[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

küllant küllant TMr(-l-), küllänt Hel Nõo Kam Plv Räp, külländ Hel T(-ĺl- Rõn), külänt Hls San Krl Plv, küländ San V
1. piisavalt; rohkesti `aiga külländ `mõske, läämi enne `sängi Hel; ega me lambita ei ole, meil om `laḿpe külländ; neid om külländ, kes om ärä uppenuva; latsele anna paar `kõrdu vitsaga ja om külländ Ran; mia olli `tütrukene, siss näi käsitside rehe`pesmist ja pessi esi ka riht külländ Puh; ta‿m `koerust külländ tennu; agu om joba ää suur, nüid `näeme minnä külländ; nüid elävä küll äste, nüid om `kõiki külländ; ma‿less kõlvanu kõrrass mõne mehe kõtu `alla külländ Nõo; meil `oĺle `leibä süvvä külländ, `mitmõ `aasta leib `oĺle tagavarass Võn; `ruumi ilman külländ `reisjil Kam; `sände raband leib oĺl, aganiid jäi iks `sisse külländ; linane rõivass `oĺli `valge külländ Ote; ku sukka ja kinnast mõśtat kudada, siss olet omajagu tark külländ Rõn; küüsüss ütte ja tõist, `hindäl om kõ̭kkõ küländ; ta om küländ sääńtsit `väikeisi `aśju käpänüʔ Kan; Kolmõst käŕbikust om joba küländ, `kaaru om veidüʔ, `väikene rõugukõnõ saa Urv; küländ, küländ, ala kallutu enämb; ku mul raha om, siss om mul `aigu ja `sõpru küländ Har; taal om `käüki küländ, taal pääväkesel kõ̭gõ sõit Vas || sageli külländ tulliva latse `mõtsa karjaga Nõo; ma `oĺli külländ säl (klassitoas) nukan Ote Vrd küllät
2. võrdlemisi, üsna Sääl kottal om jõgi külländ sügäv ja perv külländ äkiline ja omajagu kõrge Nõo; obene `oĺli külländ `kavval lu̬u̬m vanast sutte `vasta Rõn; `väiko verevä˽kartoli oĺliva˽hää˽küländ süvväʔ, mu `suulõ ja mu iholõ Räp
3. villand miul om külänt (enam ei taha) Hls; no˽sai tel paĺlast `lõuga küländ, no˽`naksi jäl˽habõnõid kasvatamma Har
Vrd küllalt