kahjama1`kahja|maSL(kahja-, kah́a-Kse), da-inf kahja|taSaMuhVarKse, -daKäiPhlKse, kaehataVig, kahataMuhMih, `kahjadaJämMusVllEmmkahja või kübaramustaga värvima must kuub sai ära kahjatudJäm; ühekora kahjati riiet, lepa koordega kollendati alt, siis vana musta värviga keedeti veel, seda `ööti `kahjamiseksKhk; kahjatud riieKrj; sai ää uhjutud ning kahjatudVll; ma `kahja selle mustaksPöi; suured `kangad kahjati ää; lepa koordega kahati `riidid, `aeti `katla `sisse ja akati `kahjama; ei `särki‿p kahjata mitteMuh; `kahjameise most oli va köbara most, senega kaŋŋast kahjadiKäi; kis ei pese oolega pesu ää, sinisess rumalass jätnd nagu kaehand ää; uńt oli `alli `uhtumata, karu oli `musta `kahjamata, rebäne olnd punane `värmimätäVig; `kahjas mustase `kangaVar; vanast põnd poe`värmi naa saada mette, siiss kahatud sopagaMihVrdkahjatama