[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kasarm kasaŕm Jäm Vll, (`)kassarm (-ŕ-) Khk Pöi Muh Rei Vig Kse Juu JMd Sim/-śs/, g -i; kas(s)arm VNg Vai Vll Muh Emm Khn Tor K Kod KJn Puh Krl, `kassarm Kuu VNg(-u), kad́sarm Trv, g -u; n, g kasar|mu Lüg Vai Tõs I KJn Nõo San V(-mõ, -mõss Se), kad(´)sarmu Hls Krk; kasaram g -a Hää; ka(s)sarmańn San Har Rõu sõjaväelaste (ka vabrikutööliste jm) elamu `vaapriga tüö `rahfas `elläd kasarmus Vai; kassarm on soldatite elupaik Emm; soldatitel oo `linnes kasarmud Tor; meil on ahi nagu suur kassarm sies Ris; kaks kuud saime olla `kassaŕmis Juu; kassarmi elu on `kinnine JMd; kroonu kasarmud Trm; kasarmud `oĺlid mis `tü̬ü̬lesed elasid SJn; kasäh sõa kasarmõʔ; `raudikasarmõʔ Se || fig suur maja mailmatu kasarm üles ehitud KJn

nari2 n, g nari Kuu RId hajusalt S, Mär Tür VMr Trm Kod Lai Plt Pil KJn Pst Ran Ote Urv Plv, nare Mar Kse Var Tõs PJg Hää Saa; naŕr g nari Krl magamislavats kahe`kordased narid olivad, `veikene `kassarmu oli [Kunda vabrikul] VNg; `Ennevanast õlivad magamise jaust narid Jõh; Kihelkonna kooli poistel olid suured narid lae all Khk; `soldatil olid siis narid seina `küĺges Pha; vaŋŋid magavad naride peal Vll; narid [on] tiumajades ja `laevades, kus vehe `ruumi Emm; Kotid olid narede peal Kse; läks nare `piäle magama Tõs; kasarmus muud ei `olndki kui nared PJg; venedel `oĺlid nared Hää; sõdurid magavad naride piäl Kod; `enne olid koolimajades iki narid, kus lapsed magasid KJn; nari olli vanast, soldatite magamise ase Pst; mineʔ naŕre `pääle Plv

rahvas rahvas eP(g rahava Kod), `rahvas R, rahvass eL, g `rahva (sõna võib esineda ainsuses juhtudel, kus täiend (nt vanad rahvas) või öeldis (nt rahvas ütlevad) on mitmuses; Hiiumaal kasut nominatiivselt ka vormi rahvast ja kuluvorme raast, rast)

1. rahvuse, päritolu järgi piiritletav inimrühm vene `rahvas `korjavad kaik `suured `siened Kuu; `pohlakad õlid üks `vastaakkaja `rahvas Lüg; maa pääl elä kaiksugu `rahvast, veneläisi ja virolaisi,`suomlaisi ja `sakslaisi Vai; vana iisraeli rahvas, nee on juudiusulised Jäm; [ta on] `vöörud maid ning `rahvud näind Vll; Ega `rahval on oma keel, oma keele ruuk Pöi; `eesti rahvas oo ja vene rahvas ja saksa rahvas Mar; ranna `ääres olid taat ja nann, rootsi `rahval (rannarootslastel) Ris; esti rahvas piaks oma eluga nüid küll rahul olema Tür; teab, mis `rahva inimene sie on Trm; ni̬i̬d oĺlid vene rahvas (rändkaupmeestest) Vil; esti rahvass olnava üle ma‿i·lma kõ̭ige ilusamb rahvass, neil olnava kõ̭ige ilusamba nõ̭na Ran; ma ole kuulu, et `lätläse om üits võemak rahvass Puh; ilmal om pallu `rahvid Krl; juudiʔ oĺliʔ iks edimäne rahvass, kellele jumalast oĺl toovotõt, et nimäʔ omma˽pühä rahvass; seto `rahvil oĺl kańõbili̬i̬ḿ `kiisla hämmädäʔ, eeśti `rahvil oĺl piim Vas; vinne rahvass tõesilda laulatadass, `peetäss sääne kuldvanik pää `kot́san Lut
2. mingi piirkonna, küla elanikud või teat talupere liikmed `Koipse `rahvas `eidavad `irmus vara magama Jõe; `enne üks `jaala oli juo `tehtud sääl `Mihkli `rahva all Hlj; `teie puol `terved ka `rahvas VNg; oma rahvas, kes ammu sii eland, omad inimesed Jäm; saare rahvas, nee `rändavad Ans; Juritulest loodeti ikka karjale kasu ja önnistust, selleks seda `tehti sii `rahvas (siinse rahva hulgas) Krj; Karja `rahval ikka `paargud, meie `kantis on köök Jaa; `Meite rahvas tuli `õhtase järje peal koju Pöi; naad `ollid jo `uhked rahvas, Vigala rahvas Muh; Mei raast (meie rahvas) tegid eina ise valmis Emm; `teiste‿rast (teiste rahvas) olid tuhlid maha pannud Käi; [pastor] `ütlen: tere humigust, Kerema rahvast Phl; rahvas `ootavad kõik einategemist, `loodus ei luba Rid; ma põle teie rahvast mette `näindki Mar; küll kodused rahvas teevad isi selle ää, ega meil maksa põllalt ää `minnagi Mär; mede `rahvad tegevad `kaapsid maha Pär; meie rahvas läksid noodale täna Vän; Matsu rahvas kolisid sialt `seie HMd; siin Rae rahvas `ütlevad `terne piim Jür; `Mihkle rahvas `ütlesivad kella kolme aal üleval old Amb; olime abiks tagantpuol nurga `rahval JJn; sialt rahvas olid võtt `eńdile tüdruku VMr; Lemmaku rahvas püiavad abaratega kala Trm; väĺjä rahvas (põllul töötajad) jääväd süämätä Kod; Saare valla rahvass `viskavad kianikid ja vianikid `sisse (kõnepruugist) Äks; üks `aasta läksivad rahvas - - `metsa raha `teenima, et `koorisid paeusid Lai; kodosed rahvas nigu lapsed ja, need kunagi ei saand liha, kes mõisatööl käinuvad, need olema saand Plt; meie rahvas läksid ärä KJn; kausikaupmi̬i̬st kutsuti potivariss, ni̬i̬d oĺlid kõik Petseri rahvas Vil; ta ei ole siit `rahva `mu̬u̬du Krk; me rahvass `väege pedävä `usku Hel; Rehe talu`rahvaga neil sääl midägi `oĺli ollu Ran; ku külä peni nakassi `aukma, siss `oĺli teedä, et arjuke om külän, ega oma külä rahvast peni es aoguva Nõo; kõ̭iḱ rahvass `lät́sivä kerikude ja kohe na `lät́sivä - - meie jäeme kodu, latsed TMr; kätte`anjit oĺl üits ehk kaits, nii kudass talul rahvast jakku (ahtmisest) Ote; mul oĺl tuline kuri ämm, muu rahvass kikk `naardsive San; mu˽piiŕ lätt säält muidõ `rahva `värte tulba kõrvalt Har; umapoolõ rahvass `ti̬i̬dvä mi elo`kõrda Rõu; mis Puĺli `rahvil viga elläʔ, teräne nuŕm pääl, kalanõ jäŕv all Vas; Meerapalo külä rahvass, Mehi`ku̬u̬rma rahvass, `kõiki kutsuti külä`viisi Räp
3. inimesed; (suur) rahvahulk kas sie `oige on, `rahvas `rääkisid Kuu; kas siel `pulmas oli pali `rahvast VNg; `Rahvas `kieras `selle `riiu `asja `ninda, et enamb ise kah äert ega `otsa kätte‿i saa IisR; rahvas räägib seda juttu, keerutavad juttu tühjast Jäm; oh, kui‿se rahvas jöid Khk; iga piida peal `istus poar rahvast Jaa; kellad löövad, kui rahvas `kerku lähvad Pöi; palju rahvast, kõik Muhumoa `olli koos Muh; ilm rεεgib ilma juttu, rahvas rεεgib `raipe juttu Emm; ulk raast surevad söas εε Käi; ega sa põle siin `rahva naeroks LNg; paĺlu pulmalesi ja muud rahvast `vaatamas, takka kirik oli nii täis et Mär; püssimeśte rida `seisis ringis `rahva `ümmer, rahvas `nutsid kõik Vig; nüid‿o rahvas targemad Kse; `ütleb mulle `alba ulga `rahva ees Var; rahvas `võtvad paelu `viina ja õlut Tõs; `pulmas oli kole paelu rahvast Aud; rahvas `tuĺlid kokku Saa; `sõnna kogus siis paĺlu rahvast, vanu ja `noori Rap; vanaste rahvas jo `tahtsivad vihelda, ei pidand pesust lugu Amb; missuguses `riides nüid rahvas käivad Ann; rahvas kukkusid `laulma, orilad akkasid `üidma Tür; siis magasid kõik põrandal, peiupoisid oma taamedega ja teised rahvas Kad; `mõtle, kui rumal rahvas õli Trm; pühäde aeg läksid `ku̬u̬li (palvetundi), ti̬i̬ rahvass täis nõnnagu `lu̬u̬gu; meie ise ei `tiägi - - juba `rahva kõrvun, rahvas `tiäväd kõik Kod; talu täis rahvast `kuuĺsivad seda Ksi; rahvas `laimasid küll kubjast, et kepimees Lai; teed enese `rahva naeruks Plt; `tu̬u̬di [rukist] ja `panti valla magatse`aita, sääld `anti `rahvale jao`kaupa Trv; `rahva silmä ala ärä minnä sedäsi vana närudeg; egä sedä salade‿i saa, ta om kige `rahva kähen `täädä Krk; sääl olli paks rahvass, sääl olli kokku tullu sundi ja sandi, kolme `mõisa moonakse Hel; taar om jo paremb ku õlu, rahvass `oĺli taariga nii punane ja tubli Ran; neli viis `päivä `peeti `pulme, no mes sa tolle ulga `rahvale `onte annat Puh; mõnikõrd koolu terve külätäis rahvast kolleride Nõo; rahvass läävä koolut `kaema ja laolava tälle Kam; `mõisnik jaot́ selle `mõisa ärä, jaot́ `rahvale kõ̭iḱ Ote; õge ää kõrd rahvast `oĺli, `tütrel olli suure pulma Rõn; makõkoppa joodõti `rahvalõ Kan; tan om suuŕ `veśki, sääl omma püügimasinaʔ, kõ̭iḱ rahvass `käüä˽sinnä `püüḱmä Har; `rahvil um ravvadsõ˽`süämeʔ, külä and `külmä nõvvu piltl Rõu; tu̬u̬ jutt oĺl jo `rahvah; ega˽katsk käü‿i˽`kanda piteh, katsk käü rahvast piteh Vas; `hulka rahvast oĺl sääl Se; śjonds oppass rahvast egä pühäpävä Lut
4. (teat inimrühma või -põlvkonna kohta) kas teil ka piend `rahvast kodu one (lastest) VNg; `nuoremad `lähvad `tüöle, vanad `rahvas `jäävad kodo Lüg; kolija `rahvas on nied, kes ühest kohast `teise `lähvad, `mustlased Vai; noored rahvas on ergud rahvas Jäm; jalapidi läksin `linna, noor rahvas ei saa, [neil] `paĺlad jalgrattad Pha; `nüidsed rahvas ei tea midagi `muistsest asidest Muh; abielurahvas ja teised oo vallalised rahvas Mar; meie oleme jo paar rahvast (abielus) Mär; ei ole `sääduslik rahvas (elavad abiellumata koos) Vig; peeningu kammer, enamas̀ti nagu noore `rahva jaos Var; ennemuistine rahvas `rääkisid sedaviisi Kei; vanad rahvas kerisid pulga `peale vanaste, sie oli keripulk Jür; tüöd oli sellega küll, enne kui särgi `seĺga sai, `nüidsed rahvas `kiegi sest ei tia Amb; `tuulse ilmaga ikke on punased pilved sääl `õhta puol, vanad rahvas `ütlevad Kad; sügise poole enam kägu ei kuku, ta muudab ennast kuĺlist - - seda vanad rahvas `riakisid Trm; noored rahvas käisid jalg`paĺli `löömas Lai; vanajagu rahvast `surrid ärä, noored kasusid `pääle Vil; või mea siin ütsinti ole, siin om vana rahvass kah Krk; `nüidse aja rahvass ei mõestava enämb nii ilusat tü̬ü̬d tetä Ran; `vastse põlve rahvass aava kah toda nimme takan Kam; juudi `oĺli ka vanast `rändäjä rahvass Har; noorõl `rahvõl om leikotaminõ Se
5. maa, riigi rahvastik `vaabriga tüö `rahvas `elad kasarmus Vai; poolakad taheti tuua `seie, pidi `akma `kraavi tegema, ju see ilma `tööta rahvas on Jäm; ma oli `vaeste `rahva laps Tõs; `lihtsad rahvas olid VMr; peenepe rahvass ja arit inimese kõnelev kirja `järgi, peenepelt Krk; `sukrut es jõvvava alamb rahvass saada, kaitskümmend viis rubla `oĺli üits `väike `suhkrupää Ran; meie kutsume kuĺu, sagsemb rahvass kutsuva `kalkun; küll olliva rumala rahvass ika vanast Nõo; kuiss lätt ka sul taa elu liinan peenükese `rahva siän Har; üt́s `oṕmada rahvass, ta ei tiiä suurõmbat `säädüsest midägi Räp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur