[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kant1 kańt g kandi Sa Mih Tõs Krk Ran, g kańdi Kul Khn Hää JJn VJg Kod Har; kant g kandi Käi Rei, g `kandi Lüg; n, g `kanti VNg puutükk, tõrvane puuront; kaigas, halg on neid `kuivi puu`kantisi `metsa all küll, mida tuul on `murdanu VNg; kandid [pannakse] törva `ahju Jäm; männi `kantisid pöletasid `toose argi pεεl kui öösse `toosel käisid Mus; See öue on ni arimata keik kohad on kantest ja tompest täis Käi; kärekandid oo vaegused männa kandid Rid; olgu või kuningas, kui tuleb `senna, annan aga kańdiga `kaela Kul; te põle mette `ühte `kanti [küttepuid] `sesse toond Mih; `mändest suab ränk mehisi `tuõksõ `kańta Khn; Jämedad puud lõhuti kańdideks; Männa tõrvased kańdid põlevad nende [tuluse]rauade vahel Hää; seal on veel mõni kańt, võta need lisaks JJn; lähnud `taplema kańdid käen; külläp one üvä `kańti (peksa) anda, aga keśsi kańdi `vassa võtab Kod; miul om puu periss `terve alle, ma‿i ole ütte `kantigi toonu Krk; mia olli kuus kuud nigu üits kańt sängin, nii `aige olli mina Ran; riihhe küteti, sõ̭ss `pańti suurõʔ puuʔ, suurõ kańdiʔ Har || Aga külm see `tömmab sind jo `talve kandiks (kangeks, kõvaks), kui pole tuld mis `sooja annab Krj Vrd känt1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur