Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
kani1 kani vilets, armetu (inimesest, hobusest) üks lahja kani Kad
kani2 kani PJg Hää JJn Tür Kõp Vil adv kaunis, üsna, võrdlemisi Kani kena inimene PJg;
Lappaja (paat) on ikki kani suur, nii et seitse, kahessa mi̬i̬st võib tal ääre pääl `minna Hää;
vana [maja] oli ka kani madal Tür;
ta ei ole nii peenike mitte, ta kani jäme puu Kõp Vrd kanis,
kanni2,
kauni