körnkörnKam, köŕn g körniPuhNõoOte(köŕni) RõnUrvkidur, kängus olend (peam põrsas) mõne põrss vai mõne asi, nigu köŕn tõene jälle Puh; Ei tiiä kudas sii üits põrss onte nii körniss jäiNõo; kõhn põrss - - ta om nigu körn Kam; ta sitt ei olõ midägi, ta üts köŕnOte; om üts `põrsa köŕn, kel kõrvaʔ ligi päädUrv; körni jäämakänguma, kiduma tõse om suure [sea], üits - - om `körni jäänü; põrss om `körni jäänü OteVrdkörläss, körnats, körnik, körnikene