[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kaaren `kaaren Kuu Hlj VNg IisR hv Khk Vll, K(-oa-, -ua-, kaaren Rap Koe) Trm MMg, kaarn Jõe Kuu KPõ(-oa-, -ua-) Pil Trv, `kaarna Lüg Jõh I(-oa-, -ua-) Hls T V(kaarna Krl), `kaarnas Hlj VNg Muh L(-oa- Var, -ua- Khn) Juu/-oa-/ SJn, -nass San Krl Se, kaarnas Khk Saa Juu VJg/-ua-/ Vas, -ss Krl Rõu Vas Se, g `kaarna (g kaarna Puh); karnas g `karna Hää, karnass Lut
1. ronk karjuvad kui `kaarnad kallal, ei lase rahu `olla Mär; minust vanemad siis `ütlesid et - - nüid üks surma sõnum tuleb, et `kaarnad kisuvad Var; `Kuarnas süeb mere `iäres `raipõsi kalu Khn; Mis te nokite siin nagu `kaarnad `väiksema kallal; kui `koarnad üle maea katuse läksid, siss pidid maea perenaene ja peremees ära surema Rap; minä sinuda `mussa `kuarnad ei karda (sõimlemisel) Kod; nigu `kaarnad raisa kallal kõik `ümmer Plt; kaarn talve aub pojad `väĺla Pil; vanast üteldi, et ku `kaarna lihatüki viib üle `ütsä põllu `pendre ja peni tolle ärä sü̬ü̬b, siss lääp peni `marru Nõo; ku `kaarna krongutass sõ̭ss üldass et pahanduss tulõ Kan; `kaarna üldäss surma tsirk ollõv; `kaarna `kruńksvaʔ, ei˽tiiäʔ kas om sõda jälle peĺlädä vai Har; `kaarna krońks, toosõ sõ̭nomit Se; käu ku karnass must Lut || fig (halvast inimeset) meil põle tasasid `lapsi, need oo `neoksed kullid `kaarnad kõik Mar; ära `siuke karnas ole; Va kuradi `kaarnas tikub kallal, mine nende `kaarnatega `kaklema Hää Vrd kaarne2
2. katuse viilulauad kess`paekas on vareksed, aga otsa peal on `koarnad mõlemal pool Kos

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur