[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kuuke dem < kuu
1. kalendrikuu üits `kuuke paĺt om vi̬i̬l `ti̬i̬ni Trv; mõni `kuuke läits `mü̬ü̬dä, siss `olli apu suṕp ja leib `lavva pääl Puh; `jälle om sio `kuukene `mü̬ü̬dä San
2. taevakeha `kuuke akkab `paistma Kse; `kuldne `kuuke Plt; kae siist `aknõst `ussõ ku illuss `kuukõnõ om `ülhlen, paist `seĺgede Har
3. (tikkimismuster) `kuukõsõʔ ja kana`varbaʔ ja täŕnikese tet́ti `hammõ `käüse `väŕli pääle Har

kõbuke(ne) dem < kõbu1
1. jõuetu, vilets olend su luomad on kui kõbukesed, ei jõua laadast väĺla tulla Koe; sie on juba vana kõbuke VJg; juba vana kõbukene ei jõua änam tü̬ü̬d teha Ksi; tea mis tast kua on, kõbukene Plt; olt jäänü˽ku üit́s kõbukõnõ San
2. puruke tuuli luvvaga `pühkse, kui mõni kõbuke `olli [vilja] `pääle sadanu Ran

kõnke, kõnkes rippu(s) kui karu (karv) `võetud, siis tõmmatasse siga `kõnke; [tapetud] siga oo `kõnkes, siis ta tilgub `puhtaks; sari `pandi [rehealuse lakke] `kõnke Muh || köide pannasse obu sõnna `kõnke, ei `viida `nõmme koa mitte Muh

kõtuke dem < kõtt1 `põrsil kõtukse täis Trv; latse kõtuke om `aige Hls; noore inimese ei teevä midägi - - ja sina `orja siis selle kõtukese i̬i̬st; nüid sai kõtuke õge kõrraperäst täis Nõo; kõtukõnõ `oĺle tühi, `süvvä tahit, mis kätte `ańti, tolle ärä seid Võn; `aituma, ole terveʔ minu kõtukõne om täüs San; Tõsõʔ tõsõʔ saiakõnõ, nigu noorõ naisõ kõtukõnõ Urv; täüdä mu˽kõtukõist, kińnitä mu `süämekõst Har

kõue- äikese-, pikse- `koue mürin on jo `platsis VNg; köuepaju, see oo söhune pisine madal paju, mis suureks äi kasva Khk; kui müristab, siis - - on koue aeg Khk; köue valk Pha; ma kuule köue mürinad Jaa; Kõuetuluke, see on nii valus, seda änam kustuta äi saa Pöi; suur kõve kärgatus köis Muh; kõue ahad [on] pilve rangud kõue eel, kõue pilve esised Rid; köuetuul on ju tugeb - - mastides ja vańdides puhus Ris

kõuks kõuksi tegema (künahaukamisest) oben tege `kõuksi, ku ta ammastege `vastu puud lits Krk Vrd kõuts2

lõuke `lõuke g `lõuke Hls Rõn, `lõukse Krk; `lõukõʔ Plv ahju kummialune ma pane suka `lõukel kujume, kummi ala Hls Vrd lõugas1

mõuke → mõhuke

nõuke `nõuke Muh Var Tor Hag, nõuke Mär, g `nõukse; ppl nõhuksid Pöi; `nouk|e g -se Kär nihuke kas `nouke kut see Kär; `arba [on] nõhuksid `asju nähja kuulda Pöi; `nõuke ea vesi peab olema; `üiti `laosseks - - neljakandilised `ollid `nõuksed Muh; üks nõuke plekist pańn `tehti; pole nõukst `tihti riiet näind Mär; mis `nõukse `väikse äksiga teete Var Vrd nöuke