvab mää puol parem ernes VMr; `kõrge taĺv om siss, kui lumi om suur, ti̬i̬d `kõrged Ran; hää satam, `korgõ vi̬i̬ sadamine Rõu || `kõrge püik one `kaugel rannass (avamerel) Kod
2. rõhttasapinna kohal, ülal asetsev suur `kõrge suits üle võsu Kod; ja `vankri pääle om [looma] `kõrge `tõsta Rõn; ku˽tu̬u̬ maja `paĺli, tulõ leegi visaśs õmõta korõmb mõtsa `latvu; läve kottal `ülhlen korõmb `paŕsi oĺl ots paja Har
3. fig suur (koguse, määra, hinna jm kohta) või on talve `kõrges `indas Kul; irmus tugeb `kõrge reńt Mär; palgad oo `kõrged Aud; [talu] rahamaks `aeti `kõrgemas järk järgult Ris; mua iest tuli `ilma `kõrged `reńti `maksta VMr; tämä on obesess `kõrge inna `maksnud Kod; inimene rabelep kätega, ku täl `kõrge palavik on Nõo || (ajalisest kestusest) `ämmä ämm jah, sie elas `kõrge vanaduseni Lüg; mies magas `kõrge keskommikuni VJg
4. positsiooni või seisuse tõttu tähtis, teistest üle valitseja on [kupjast] vähä `jälle `korgemb `jälle VNg; Ta oli ju seda `kõrged paruni sugu Pöi; `körge ohvitser Käi; valla kohos `ańdis selle asja edekohõ `kõrgõma `kohto käde Khn; sai `kõrgemase ametisse Tor; `mõisas kutsutud veel proua `mampsel, see pidi siis veel kraad́ `kõrgem olema Lai; ta on `kõrge koha pial JMd; temä om nüid veedikese `kõrgemba ameti pääl Nõo; tu̬u̬ mi̬i̬ss um õigeʔ `korgõss ja `ausass mihess saanuʔ Krl; mataĺ saa innembi maŕa maast, kui `korgõ tähe `taivast; kooni `korgõ kummardass, seeni mataĺ maŕa löüd Rõu; surm võtt `kõiki mahaʔ, `korgit kuningit, kedä taht Lut
5. kõrk, upsakas, üleolev möni nii `körge vaimuga, `uhkust täis Khk; Noorelt oli irmus `uhke ja kole `kõrge meelega Pöi; Kikas on `uhke, tore oma naha sehe, `kõrge olekuga Hää; se on kaniste `kõrge `jäoga, mis ta ikke enese `arvab olevad Juu; `niske tasane inime, ei õle kuulod tämä käess `kõrged sõna; tämä `ütleb tasase iälegä, kes kärätäb, si̬i̬ one `kõrge sõna; ta pidäb tõiss alatuss ja ennäss `kõrgess Kod; temä om `kõrge vaemuge Hel; mul on `korgõ mu̬u̬d, ega ma kuri ei olõʔ; peremiiss om `väege `uhkõ ja `kõrgide sõnnugõ Krl; pidä hinnäst `korgõst `vasta `tõisi Se || fig ta om `kõrge kusemisega Ran; `Korgõ `kaemisega Rõu
6. (arengu)tasemelt, kvaliteedilt esileküündiv `suured talud, sääl `pandi `tütred ja pojad `kõrgematte `kuolide Lüg; Tuli juba puht võeras kooliõpetaja ja kõrgema aridusega uuema aa õpetaja Trm; kas minu onude käisiv `kunnigi `kõrgemen koolin Pst; temä om koolin vanembide laste pääl, oppuss jälle nigu `kõrgemb Rõn
7. (häälest, helist); ant madal Meil olid `kõrged [laulu] `äeled IisR; tamal on `korge ja kova ääl Vai; `körge äälega laulab Khk; tääl oo `kõrge iäl Tõs; `kõrge eal VJg

kõrge2 kõrge g `kõrkme VJg Plt, `kõŕkme Koe Ksi; g `körge Krj kõhr, krõmpsluu Reeps sööb nina `körge kondid, ehk on see sańt `aigus Krj; ninas on kõrge, nina `kõŕkmed Koe; nõrgad końdid on nagu `kõrkmed VJg; `kõŕkmed on taga pool, mis meie ei näe, nina sees Ksi Vrd kõrges2, kõrk3

kõrge3 kõrge g `kõŕkme Koe; `korge g `korkme VNg kõrkjas joes on `korkmesi VNg; kõrge kasvab jões Koe Vrd kõrges3

kõrgel `kõrgel Lüg Jõh Pöi Hää VJg Iis Kod Äks Lai Nõo, `körgel Jäm Mus Rei, `korgel Vai, `korgõl Võn Krl Se Lei
1. mingist alustasandist tublisti ülalpool; ant madalal päiv on kaks miest `kõrgel (horisondilt tõusnud kahe mehe pikkuse võrra) Lüg; `päivä on jo `korgel Vai; nöör oli sedasi `körgel Jäm; ta ojab nina ni `körgel (püsti) Rei; pääv juba su̬u̬rel `kõrgel, meie vi̬i̬l magama Kod; ladvaubina om ilusa, aga na‿m `liiga `kõrgel, ei saa kätte Nõo; `korgel `laudul omma leevä Võn; tu̬u̬l piḱäl `käüsel oĺl pudsu otsah ja haĺass siidikene ka oĺl nii `korgõl nigu rüv́vilgiʔ Se || (veetasemest) mered on para`aegus kangesti loel, veed o `körgel Mus Vrd korgõkõsõn
2. (avamerel, rannast kaugel) `nuodaga sai `käiä siin `ranna vettes, `meie `kõrgel ei `käined, ikke `rannas Jõh; kevadisel aal, siis nad (kakandid) `uitavad `kõrgel meres Pöi; [tursad] niid on ülevel `kõrgel meres Hää; Kala on `kõrgel, ei maksa alt `pru̬u̬vigi Kod
Vrd kõrgen, kõrges1

kõrgen `kõrgen Kod Trv Krk TLä Võn, `korgen Ote, `korgõn Võn Krl Har u Rõu Räp; `korgõhn Rõu, `korgõh Plv Vas Räp Se
1. kõrgel (ülal) päev su̬u̬ren `kõrgen, tule kodo Kod; päe om suuren `kõrgen, tule vahel maast üless Krk; oiab vikati `kõrgen; egä `täämbä `vihma ei tule suurd, piĺve om `kõrgen Ran; lõevuke om `kõrgen Puh; varesse pesä om `kõrgen kuuse otsan Nõo; päiv `oĺle ään `kõrgen Võn; puu juure omma `korgen (mullast väljas) Ote; päiv om vi̬i̬l `korgõn Har; kuningass um `kaugõl, jummaĺ `korgõhn; t́sirk `korgõhn, muna `persen, pessä olõ õi˽`kohngiʔ (täitumata unistustest) Rõu; päiv jo suurõh `korgõh, va eläjäʔ `vällä aiaʔ Räp; uṕin `korgõh üleväh; pääväkäne `korgõh Se
2. (avavees, kaldast kaugel) nemä olliva `vennega suuren `kõrgen, poole järve pääl Ran
Vrd kõrges1

kõrges1 `kõrge|s Jõe Pöi Muh L K Trm Pst, -ss Hää Trv; `körges Kaa Krj Pha Vll Käi hv Ris; `korgess Kuu Krk Ran
1. kõrgel (ülal) nii `korgess et ei saa käde Kuu; Kured `lendvad ülal `körges Kaa; Taevas on täna `kõrges, äi siit nii pea `vihma tule Pöi; päe oo vel ma˛ilma `kõrges Muh; koedutäht juba `kõrges Mär; `kõrges mäe peal Vig; päev juba suures `kõrges Hää; [tuulamis]sari oli mud́u `kõrges Kei; kuu on tänä nii `kõrges Juu; kui ilus ilm on, siis taevas on `kõrges Ann; kui päe madalas, siss vikerkaar `kõrges KJn
2. kõrgele (üles) keerab üles `körges nagu umalas Vll; ma ei ulata `senna `kõrges `andma Mär; `Kõrges sai `kiikuda küll Kse; Obu epib, tõstab `kergeste `jalgu `kõrges Han; [mesilased] `lindast üles `kõrges õõnapuu `otsa Tõs; Piima ku̬u̬r, ta on sedasi üles `tõusnu - - kuppab `kõrges üles Hää; `angusime ooste taĺli `peale `einu, üles `kõrges oli `anguda Ris; tõsta `kõrgess laḿp Trv
3. (kaldast kaugel, avavees) käiakse ka ülal `körges [kalastamas] Pha; suured mõrrad köevad `kõrges Muh; nõnna `kõrges ei ole `ru̬u̬gu KJn
Vrd kõrgel, kõrgen

kõrges2 kõrges Hää, g -e Trm; körges g `körke S(kõ- Pöi) kõhr, krõmpsluu nina körges, mis nina vahekohas on Jäm; körges näriti ikka kondi `küljest ka ära Ans; Lapse käsi oo ju sehike ellik asi kut körges, midast see ka kannab Kaa; `söukest `konti `üitakse `körkeks Krj; Ta (liiges) jähi nii kauaks [paigast] äe, kõrges kasus vahele Pöi; körges on `pehme `nörkuja kont Käi || vasigal on `körked luud Phl Vrd kõrge2

kõrges3 kõrges Hää Amb Kad Var(g `kõrka), `kõrkmes Hää JMd, g `kõrkme; körges g `körke S(kõ- Pöi); pl `kõŕkmed ViK Trm/-r-/ Pal Äks Lai, `kõrkmad VNg kõrkjas `körkid kasub mere lohude sihes Jäm; körgestest tehasse `istme `pöhju ning raŋŋi palisid Khk; `Kõrked `tehti nööriks, kaks `keerti kogu, `tehti `sõuke kahe `keega `kõrke nöör Pöi; Las lapsed tegevad kraavi körgestest palistusi Rei; tõid `kõrki kojo Var; mere ääres paelu `kõrkmi; soobiku maa pääl, uńdinuiad ja `kõŕkmed kasusid Hää; [siin] põle merd ega põle kõrgest kah Amb; `kõŕkmed kasvavad nagu rukis kohe jões Kad; sääl on pilli`ruogu ja `kõrkmid Trm Vrd kõrgas2, kõrge3, kõrtmes