Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
köbi1 köbi Kuu IisR Jäm Vll Emm Saa Kad Pil SJn Krk Plv, -
köbi Nõo vana, vilets inimene, rauk Kas sie vana köbi enämb `kaua eläb Kuu;
Vana köbi äi saa ühte jälga teisest koutu Emm;
mina vana köbi,
mis mina‿nd viel olen ehk tian kedagi Kad;
Päris köbiks jäänd juba SJn;
vana mehe köbi Krk;
ütsindä eläb,
vana poesiköbi (vanapoiss) Nõo ||
vana, kõlbmatu ese kasukas kövaks kuind,
paljas köbi veel Vll;
vana kasuku köbi `oĺli seĺlas Saa Vrd kobi1,
kõbi1
köbi2 köbi „mahajäänud kõrte riisuja“ sa jää `siia köbiks, me akame uut tükki `jälle `niitama Mus