[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
könn köńn Hlj Kad VJg Trm Trv Hel, g köńni Mär Saa Hag JMd Sim SJn Kan, könni Jäm Pöi Mar Vig Tõs PJg Hää Ksi Pst Hls Krk Puh Nõo Ote; könn g könni Phl, köńni Kod
1. a. kidur, kängus olend või taim Sa oled köńn mu körval Jäm; Kes sind pisikest `könni tahab Pöi; `pörsa könnid kisavad, `tahtvad `süia Phl; Tõmbasin sellel jäära könnil kupra maha Mar; kasu `könnis, va looma köńn Tõs; on üks köńn, ei taha `süia, muud ku viriseb JMd; vana inimene, mis ilus si `põrssa köńn‿ss sul on Sim; veikene könn, ei sü̬ü̬, `könni jäänud siga Kod; Siast `könni mia kül endel mehes ei taha Pst; meil `pirla `põrsa köńn, ei oleki `karvu seĺlan Hls; Osta iki suurepit `õune, mis sa `köńnege ti̬i̬t; vana obese köńn ollu jõ̭õ̭ veeren söömän Krk; kanapoig nigu köńn Hel; panõ˽`vaśkaköńn pääle ja vii˽`laata Kan || (lapsest) os‿sa pisikene köńn küll sial Kad; oled viel veike köńn VJg || läämi˽`kõŕtsi ja teemiʔ üt́s köńn (pudelike viina) Kan b. vaene, tühine või jõuetu isik Könnid olete, pole teil raha ega jõudu Vig; mis sinu köńni raha maksab kah (ütleb rikas vaesele) Saa || sõim Kurati köńn, kisub teiste `asju (öeldi vargale) Pöi
2. väike heinahunnik ikke köńnid ja köksid ja nukud ja, mitu nime on neil Sim; vualud kiärät́i uńniku `üeldi köńnid, võt́id angu `õtsa ja veid rõõgu `juure; eenäd `pantse `köńni siis, ümmärgused `moetogi tehässe Kod; aina könni Ote
3. kink, küngas enambide `köńne pääl om kivikärastiku; kruusa köńn; nurme sehen om mõni kuju köńn; sääl `kalde pääl `oĺli külländ `köńne ja `põntse, kos `oĺli kivi pääl Ote Vrd könt2
1. a. kidur, kängus olend või taim Sa oled köńn mu körval Jäm; Kes sind pisikest `könni tahab Pöi; `pörsa könnid kisavad, `tahtvad `süia Phl; Tõmbasin sellel jäära könnil kupra maha Mar; kasu `könnis, va looma köńn Tõs; on üks köńn, ei taha `süia, muud ku viriseb JMd; vana inimene, mis ilus si `põrssa köńn‿ss sul on Sim; veikene könn, ei sü̬ü̬, `könni jäänud siga Kod; Siast `könni mia kül endel mehes ei taha Pst; meil `pirla `põrsa köńn, ei oleki `karvu seĺlan Hls; Osta iki suurepit `õune, mis sa `köńnege ti̬i̬t; vana obese köńn ollu jõ̭õ̭ veeren söömän Krk; kanapoig nigu köńn Hel; panõ˽`vaśkaköńn pääle ja vii˽`laata Kan || (lapsest) os‿sa pisikene köńn küll sial Kad; oled viel veike köńn VJg || läämi˽`kõŕtsi ja teemiʔ üt́s köńn (pudelike viina) Kan b. vaene, tühine või jõuetu isik Könnid olete, pole teil raha ega jõudu Vig; mis sinu köńni raha maksab kah (ütleb rikas vaesele) Saa || sõim Kurati köńn, kisub teiste `asju (öeldi vargale) Pöi
2. väike heinahunnik ikke köńnid ja köksid ja nukud ja, mitu nime on neil Sim; vualud kiärät́i uńniku `üeldi köńnid, võt́id angu `õtsa ja veid rõõgu `juure; eenäd `pantse `köńni siis, ümmärgused `moetogi tehässe Kod; aina könni Ote
3. kink, küngas enambide `köńne pääl om kivikärastiku; kruusa köńn; nurme sehen om mõni kuju köńn; sääl `kalde pääl `oĺli külländ `köńne ja `põntse, kos `oĺli kivi pääl Ote Vrd könt2
könni `köńni Khn Aud Hää Saa Juu(-õ-) Jür JMd TaPõ KJn SJn Ran Nõo Kan Krl, `könni Tõs PJg M Puh Ote
1. kiduraks, kängu looma kasu jään `könni Tõs; et sia kaua `karjas käüsid, `karjas käüsid, `köńni jääsid rhvl Khn; Sa jääd `köńni ja `näĺga Hää; vasik on `kõńni jäänd Juu; Köńnikańnika `sööja pidi ise `köńni `jääma Jür; `köńni jäeb [loom], ei tiä mes viga one, et ta ei kasva Kod; näe vasikas jäi vägise `köńni, täid tuĺlid `seĺga SJn; Ni̬i̬ `põrse om eige `nääbre `sü̬ü̬misege, selleperäst na ninda `könni jäänu om Krk; Sa oled kah oma kasvult `köńni jäänu Nõo; põrsass jäi `köńni, õs kasva Krl
2. kägarasse, kühmu, küüru `kiskus end küĺmaga `köńni Aud; koer on `könni `tõmmanu Hää; põrsas kisub `köńni, ta on vist ärä nõiudud Saa; lu̬u̬m kah küĺmäga `kerrä kisnu, `könni kisnu Ran; eläjä omma kõ̭iḱ `könni kokku kisnuva, värisese Ote
1. kiduraks, kängu looma kasu jään `könni Tõs; et sia kaua `karjas käüsid, `karjas käüsid, `köńni jääsid rhvl Khn; Sa jääd `köńni ja `näĺga Hää; vasik on `kõńni jäänd Juu; Köńnikańnika `sööja pidi ise `köńni `jääma Jür; `köńni jäeb [loom], ei tiä mes viga one, et ta ei kasva Kod; näe vasikas jäi vägise `köńni, täid tuĺlid `seĺga SJn; Ni̬i̬ `põrse om eige `nääbre `sü̬ü̬misege, selleperäst na ninda `könni jäänu om Krk; Sa oled kah oma kasvult `köńni jäänu Nõo; põrsass jäi `köńni, õs kasva Krl
2. kägarasse, kühmu, küüru `kiskus end küĺmaga `köńni Aud; koer on `könni `tõmmanu Hää; põrsas kisub `köńni, ta on vist ärä nõiudud Saa; lu̬u̬m kah küĺmäga `kerrä kisnu, `könni kisnu Ran; eläjä omma kõ̭iḱ `könni kokku kisnuva, värisese Ote
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|