Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
kail1 kail Khk Pöi Rei PJg Kõp Ran, pl kailud Khk Pöi Emm Rei Hää/n kailu/
Pai Krk;
kael Var Vän KuuK IisK Kod;
kaelu Muh Han Aud; pl kaelud Muh Han Var Pä JMd VlPõ,
kaelad Tõs Tor Koe IisK Kod Lai Hls,
kaela TLä Kam;
-kaal pl -kaala Hel Ran Nõo Plv; pl -kaaled Lai; pl -kaali Pst Krk sookail (Ledum) köhimise `nuhtlusega keedeti kailu vett Khk;
Raba äär puhas `kailusi täis Pöi;
kaelud ja porsad tegavad pea `aigeks Muh;
Kaelusid `pańdi umalaviha ulka Tõs;
sinikad kasusid seal, kus kaelud olid Aud;
kaelud - - tegid pea ullusse PJg;
kaelu varred kasuvad raba sees Tor;
kailud tegid siad `purje Pai;
kaelul on kah sehake karastav õhk Vil Vrd kaelavars,
kailukas,
kailuoks,
kalju1,
kallu1
kail2 kail g kailu valge peaga veis ise must ja `valge pεε oo `valge kail; `ruske kail; musta kail; `seoke `valge joon käib kailul, oo pöigeti joon Khk