Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
kaetsema1 `kaetse|
ma Kuu S L(
`kaetsõ- Khn)
Koe,
kaetse- JMd 1. kadestama üks akab teist `kiusama, tahab ta loomad ää tappa, siis ta `kaetseb Khk;
Jo täda kädagid ikka nönda `kaetses, ät tä `lahti `tehti [ametist] Jaa;
teina inimene `kaetseb teist, vaadab tige silmaga Käi;
Ää `kaetse, sool omal veel ilusam Rei;
ta kaetsõb mjõnd Khn2. kurja silmaga vaatama, ära tegema paha silmaga mõeus teese villa või looma `piale, `kaetses ää. kui `keegi `kaetses, akkas `loomi `kiitma, siis pidid teese loomad kiduraks `jääma, siis tuli vastata:
sitta `sulle suhu, siis oli se mõeu `otsas Kul;
ta kaetseb mo `luoma:
kül‿so lehm on `äśti `rammus. `varsti jätab piima ää ja jääb lahjaks JMd Vrd kadetsama,
kaetlõma,
kahetama,
kahetsema2
kaetsema2 `kaetsema kahetsema mina pärast `kaetsesin, isa `oedis nad alles, aga mina loĺl `ańdsin ää HJn