Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
kajatama kajat|
ama Lüg Tor Ris Kod Nõo,
-eme Hls Krk a. kajada laskma (häälel), kõva häält või heli tekitama, lärmitsema mis sa sii mets kajatad Tor;
oh si̬i̬ kajatab kui kava, egä si̬i̬ nõnna rutto ärä ei lõpe Kod;
si̬i̬ om kajatemine, ku suurt `lärmi akkap üit́s inimen tegeme Hls;
ku kurjast kõnelts, ütelts, mis sa iki kajadet ilmast `ilma;
kes mürä ja kajats, kes paĺlu kõneless Krk;
mes te sääl kajatade, kas te vakka ei mõesta olla Nõo b. vastu kajama mets kajatab `vastu Ris;
tuul lei uksed kokko nõnnagu maja kajatas;
külm lü̬ü̬b seenäpaĺgid `lõhki ku kõmab, maja kajatab Kod;
Kui suve õdagult ilus ilm om, siss ku õikat midägi kõvaste, siss mõts kajatap vasta Nõo Vrd kajama
kajatam(m)a kaja|tam(m)a, (ma) -dan terendama, kangastuma `saare kajata `kaugel meres; vanast `räägiti, siis `tullo `üvvi `ilmo, kui `kaugel kajata; `korgele kajata, nind‿at `selgest kaik näkkö Vai