[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

karm1 karm g karmi Rei Rid Aud Ris Plt Kam; kaŕm g karmi Vll Mär LäLõ spor K, Ran, g kaŕmi Tor Hää Kos Koe VJg I Lai Plt Hls, n kaŕm PJg Krl(pl kaŕmiʔ); karme g `karme Muh Kse Han Tõs, g karme Mih Tõs; n, g `karme R (n karm Kuu VNg) spor Sa, LNg Rid Khn(`karmõ) Kse Hää; kaŕm g `karme Var
I. a
1. a. kõva, jäik; kare `meie `lammastel ei õle `karmed `villad, `onvad `pehmed ja tümäd Lüg; `karme `lamba vill, pitk, nönda köva näpu vahel - - `karme kut kadak Jäm; `karme riie, mis pole `pehme mette Krj; [roostes lambaraudade] tera oo `karme villa `sesse minema LNg; Venema seeme kasus `ästi pikäss aga [lina] kiud oli karmim Vig; tarn oo vaa karme rohi, lõhub lehma nisad ää; `karme jää Kse; oo üks karm äärega plekk kah (saag); `karme villaga lammas, teine oo nii kui krousitud ja pehme kui üks siid; [põldmarjal] `karmed kõvadad vääned Var; `metmed `sorti `riidi, mõni karme, mõni libe Tõs; `Laadissärk kolõ `karmõ `vasta paĺjast `nahka `selgä `panna Khn; karm lammas on kellel `sirged `lahked villad Ris; kui `juused on mustad ja `tolmu täis, siis on nad karmid Juu; kadedal on kaŕmid, tigedal on tümad `juuksed VJg; kaŕmi villaga kasukad õleva `soemad, kaŕm vill ei vanu nõnna ärä Kod; `kaŕmi `juukseid oli parem plet́tida, nad ei lähe nii segamine Lai; parem `oĺli kui [loog] sai u̬u̬ `vihma, siis põlnd [raudhein] enäm nii kaŕm KJn; maese `osja [loom] es sü̬ü̬, tu̬u̬ olli karm Kam || terav kui vikatil kaŕm tera ees on, siis akkab `easte roho `peale Juu b. ebatasane, krobeline; jäme, kore see puu oo `karme koorega; kääd oo karused ja `karmed Muh; `karme muda on koa, nii `lahke et kui raputad, pudiseb maha Rid; kanal on `seoke kaŕm nahk Lih; särjed `õeruvad `rohkem ükstese `vasta [kudemisel], särg oo karme, kudemise `aegas, mud́u oo libe Tõs; vahest on lumi nii kaŕm ja krähe, teenekord on sile ja `pehme; kõvad karmid `sukru terad Juu; ku üväss ei õle tambitud [terad], keded one pitkäd ja kaŕmid Kod c. kõva, lubjarikas (vesi) kaŕm vesi Kul Trm
2. kuri, halastamatu, range; kitsi sie on `karme inimine, kie `tõisele midägi `asja ei `anna Lüg; Isa oli `meite `vasta kaŕm, `nuhtles ja `arva `andis `andes Han; kaŕm inime oo kõba südamega Tor; teda on liig karmilt trahvitud JMd; kaŕm mees Trm; õle kaŕm, `ütle `vassa; poiśs one `nätske ja pehme, ei õle nagu `selge arvoga, `Villem oo jälle õege kare ja kaŕm Kod; kaŕmi `kääga Plt
3. külm, vilu, kõle (ilm) `karme tuul, vali, ei õle `niiske Lüg; vahest on küĺm ja kaŕm ilm Juu
4. kibe, mõru, terav (maitse, lõhn) `Tuhlid jäid `kauaks `väljä `tuule käde, on `menned juo `karmeks; tuba `karmed `haisu täüs, eks nie `kassid ole `käünned `jälle `verkuje `pääle kusemas Kuu; öunad oo kibeapud ja `söuke `karme mekk jääb `ümber suu Khk; ma söi apusi `kirssisi, nüid keel oo `karme Mus
5. kähisev, kare eäl nii kaŕm ja krame, köhi nõnna et Juu
Vrd kare
II. s aganad koeraliblikal olaks selja peal nagu `karmed olavad, pisikesed nupud Muh; `karmed oo koa `peened aganad, - - `antass `veistele Lih; karmid (suvivilja tuulealused) Tür Vrd karmaganad

karm2 karm g karmu Jäm Hää eL(p `karmo Räp), g -i Ksi Hls TMr; kaŕm g kaŕmi TaPõ, g karmi Plt Trv Krk s (süte- või rasva)ving, (rehe)leitse lassud aavad siniss `kaŕmi; pliita alt tuleb `kaŕmi `sisse, tuleb siniss `õõgu Kod; suri `kaŕmi Lai; tuki alle sanna ahjun ja karm tule `sisse Hls; üd́se om `õ̭õ̭guma nakanu, nüit tulep `karmu tare täis Nõo; karm aab pähä Ote; ku pliidi pääl tetass siast rasvast, siis tulep `karmu Rõn; ahi and `karmu, taa pand pää halutama Urv; pandas `varha kriisa kinni, sõ̭ss tulõ tu̬u̬ karm Har; ku liha `ahju pandass, sõ̭ss ku väḱe lätt hüt́si pääle, sõ̭ss tulõ liha karm Rõu; `täämbä jäi ma`väega `karmo, tarõ tuĺl kõ̭iḱ sinist tirssu täüs Se || fig külmaving ku vi̬i̬l küĺmä karm mant ärä om lännu, siss om `õige `oigekene Nõo; [kui vett soojendada] siss võtt külmä viha ärʔ, külmä karmu Vas || fig ta om `karmu saanuʔ, taal om karm pääh (vähe viinastanud) Se