[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kabel1 kabel g -i R(n -li Lüg, ad -llil VNg) eP(-ĺ Iis Plt; kabe·ĺl g -lli Jäm; g kabli Hi) M(-ĺ) spor T, Rõu Vas/-ĺ/; kabõĺ g -i Urv(kapõĺ) Krl Plv Räp/kapõl g -e, -i/; kaabõl hv Har; kapel g kabeli T(kapõĺ Võn Kam; kappel Rõn), g `kapli Rei
1. abikirik, palvemaja ü˛e`korra `käisimme `naised oma `seltsiga `Praŋli kabeliss Jõe; See on ju kut va vareste kabel veel (lagunenud majast) Pöi; Kadjaste külas on vanast olnd kabel, katoliku papi vana kabel Vän; kus `Kristus kirikut kinitab, sääl kurat kabelid `körva (iga kiriku kõrval on kõrts) Ris; `pääle rootsi sõja tullu see katoliku aig, siss om ollu sääl keset külä kapel Võn
2. surnukamber, matusetalituse ruum kalmistul; hauakamber mõni on `viina surd, `viidi kabeli, `säädus `vahtis, midä viga õli Lüg; Just kui kabelist vällä kargand (väga kõhn) Jõh; Möndu ärra kabe·ĺl on `Töltse `rinka pεεl Jäm; `sakste `surnud `pandi kabelisse, kabeli paranda `alla Mar; keis kabelis `surnud `vaatames Tor; `surnuaia pääl om kabel, `sinna pannass surm seni ku `auda kaevets Krk
3. surnuaed – I Pal Äks Lai T V minä en lähä kabeli tämä `auda õiendama Kod; `kanged viiasse kabeli (kangekaelsest inimesest) MMg; suri laps ärä ja `maeti `sinna kabeli; alb kabel, vesi tuleb `auda `sisse Pal; kõik viiäss kabelide, olgu ta rikass vai vaene Puh; kui surnuga kabelide minnäss ja naśterahvass `vasta tuleb, siss saab naśte`rahva `ku̬u̬ljat Nõo; ma lää kabeli pääle Rõu; ma lät́si nimelt `õkva kabõlihe Räp

kabel2 kabel g kabla p `kapla Mar/n kapl/ Tõs Saa Trm Kod eL[kabõl, -ĺ spor T(kapel TMr), V(kapl Krl Har Rõu Lei Lut Kra; kabuĺ Kan; kaabõĺ Rõu) pael, nöör [kanga] lõpetse [ja] ürjätse kabla; `kaplega seotass sõkelavva ja `nitse ülesse; pane obene `kapla Trv; adra kabla; [telgede] jalgpuukabla Hls; `niitsme kabla; [telgede] jalglavva kabla ja kinnitse kabel, kaldsa, kördi, koodi, koti kabel; mine vahel kabel kaalast mul ärä ometigi (öeld tüütajale); egät sõna ei tohi kabla pääl panna ega tõess võtta Krk; si̬i̬ poiss om `õkva vana Oskari `mu̬u̬du, pane vai üte kabla `otsa; ei `tiiä kohe `meie jõmsik om `kapla `pantu, ommugu läits kotust ärä, aga mitte tagasi ei tule; esäkańepist tetti `kaplu ja `keidsi; `suvva kõrvust pannass kabla läbi, kutsutass aasanduse Nõo; `kapla pite kistass võrk iä ala Võn; orrega aetas nooda `kapla edesi jää all Ote; `kapla tetä ääpäidi, keerust keerutada kurapäidi Rõn; taalõ `kõlbass kõ̭ik, mis kabla pääl püsüss enne San; `nitse kabuĺ Kan; kińnitüs kabõl [telgedel] Urv; aaʔ tsuvvõlõ kablaʔ `perrä; kurapoole kapl Krl; mul om kabla kokku`laskmise päkk vällä˽`kaonuʔ; no‿m säärän elu, et panõ vai kapl `kaala Har; kablaldaʔ ei saaʔ `tsu̬u̬ga `jalga; Tet́ti katõ keeruga˽kablaʔ ja˽kolmõ keerugaʔ Rõu; lingu kabõl Plv; mõ̭nõl ommaʔ eläjä˽kabluh; Söögi ajal tulles öeldakse jakka jummaĺ ja sellele vastatakse kabõ̭l kaala kahitsajalõ Vas; tõõńõ om sullõ `kangõ sõbr niikavva ku pant sullõ kabla `kaala; `kanga alostus kablaʔ Räp; virnaśs (taim) `ümbre [vilja] lööse `kapla; kolmõst `häidest saa kabõ̭l; lehm om kablah; üle [noodaveo] kabla tohi‿i minnäʔ, sõ̭ss lätt `kat́ski Se || fig ni̬i̬ om üte kabla pääl (võrdväärsed); Kablale käsku andma (pooma) Krk; Jalaʔ kääväʔ `kapla, ma olõ nii väsünü Rõu; Kahö`kapla saa‿i katski lõigata. Õnnõtust ja kahjo saa‿i arʔ hoita Vas; igävene kablaharo `korjajaʔ (alandlikust inimesest) Räp Vrd kabla4, kablakas1