Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
karutama karu|
tama, (ma) -dan Jõe Kuu Hlj VNg, (ma) -ta Jäm, (ma) -da Khk;
karo|
tam(
m)
a, (ma) -dan Vai 1. segama, pöörama a. (heina, vilja) kaarutama `vihma sajuga karutadi `einad `ringi, `muidu lähäb maa `küllest `kollaseks ja mädanema Jõe;
mina lähän karutama `luogu Kuu;
siis karutasima `einad `kuivama ja akkasima `saatu tegema VNg;
mie akkan `eini karotamma Vai b. liigutama, korraldama ahju aŕk, see millega tukkisid karudati;
mis sa karudad, teed nii pailu `kirgi;
`tuhlid karudasse ka kui nad märjad on Khk c. laiali, segi ajama Tein tua `kerda, nüüd `poissid `jälle käünd siin karutamas;
Ku kabist `etsid midägi, valada et sa ei karuda segamiste `kaiki `asju `jälle, ma vast sättisin ilusasti Kuu Vrd kaarutama 2. põldu enne kündmist vedruäkkega äestama vedruga karudati ennem `mulda, `kisti segamini Khk