[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

küünar|puu(-)
1. küünrapikkune mõõdupuu `küünarpuu tehasse puust, senega `mõedetasse `riiet Lüg; `küünar puu on kolm `vierand `arssin Jõh; sel nägu kut küünar`puuga möödetud (laiast näost) Jäm; pool küinarbu täit kaŋŋast jähi üle Ans; küinarpuu - - rippus sii meitel alati naela `otses Vig; küinarpuuga mõedeti, mõedeti kangast ja `lõnga ja Tõs; `kangru küinarpuu on kakskümmend kaks `tolli; sa ei saa ju mudu küinard `mõõta, ku küinarpuud ei ole Hää; vaest kui ei old küinarbud kääs, et pane - - `ümber pia, et pia on üks küinar Amb; Ka‿gu˽`kikstu poiss, astus ku˽küünarpuu kõtun (tikksirgest hoiakust) Rõu Vrd küünrapuu
2. a. küünarnukk, küünarnuki- küinarbu nukk Khk; küünarpuu õts Iis; küünärbuni `kät́sed one lühikesed, küünärbuss suat Kod; küünärpuu luu Plv Vrd küünaspära(-) b. küünarnukikoht varrukal kõik küünärbud paegatud, sedä tä piilossas; juba kuhti küünärbu õts `kat́ki; `paikan jaki küünärbu õtsad ärä Kod
Vrd küünaspuunukk
3. a. kaitse- või tugipuu küinarpuu käib küini värabadel, kuuril ja, rihaluse värabal koa; rihaluse värabal on kahed küinarbud Nis; sarika küinarbud Pai; [voki] küünärpuu ~ küünärbu Kod b. käsipuu trepi küünärpuuss oiad `kińni, et maha ei kuku Kod c. lasipuu obesed one küünärbite küĺjen `kińni Kod

küünas|pära(-) küünas- Tõs, küinas- Pöi, küünäs- Var Khn(-ü-) M(-ss) San, küinäs- Kõp Vil Hel küünarnukk, küünarnuki- küinasperi nukk Pöi; Mia lei künäspäri otsa `vasta lava `servä ää Khn; lei küünässperä ärä Trv; Sõrme `otsest senigu küünäsperäni om küünär; küünäsperä nukk; küünäsperä liige Hls; küünässperäde mant kisk `viltu; küünässperä luu Krk Vrd küünarpuu|pära(-), küünaspea|pära(-)

mõõtma `mõõtma Pöi Mar Vig Kse Tõs Tor Hää Saa Kod KJn Trv hajusalt T(-õ̭õ̭-), V(-õ̭õ̭-), `mõõtme Krk, (ma) mõõda(n); `mõetma, (ma) mõeda(n) Pöi Muh Lä Vän KPõ(-oe- Ris) IPõ Äks Ksi Plt SJn; `möötma, (ma) mööda(n) Jäm Khk(-öe-) SaId(`möötama Kaa) Käi Rei; `mõõtama, (ma) `mõõdan Lüg Jõh; `mõetama Lüg IisR; `mietama, (ma) `miedan Kuu VNg; `muetama, (ma) `muedan Hlj VNg Vai(-oe-); (me) `moedame Jõe

1. hulka, raskust, pikkust jne määrama tabaus kepp - - `sellega `moedame `vergu `nüöri pikkust Jõe; kui `suurel `ulgal sai, siis `arvast sai `muetada, ikke `lueti kalad. kui `rohkest sai, siis `muedeti Hlj; isa oli `väljavaht, `muetas neid `leikutükkisi [teolistele] VNg; `mõisale tulid `lõikada `kraavid, siis `opmannid `käisid `kraavisi `mõõtamas Lüg; Täma on jo `köie ära `mõetand (õpetust saanud), ei enamb kippugi `linna tagasi IisR; `ennevanast meil `lueti läbi keik kalad, `eigä siis ei `muedetu `eigä `kaalutu Vai; sel oli nägu üsna küünar`puuga möödetud (lai) Jäm; lapsed `möetsid kassi εε, paĺlast kümme `naela `vaagis Khk; painandiga möödetakse `vilja ja jahusi Krj; `Suilise palk mõõdeti ikka külimetuga `välja Pöi; mõrsiga mõedetse kalu, kui kalakaubale mennasse Muh; `päsmriga möödeda Rei; ulgakalad jah - - siis akati `mõetma neid, egä ühöle nõnna, kudas see lasu sis `väĺlä `andis Mar; vanal‿al sigadel kasusid arjassed `seĺgä, suured pikäd, vaksaga `mõõta Vig; küli rind mõedets `sammega, `ühte pidi kolm `sammu Lih; vili tahab `mõõta Tõs; Mõõdeti jah `peidlakondiga, minu memm `mõõtis ikki, ku isal sukka kudus Hää; maa oli teises `kohta moedetud ja see maja jähi `siia külas Ris; astub suured pikäd sammud, nagu muad mõedab Juu; kuda `keegi `sammudega sülla `väĺla mõedab Kos; mõeda kui pikk see kangas on JMd; akkan toĺlipulgaga riiet `mõetma Ann; karjasmua mõedeti `siia Tür; `enne olid reńdi kohad, kui kruńt mõedeti, siis ärra `mõetis tükid `väĺla VMr; rehaga mõedab kuhja `laiust, et varras jääb ilusti `keskelle Sim; sitke mõedeti neli viis `sammu lai, kud́a `keegi `mõetis Trm; no `mõõtka ärä, kumb one pitkem Kod; igal ühel oli oma tee jagu `väĺla mõedetud (sillutamiseks) Lai; `kartulid mõõdetse vakaga KJn; kas sa lina ärä oled `mõõtan Trv; päevä `varju mõõdeti - - mea mõõdi `sammege; ta mõõt́s, kui sügäve raavi põhi om (kraavi kukkunud joodikust); silmäge mõõda, siin piap iki kait́s küünärt oleme; judin läit́s üle ihu, ei tää, ka surm avva aset mõõt piltl Krk; `toĺlega mõõdeti kaaltagutsit ja `käisse `värdlit Ran; `taivati̬i̬ üteldäss kitsass oleva, `põrguti̬i̬ üteldäss laǵa oleva, kes tedä om `mõ̭õ̭tnu vai kes tedä tiiäb Puh; vanast suka `talla mõõdeti, ku `koeti, et kuus päkä `roksu; ma `mõ̭õ̭ta ei saa, `küindrepuu om ärä kadunu - - aga siĺmä nätä om täis küünär Nõo; t‿oĺl jo ärä mõõdetu, et kolmandik jahu läits kohetusess ja kolmandik läits `sisse `kasta Ote; Sääl `mõõtseva `andu, kui and `küindusi końdi manu, pidi ää nüśsilehm olema Rõn; ah, ma anna sullõ niisa·ma silmä tähel, ilma `mõ̭õ̭tmaldaʔ; nee˽paĺgi˽`piame enne läbi `mõ̭õ̭tma, siss saami kupiku aru kätte Har; vannutõt maa`mõ̭õ̭t́ja mõ̭õ̭t́ maa ja võt́t piiri `vällä; `luidsaga mõõdõtass kõ̭iḱ ärʔ, mis `ku̬u̬rmaga˽kodo tuvvass (söömisest) Rõu; lätt ni `tassa nigu `vaŕjo mõõt Plv; Ütesä kõrd mõõdaʔ, üts kõrd `lõika vns Vas; `kaśvevaʔ suurõʔ [kartulid], vassaga `mõõtaʔ; meil oĺliva äräʔ `jaetuva nu maaʔ - - vakamaidõ herräl mõõdõtuvaʔ Räp; kaŕusõʔ `mõ̭õ̭tvaʔ õks vaŕroʔ, ku saa viiś `jalga piḱk, sis aig kodo aiaʔ Se || piltl (üldisemalt väärtusi võrreldes) `Mõõdab tõist oma `mõõdu`puuga Lüg; mia mõ̭õ̭duga sa mõ̭õ̭dat, tu̬u̬ mõ̭õ̭duga mõ̭õ̭dõtass sullõ kätte Har Vrd mittama

2. a. mõõdu järgi andma, eraldama mõnel om sedä `kurjust kulbige mõõdet Krk b. hoope jagama, lööma mõedeti set́sekümmend viis `uopi tahaotsa peale Pee; küll ma mõedan sulle rihmaga Iis; mõedan ühe ära (löön korra) Lai; muutku mõõt́s tokige miul; sellel ei oleki muud vaja, muutku mõõda `mü̬ü̬dä `küĺgi Krk; Medä rohkemb ta mõõtse, seda sügävämbäle obene porri vajus Nõo

3. (korduvalt) teat vahemaad läbima, (edasi-tagasi) liikuma Tuuling mõõdab (töötab) Pöi; ma olen seda teed küll mõetnd Mär; mis sa iki sedä vahed mõõdad, sa kuludad oma `pastlad ärä Saa; mõõdab müdä `õvve Kod; eks ma ole seda teed küllalt näind ja mõet Plt; näe kudass ta lää, ku mõõt kunagi Krk