Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kõlgas kõlgas Pöi Muh L K,
-ss M Nõo Ote Urv Krl(pl `kõlkõʔ)
Rõu Plv,
`kõlgas Jõe Lüg IisR, g `kõlka;
kölgas g `kölka spor Sa Hi(-
es g -e),
Noa Ris; pl `kölkad Kuu;
`kolgas g `kolka VNg; pl `kolkad Vai õlepahn; jäme agan; kõlu `Kölkad kohuss aganad `ambass (laisa toidupoolisest) Kuu;
`mengä nüid `kolkasi `puistama Vai;
`vilja saab uuest tuulda,
nii pailu `kölku sihes Khk;
Muidu kena puhas rugi,
just mõned pitkad `kõlkad on sihes Pöi;
See rugi läheb kanadele,
sii egasugust trei seas,
`kihnusi ja `kölkid Rei;
aganad oo peenemad kui `kõlkad,
põhod `jälle pikemad Mar;
mis `oostega pekseti,
siss olid `kõlkad - - `kõlkad olid söömä põhud,
kis se odra `põhku alla pani Vig;
`Elmed `kaelas,
`kõlkad `kõhtus (hästi riides, halvasti söönud) Han;
kõlgas sai pahna pialt ära puestatud Tõs;
`Kõlkad ning aganad tuulatassõ viljast `vällä Khn;
`toodi õlevihk tuppa,
see oli pühadeaea `otsa,
need olid nagu `kõlkad - - nii `peened kohe Nis;
kui `oostega pahmati,
obosed `tallasid `peeneks,
`kõlkaks,
ohra kõlgas ehk kaera kõlgas Juu;
Kui oli ia vili,
sai kolmed `kõlkad võetud [suvivilja pahmamisel] Sim;
`kõlkad ehk alumise vili,
mis `tuulamisega nagu `kaugemale läheb Iis;
tuuletamisel ike jääväd `niiskesed nagu pulgad,
kutsutasse `kõlkad;
`kõlkad one tühjäd piäd ja kõrresõlme tükid Kod;
kui obesad ärä `sõksid,
siss `võeti `kõlkid,
jala pääl puistati Vil;
ere sarjast lätsive terä läbi,
`kõlka jäeva `pääle Trv;
aganit saa tuuludamise,
`kõlkit sõkudamise man Krk;
`kõlkõʔ jääseʔ tuulutõn saŕja pääle Krl;
kuiv kui kõlgass (kõhn inimene) Plv || (pehkinud puust, puitunud rohust) `sieme `ärjäbä `peksetässe `vällä,
`jäävä `kõlkad järele Lüg;
rohu `kölkad,
jämed rohud,
mis vanaks lähäb,
koer`putked ja `ätsed Pha;
Enne oli puul vaik sihes,
nüüd on vaik ää `lastud,
puu muidu üks kõlgas,
`varsti on mädanik sihes Pöi Vrd kõlge1,
kölkjas