[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kõrvas1 kõrvas Saa KuuK spor Jä ViK, Ksi Plt; `kõrvas Lüg Jõh IisR Pöi Muh L(-rb- Mar Mih Aud) Ha(-rb- Nis) JMd Ann Tür; `kõrves spor L(-rb- Vig; -õs Khn), Ris Juu; `körvas S Ris(-es) HMd; `korvas Jõe Kuu(-ss) VNg Vai
I. postp
1. kellegi, millegi kõrval, küljel `tõine `istub `tõise `kõrvas; `seisab `ukse `kõrvas Lüg; Sell käis `meistri `kõrvas ja ei `tahtend tämäst maha `jääda Jõh; isä mies `istus `peigo mehe `korvas Vai; teise `körvas ösudes pidid terava olema Khk; [vaadati] kus pool see suur `vanker (tähtkuju) on ning kus pool see uńt ärja `körvas on Kär; puriammas oo esimeste ammaste `kõrvas Muh; ta `estos mo `kõrbas Mar; `turble raba oo sii sammas, eenama `kõrves kohe Mär; Kõrvatsinaine - - istub pulma `aegas nooriku `kõrvas ja `aitab täda Han; aganaladu oli rehe aluse `kõrbas Aud; lapp oĺli lapi kõrvas (pükstel) Saa; süda siin końdi all, käe `kõrvas siin Nis; juhed on `aeste `kõrvas Hag; ahju `kõrvas oli saanalava Kos; Lapsed magasid teineteise `kõrvas Jür; siin kahel‿bol jala kõrvas olid - - [pastlal] nahast juhid Amb; värava kõrvas ta kasvab VMr; istub minu kõrvas VJg; kõrvamiis on `peime kõrvas Ksi; tua kõrvas oli aganik reie all; teise kõrvas on küll vilets elada Plt
2. (ajalisest järgnevusest) järel siel olen ka `nuodal käind, iga pääv kohe, pääv `pääva `korvas Kuu; teeb tööd pää pääba `kõrbas Mar; päe päeva `kõrvas on ta oma karja `juures Hää; sedasi lähäb pää päävä `kõrvas, ei soa `tehtud kedagi Juu
3. juures, lisaks `räime `silgud, nie oli ige `karduli `korvass Kuu; `Putru `kõrvas käib piim IisR; `Lambrine sai `palka ikka vana `lamba pealt, talled olid vana `kõrvas Pöi; apu rokk - - kui es ole `talve `piima, siis `söödi muidu leva `kõrvas Muh; Notti `sööda tuhli `körvas Emm; teene oo ikke laalatud naene, selle `kõrvas `peetasse liignaist PJg; käisime `leikamas [vilja] - - ja kolm eina `pääva [tegime] - - se oli abi tegu sial reńdi kõrvas Kad
4. kellegagi, millegagi võrreldes Küll ne `nüüdised `nuored o igä `oite hebeläd `endiste `nuorde `korvass Kuu; mis see pole teise `körvas midagid `raske Khk; Puusaun on ikka saun kivisauna `kõrvas Pöi; [Muhumaa] mehed ollid kui kuin varessed nende `kõrvas Muh; kui seda `endist `aega ika mõtelda, siis - - nüüd oo koera põli selle `kõrbas Mih; see (teine) põle tema `kõrvas mitte midagi Juu
5. kellegagi koos, kellegi juures (abiks vm) vanames käis merel ja mina olin tema `korvas `vergu `päästaja Jõe; Me oleme eese emmega üle viiekümne aasta teineteise körvas eland Kaa; omingu kui üles `töusti, siis oli körvane pruudi `körvas, kes pruudi `riide `aitas Jaa; Aka aga ema `körvas ka kedrama ja kuduma Rei; `meite Muri pole na tike üht, aga teese `kõrbas, `vaata et lähäb kallale Mih; teese `kõrvas akkan `jooma ja `jooma Aud; sel aal oli `raske, paelu kibedust sain emä `kõrvas `tunda Juu; akkasin `käima ema kõrvas mõisa tüös VMr
II. adv
1. kõrval, küljel; juures, lähedal Karu külite maas - - `suole `unnik `kõrvas Lüg; tulite jalgratast `körvas aades Pha; `pastli paelad eidetasse `aasa, teene aas teenepol `kõrvas Mar; lähäb na mis käsi vilgub `kõrvas; vahimes ond siis se `vastu `võtja ja proua ond `kõrvas Mär; ega mina põle sial `kõrves olnd Vig; vokil on - - lüht peal, siis käsibu on `kõrves Kir; Sadi maha ning nüüd käsi `kõrvõs (liikumatu) Khn; ma ikka küürakil võta `karduli, väike `vanker `kõrvas, `kalla `sinna `sisse Aud; ei ole juures, ei aa juttu, ei ole `kõrves, ei kõnele Hää; ise `laulis alati seal `körvas, ku ta `toitu `keetis HMd; `kamre ies oli koda ja `kõrvas `sahver Kos; pruut ema oli seal `kõrvas kis `pruuti `seastas Jür; vana ärg `kõńdis vau sies ja nuorem sial kõrvas KuuK; kõrvas teene [sõdur] sai puruks JJn; aga sie [lõng] ei `kestand kududa, kus lips kõrvas oli VMr; kui `juhte ei ole kõrvas, `vanker juhab VJg; käed ~ kaks kätt kõrvas fig jõude, tegevusetult seisab `peale, käed `kõrbas, eks sa tee koa kedägi tööd Mar; `vardu sai kududa, ega sedasi põln, et sa köisid kaks kätt `kõrvas Aud; test (teised) `töötavad, tema vahib kääd `kõrvas Juu; seisab mutku kääd kõrvas, ei tee kedagi Plt
2. eemal, kauge(ma)l need on `metsas, `kõrves PJg; seal oĺli irmus `kõrvas, metsa sees, aga ega igavust me ei tunnud; seal `kõrvas on Pransu talu Hää; suur vanger (tähtkuju), väike vanger on natuke maad `kõrvas Ris
3. juurde, lisaks Siis õli `paljas leib ja kui mõnel läbänäs, õli siis ka või vai silk `kõrvas Jõh; sis söid `jälle natukse `leiba ära ning, üks keik mis `körvas oli Kär; oomingu vara akka minema, `öhta ilja said `sönna, ööd ka `körvas Vll; siis räägiti asjad otse ää, naĺla juttusi põlnd seal `kõrves kedagi Vig; nisuleib oli ja või, piim oli koa `kõrbas Mih; ma õppisi ikka siis raamatud koa veel seäl `kõrvas (töö kõrvalt) Tõs; oh kerst oli tema sielikuid täis ja siis oli viel kaśt kõrvas VMr
Vrd kõrvan

kõrvas2 kõrvas g -e Juu Jür SJn
1. soast ülejäänud lõimelõngad `kangal jääb kõrvas `kõrva, kui `rohkem ülesse `keärind on kui suga `vasta võtab; vahest lugemesega tuleb eksitus, [aga] se kõrvas keri `jälle pärast ää Juu
2. leivakõrvane – SJn Vrd körus
Vrd kõrvane

kõrvas- kõrval-, külg- Tuli akkada [rüsa] `ketsu `nurga `ankurisi `laskema, sen järel `korvas `ankurid; Uks oli tuast `korvas`kambrisse ja siel vois elädä nii suvel kui `talvel; Samate olid [rüsa] perä `külgiel `vitsa külist `vitsa `külgi `solmitud `korvass `paulad; nie oli ige‿s [pulmas] vanemb mies ja `naine molemad, nie pidi olema `korvas`rahvas siel Kuu; se on [kangaspuude] kõrvaskaigas, sellega tuleb, sellega saab sedasi [kangast edasi] `lastud Tür || lisa- kõrvastööd `tehti mõesa ärräle, ega selle eest tasu ei soand, `sõnna kehrati, `kooti, keriti `lõnga Juu

-kõrvas Ls hiire|kõrvas, hiiri|kõrvas