Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
kütse kütse Har, g kütse Puh Nõo/n, g -t́-/
Võn Kan Urv Plv/n, g -õ/
Vas(n -eʔ)
Räp(
transl küdsäss),
`kütse San Krl Rõu Plv Se(n kütseh),
küdseda Kam,
küdse KodT;
küds|
e Trv Kam(g küdseda)
Rõn,
-ä Hls Krk Hel/-
d́-/
1. valmis küpsenud a. (toidust) õhiku sehen muna küd́säsivä ärä,
olliva ää küd́sedä;
ku leib `oĺli sehest tooress ja pääld küt́se,
siss üteldi,
leeväl om poig sehen Nõo;
kokorgid saava küdsest KodT;
rääbisse kala ja `tat́rik om väega `keŕge `ki̬i̬tmisega,
lü̬ü̬ tulitukiga `otsa,
om kütse Kam;
kartuliʔ ummaʔ `kütseʔ Krl;
edekindsu liha om - - `pehmep ku tagakindsu liha,
saa innembä küdsäss Räp b. (viljadest) mustike ei ole vi̬i̬l nii küd́sedä,
et korjata võib Nõo;
marja saava küdsedass ~ kütsedass Kam;
ma sei aial `kütsiid `maŕju Krl;
maasikõ iks saava˽kõ̭kõ innembä kütsõss Plv;
`kütseʔ jo ommaʔ vislap̀u maŕäʔ Se ||
kõnele tõtet ja sü̬ü̬ kütset Puh2. küllastunud, sügav (värvitoonist) edimäd [juuksed] olliva `valge,
siis lätsivä kõllatsembass,
pruunembass,
perän olliva küd́sedä pruuni,
tumedat pruunid Ran;
kõŕb obene võib olla vaĺsemb,
aga võip küd́sedämb ka olla Nõo;
külʔ om illoss elläi,
ta om ni kütse verrev Kan;
kütse pruuḿ Rõu3. tugev, intensiivne a. (temperatuurist) küdse küĺm,
käre küĺm Trv;
sääne kütseʔ (kerge, kuid käre) külm Vas b. (lõhnast) küt́se lõhn Rõu Vrd küps1
kütse- küpse- Sügüselt sai rehepessu aig küdsä kardulid Hls; ei ole kotu muud, kui küt́se kartul kasta soola `sisse, `rüipä `küĺmä vett pääle Nõo; teeme `täämbä kütse `kartlit õdaguss Kam; kütse liha San; kuum ku˽küd́si kartoĺ Rõu