[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
kaaban pankas einä om latakuss lännu, `kaapa kokku - - ni̬i̬ om kaaban kogusehen, `puistke `äste lahess Krk
kalban → kalgan
karbak karba|k g -ku Võn Plv, g -gu Har kepp, malk kae˽kos om karbak Võn; ta käve karbaguga Har; pand tää piitsa piha ala, karbaku lae vahelõ (rhvl) Plv
karbal1 `karbal(as) g -a Kuu; n, g `karbala Vai jõhvikas Siin suos on mädäste pääl `karbalu Kuu; tuo `karbalo, `tiemo `völli; nämät on `ninda sama `karva kui `karbalad, `karbala `karva `elle punased Vai
karbal2 pl karbalad „vanade kuuskede koorel rippuvad hallid samblatordid“ Põdrad `söövad kuuse karbalaid ka talvel hea meelega KuuK Vrd karbas2, karbe
karbane karba|ne g -se Jäm Khk Kaa Vll Muh Khn Hää Saa Juu JMd Koe, g -tse M Nõo; `karpane Lüg = karbaline vana puu `karpane kuor Lüg; kiviste maade sihes on karbased `tuhlid Khk; kammilad oo karbased Muh; karbanõ nahk Khn; ei saa `puhtass, karbane puha Hää; mis `äśti karbane kaśk on, sel on magus mahl Juu; kääd ja jalad kõik on vahest paksu karbased [mustusest] JMd; karbatse koorega `kartula Trv; mõni om õige karbatse koorege, kuuśk ja pedäje Krk || konarlik, krobeline, kare õige karbane jää, ei saa `äste `liugu lasta Hls (jääst); laud om karbane, ilma ööveldemede (hööveldamata lauast) Krk Vrd korbaline, krabõlik, kärbali, kärbalik, kärbaline, kärbane
karbas1 `karbas Kuu, `karpas g -e Jõe kormoran `karpasid `leidub `arva. `karpasel on kover saba, moni sulg üles`puole. `karpasel on pikk `pienike nokk nagu `kosklil Jõe
karbas2 `karbas g `karpa puukoore krobeline väliskiht, koorelibled Kits pidi `männibu `karpaid `äśti `tahtma IisR Vrd karbal2, karbe(s)
karbas3 karbas g -e männikoorest laev Karbas aa laste mängu asi. Vahel üüta vana ja vεhegest laeva ka karbaseks, kui sene omanikku taheda vihaseks teha Emm
karman `karma|n g -ni Jõh IisR Vai(g -nu) Jäm hv Rei spor Pä K I M, TLä Ote Rõn Urv Krl(g -sõ) Vas Se Lei; -ń(n) g -n(n)i, (-ńni) Hää VJg Lai VlPõ M TLä Võn Rõn San V, `karbańn Lih; karma|n g -ni Kod Plt Kõp M TLä Vas Se, -ń g -ńi Vig Hag Trv Hls Võn(-ńni) Har Plv Räp(g -ńe) Se, -ńn Vas; kaarma|ń Tor(-n) Vas(g -nni) tasku `püksi `karman Vai; pane see oma `karbańni Lih; püksid oĺlid kahe `karmaniga Pär; `pańni nua kaarmani Tor; poesil olid `karmanid kõik täis Kei; `püstis oma punga `karmanisse Kos; pintsaku `karman Kod; aasin püksile ju `karmanid `küĺge Lai; käsi kuue karmańnis KJn; kaldsa `karmaniss pisteti luisk ja piip; ega ma suur varass ei oole, ma ole `seante `karmani `kaeje Krk; täl iki kopik `karmanin Ran; Naesele raha andmine om nigu ütest karmanist tõiste karmanide panek Nõo; ütel säŕgil om kat́s `karmańni, tõnõ tõsõ küle pääl Kan; [pikk-kuuel] `karmań oĺ hääl pu̬u̬l, kural pu̬u̬l oĺ tettu tu̬ tühi mulk inne, kätt tsusataʔ Kan; `karmasõl kannõti [tuliriistu] Krl; panõt nõ̭narät́i vai rahakoti pruńdsi `karmańni Har; [käo kukkumise ajal] hoia raha karmanih, sõ̭ss - - ei olõ tu̬u̬st rahast kuna nii `puuduśs Plv; `karmanit pite ḱäü varaśs; täl oma hääʔ `tasku käeʔ, mõist `kuuriʔ `karmanit `häste Se; karmanitäüs [mõõduna] Lut Vrd karmand, karmanik
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|