[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
astutama astutama Khk Vll; `assu- Lüg astuda laskma obust aissade vahele astutama Khk
kassutama kassutama kastma a. niisutama, märjaks tegema `ükski ei kassuta nõnna ku vihm Kod b. vedeliku sisse pistma su̬u̬lvett kassutan, kassutan märjäss; sütik põles rutto läbi, alate pidid tädä kassutama Kod
kasutama1 tarvitama – spor üld hv u ku teil on krunt, `annata `tõisele, tämä kasutab seda maad Lüg; sie muatükk on tema kää kasutada JMd; kes `põldu kasutab, si̬i̬ annab `toitu vanale Kod; peremiis kasut́ mu `riista, ei tuuʔ ärʔ Krl || kasu saama vötab teise inimese omanduse kεεst ää. teise inimese tööst ennast kasudab Khk
kistutama kistu|tam(m)a T V, -tem(e) M San, -tõmõ Krl
1. kustutama (põlevat) tuld või valgustust kistute tuli ärä Hls; Oless na kogu aig kistute saanu, siss oless iki ärä kistuten kah, aga vesi lõpeś ju otsa Krk; [susi] raput annaga vett tule `pääle, kistut tuld Ran; kui `leibä tetäss, siss kistutadass üidse ärä Puh; ku tuli ärä kistutedi, sis koolipoesi `säńgest kõneliva vana aja jutte; `pikse tuld muu ei kistutana kui rõõsk piim; nigu tuld kistutama `tulli, `õkva jälle `ümbre tõõsipäedi ja minemä (kiirustamisest) Nõo; laḿp om är kistutedu San; Kuiv vili - - vai sa˽tu̬u̬d inäp kistuta saat Rõu; Kistutagõ ar tuli, väläh om joh `valgõ Se; ma kistuda tulõ vällä Lei; lõpõsõ `pallusõʔ, `kündle kistutadass äraʔ Lut | päikeseloojangust Jüri ao `läütäss, Jaań ao kistutass Plv; Jüri `läütäss ao, Jakaṕ kistutass Vas || fig vanaduss kistutass siĺmä nägemise, muu ei saa kistutaʔ Har Vrd kiustamma
2. fig lõpetama, vaigistama a. janu, nälga, puudust vm kistutap jänu ärä Trv; Mia kistuti suure näĺlä ärä Hls; sellege saat jälle raasikse `aiga ädä ärä kistute Krk; kas tu̬u̬ pät́s peenikest `leibä miu `näĺgä kistutap Nõo; seh, ma anna sullõ toobi vett, vaest saat `taaga umma joogi jannu kistutaʔ Har; vett võetass jano kistotamisess Plv; `kiste uma joogi jano arʔ, `tahtsõ juvvaʔ Se b. pahameelt, viha; valu ta tulli vihage miu `seĺgä, kistut́ viha ärä Hls; `süĺgäp kui tuld ja `tõrva, tu̬u̬ om viha kistutusess Ran; Aenu (Aino) tõi serätsit troppe, kes valu kistutap Rõn; ta kistutõss ummaʔ viha Krl; [tal] is olõ muial umma viha kistuta ku kotun uḿmi `lat́si pääle Har; kistutamada viha; ma kistuti näide tülü ärʔ Plv; ku saat kelle tu̬u̬d pahha kõnõlda, kes tu̬u̬d pahha kistutass Se c. heli summutama rogotka `väega tilisess, sõ̭s kudõnõmise `aigo tulõvat [luts] hellü kistutamma Räp
3. põletatud lubjale vett lisama Si̬i̬ om kistuted lubi Hls; lubi kistutõdass ärä Nõo; `lupja kistutadass `vi̬i̬ga Kan; lubja palutajaʔ kistutiveʔ `luṕja Krl; taa kaĺk piat vällä kistutamma, siss karastuss `pi̬i̬nüss Har; palotõt lubjakiviʔ ummaki kistutamadaʔ lubi Plv
4. ära kustutama, maha pühkima ma kistute selle `numbre maha Hls; siss raami sehen `oĺli serätse kivi `tahvled, kirjutid `krihvlega `pääle, perän kistutit ärä Ran; kistutame teie võla maha Nõo; sa olõt taa sõna võĺssi kirutanuʔ, taa kistuda mahaʔ Har; sügüse lät́s peremi̬i̬ss `päivi kistutamma (teopäevi arvestama), vei uma pulga kah Räp || `kistadass `maaha jo nimi (elavate kirjast), är `ku̬u̬le Se
1. kustutama (põlevat) tuld või valgustust kistute tuli ärä Hls; Oless na kogu aig kistute saanu, siss oless iki ärä kistuten kah, aga vesi lõpeś ju otsa Krk; [susi] raput annaga vett tule `pääle, kistut tuld Ran; kui `leibä tetäss, siss kistutadass üidse ärä Puh; ku tuli ärä kistutedi, sis koolipoesi `säńgest kõneliva vana aja jutte; `pikse tuld muu ei kistutana kui rõõsk piim; nigu tuld kistutama `tulli, `õkva jälle `ümbre tõõsipäedi ja minemä (kiirustamisest) Nõo; laḿp om är kistutedu San; Kuiv vili - - vai sa˽tu̬u̬d inäp kistuta saat Rõu; Kistutagõ ar tuli, väläh om joh `valgõ Se; ma kistuda tulõ vällä Lei; lõpõsõ `pallusõʔ, `kündle kistutadass äraʔ Lut | päikeseloojangust Jüri ao `läütäss, Jaań ao kistutass Plv; Jüri `läütäss ao, Jakaṕ kistutass Vas || fig vanaduss kistutass siĺmä nägemise, muu ei saa kistutaʔ Har Vrd kiustamma
2. fig lõpetama, vaigistama a. janu, nälga, puudust vm kistutap jänu ärä Trv; Mia kistuti suure näĺlä ärä Hls; sellege saat jälle raasikse `aiga ädä ärä kistute Krk; kas tu̬u̬ pät́s peenikest `leibä miu `näĺgä kistutap Nõo; seh, ma anna sullõ toobi vett, vaest saat `taaga umma joogi jannu kistutaʔ Har; vett võetass jano kistotamisess Plv; `kiste uma joogi jano arʔ, `tahtsõ juvvaʔ Se b. pahameelt, viha; valu ta tulli vihage miu `seĺgä, kistut́ viha ärä Hls; `süĺgäp kui tuld ja `tõrva, tu̬u̬ om viha kistutusess Ran; Aenu (Aino) tõi serätsit troppe, kes valu kistutap Rõn; ta kistutõss ummaʔ viha Krl; [tal] is olõ muial umma viha kistuta ku kotun uḿmi `lat́si pääle Har; kistutamada viha; ma kistuti näide tülü ärʔ Plv; ku saat kelle tu̬u̬d pahha kõnõlda, kes tu̬u̬d pahha kistutass Se c. heli summutama rogotka `väega tilisess, sõ̭s kudõnõmise `aigo tulõvat [luts] hellü kistutamma Räp
3. põletatud lubjale vett lisama Si̬i̬ om kistuted lubi Hls; lubi kistutõdass ärä Nõo; `lupja kistutadass `vi̬i̬ga Kan; lubja palutajaʔ kistutiveʔ `luṕja Krl; taa kaĺk piat vällä kistutamma, siss karastuss `pi̬i̬nüss Har; palotõt lubjakiviʔ ummaki kistutamadaʔ lubi Plv
4. ära kustutama, maha pühkima ma kistute selle `numbre maha Hls; siss raami sehen `oĺli serätse kivi `tahvled, kirjutid `krihvlega `pääle, perän kistutit ärä Ran; kistutame teie võla maha Nõo; sa olõt taa sõna võĺssi kirutanuʔ, taa kistuda mahaʔ Har; sügüse lät́s peremi̬i̬ss `päivi kistutamma (teopäevi arvestama), vei uma pulga kah Räp || `kistadass `maaha jo nimi (elavate kirjast), är `ku̬u̬le Se
kostutama kostutama Muh Kse Krk/-eme/ Puh Rõu Se
1. sulatama, pehmendama; üles kergitama juba kostutab `peale ead (jääd) `lahti; kevade `aegu kostutab vee `lahti; kui levad kavaks o `ahju jäen, siis kostutab koorukse pealt üles Muh; juba oli jää üles kostutan `Matsalu all Kse; päält iki kostuts vähä ja sulats Krk; kasuk om kõvast tõmmanuʔ, saa aiʔ `kuigi `ar‿ka kostutaʔ Se || niisutama rõivast ka kostutõdass, saa triḱkiʔ; kostudaʔ `tsäigi seeh naid leevä `kuuri Se
2. kosutama sa pead iki kostutama tedä (looma) tublemass Puh
1. sulatama, pehmendama; üles kergitama juba kostutab `peale ead (jääd) `lahti; kevade `aegu kostutab vee `lahti; kui levad kavaks o `ahju jäen, siis kostutab koorukse pealt üles Muh; juba oli jää üles kostutan `Matsalu all Kse; päält iki kostuts vähä ja sulats Krk; kasuk om kõvast tõmmanuʔ, saa aiʔ `kuigi `ar‿ka kostutaʔ Se || niisutama rõivast ka kostutõdass, saa triḱkiʔ; kostudaʔ `tsäigi seeh naid leevä `kuuri Se
2. kosutama sa pead iki kostutama tedä (looma) tublemass Puh
kustutama kustutama S(-da- Emm Rei) L(kusto- Mar) K Iis Trm Puh, -eme Hls; `kustutama Kuu VNg Lüg Vai/-mma/; `kussutama Hlj Lüg Jõh IisR, kussu- Kod
1. põlemisele, hõõgumisele, valgustamisele lõppu tegema `liivaga sai seda [rauda] `kussutada, et põlema ei läind Hlj; maja on jo `välla `kussudettu, enamb ei põle Lüg; `kussudatta süsi tahad, siis `lämmästäd süö `ummusse Jõh; Võtt `kerve ja `ämbri ja läind ise `kussutama IisR; `kustuda tuli `vällä Vai; kustuta lamp εε, nüid minnasse magama Khk; Kõue tuluke see on nii valus, seda änam kustuta äi saa Pöi; `õhta kustutati kütis ää Muh; `lähtvad tuld kustotama Mar; ää kustuta veel tuld ää Tõs; sai sii vett `väetud ja [tuld] kustutud ja Aud; mehed `aeti `metsa kustutama Ris; `pikse tuld ei soa kustutada; tulekahju pasun üiab, kutsutakse kustutama Juu; tule tukk, võta sealt paa alt ja kustuta ää Kos; ahjuluud põleb nõnnagu kohiseb, piäd ualega kussutama Kod; kustuta tuli ära ja tule magama Äks || fig kui ańni vakk täedetud, siis tuli tulekustutamene (rahakogumine pulmas) Juu Vrd kustama
2. kirjutatut või joonistatut maha hõõruma, pühkima, läbi kriipsutama õled `kirja maha `kussutand, õled `kirjale `rissi ja `põiki `kriipsud `piale `tõmmand; `kummiga võib ka `kirja `kussutada `välla Lüg; kummiga kustutase `kirja Khk; vanad `numbrid kustutati `paatide pealt ää Muh; `kirja maha kustudama Rei; kirjotas `tahvle `peale, kustutas jälle ära Ris; kustutab ää [kirjutatu], et aru ei soa, mis seal on old Juu; `tahvli pial sai `jälle ära kustutata, kui `iaste ei lähänd HljK; vanas õlid tahavlid, kirjuta ja kussuta, tee jälle `uudess Kod || (nimestikust) välja arvama keiakse ikke vallamajas, kustotasse maha ennast, kui ta teise koha `peale läheb Mar || fig (suremisest) jumal kustudab nime elu raamadust εε Khk
3. fig a. tühistama, lõppu tegema, kaotama jumal kustudab inimese patud Khk; ma taha su vallatust kustuta Rei; kustutasin ta võla VJg; ma õlen kõik ärä kussutanud, mes `enne õli kõneldud meie vahel Kod b. rahuldama, vaigistama, leevendama tuo `mulle jua, sie `kussutab janu `vällä Lüg; joob jänu kustutamiseks; kustudab oma viha teise `pεεle Khk; ma taha oma jänu kustuta Muh; isad emad kustudavad oma viha laste pääl, tegad `liiga Emm; saaks ometi jano `eesel ää kustotada Mar; mine oma viha kustutama Kse; nälja ädä oo kustutud Tõs; näĺla irm oo kustutud Aud; anna mulle ometi natukese, ma soan seda äda kustutada; sain oma viha teste kallal ää kustutada Juu; põle ea vesi, aga jänu kustutamiseks ikka `kõlbab Tür; luoma põhk `otsas, siis suab teise käest, nüid on äda kustutud Koe; kustutas oma viha teise `peale ää VJg; `näĺga kustutama Plt; sain oma jänu ärä kustutada KJn c. pimestuma (eredast valgusest, kirevatest värvidest vms) lumi üsna `kiiskab, kustudab silmad ära; `päike silmad εε kustutand Khk; Vilmal oo nii kiri leit üll, et kustutab silmad ää; Lumi on `päiksega nii erk, et kustutab silmad ää; Rätik on nii `uhke, et äi vei `pεεle `vaata, kustutab silmad ää Kaa; Päiges on täna nii ele, et kustutab mo vana inimese silmad tükkis ää Pöi; Tüdruk on nii ilus, et kustudab silmad εε Emm; pääsusilm kasvab aru maa pial, väike kollane siĺm on `keskel, silmad kustutab ää kui `vaatad Plt d. kurdistama [tugev heli] Kustutab üsna kõrvad ära Tor e. surmama äi ta‿p töuse änam üht, ta eluküinal on kustutud Vll; Vassil saan pootsaagiga ta (ussi) elu ää kustuta Muh; oli ühü ära kustutand Rid
4. põletatud lubjale vett lisama `kussutavvad `lupja, sie on `kussudettod lubi; `lupja `kussudetta `viega Lüg; lubja `tahto `kustuta Vai; Kustutamata lubja puumajase `panna äi tohi Pöi; lubi kustutatse ää Muh; lubja kustudama Rei; kustotad `lupja, sedä pruugitasse ikke; mes kustotamata lubi oo, see `seisväd ikke na pae tükid Mar; ma kustutasi lubja ää Tõs; kui ta kustutamata lubi on, siis paneme lubja likku Juu; `lupja kussutatse kui `viskad vett piäle Kod
Vrd kistutama
1. põlemisele, hõõgumisele, valgustamisele lõppu tegema `liivaga sai seda [rauda] `kussutada, et põlema ei läind Hlj; maja on jo `välla `kussudettu, enamb ei põle Lüg; `kussudatta süsi tahad, siis `lämmästäd süö `ummusse Jõh; Võtt `kerve ja `ämbri ja läind ise `kussutama IisR; `kustuda tuli `vällä Vai; kustuta lamp εε, nüid minnasse magama Khk; Kõue tuluke see on nii valus, seda änam kustuta äi saa Pöi; `õhta kustutati kütis ää Muh; `lähtvad tuld kustotama Mar; ää kustuta veel tuld ää Tõs; sai sii vett `väetud ja [tuld] kustutud ja Aud; mehed `aeti `metsa kustutama Ris; `pikse tuld ei soa kustutada; tulekahju pasun üiab, kutsutakse kustutama Juu; tule tukk, võta sealt paa alt ja kustuta ää Kos; ahjuluud põleb nõnnagu kohiseb, piäd ualega kussutama Kod; kustuta tuli ära ja tule magama Äks || fig kui ańni vakk täedetud, siis tuli tulekustutamene (rahakogumine pulmas) Juu Vrd kustama
2. kirjutatut või joonistatut maha hõõruma, pühkima, läbi kriipsutama õled `kirja maha `kussutand, õled `kirjale `rissi ja `põiki `kriipsud `piale `tõmmand; `kummiga võib ka `kirja `kussutada `välla Lüg; kummiga kustutase `kirja Khk; vanad `numbrid kustutati `paatide pealt ää Muh; `kirja maha kustudama Rei; kirjotas `tahvle `peale, kustutas jälle ära Ris; kustutab ää [kirjutatu], et aru ei soa, mis seal on old Juu; `tahvli pial sai `jälle ära kustutata, kui `iaste ei lähänd HljK; vanas õlid tahavlid, kirjuta ja kussuta, tee jälle `uudess Kod || (nimestikust) välja arvama keiakse ikke vallamajas, kustotasse maha ennast, kui ta teise koha `peale läheb Mar || fig (suremisest) jumal kustudab nime elu raamadust εε Khk
3. fig a. tühistama, lõppu tegema, kaotama jumal kustudab inimese patud Khk; ma taha su vallatust kustuta Rei; kustutasin ta võla VJg; ma õlen kõik ärä kussutanud, mes `enne õli kõneldud meie vahel Kod b. rahuldama, vaigistama, leevendama tuo `mulle jua, sie `kussutab janu `vällä Lüg; joob jänu kustutamiseks; kustudab oma viha teise `pεεle Khk; ma taha oma jänu kustuta Muh; isad emad kustudavad oma viha laste pääl, tegad `liiga Emm; saaks ometi jano `eesel ää kustotada Mar; mine oma viha kustutama Kse; nälja ädä oo kustutud Tõs; näĺla irm oo kustutud Aud; anna mulle ometi natukese, ma soan seda äda kustutada; sain oma viha teste kallal ää kustutada Juu; põle ea vesi, aga jänu kustutamiseks ikka `kõlbab Tür; luoma põhk `otsas, siis suab teise käest, nüid on äda kustutud Koe; kustutas oma viha teise `peale ää VJg; `näĺga kustutama Plt; sain oma jänu ärä kustutada KJn c. pimestuma (eredast valgusest, kirevatest värvidest vms) lumi üsna `kiiskab, kustudab silmad ära; `päike silmad εε kustutand Khk; Vilmal oo nii kiri leit üll, et kustutab silmad ää; Lumi on `päiksega nii erk, et kustutab silmad ää; Rätik on nii `uhke, et äi vei `pεεle `vaata, kustutab silmad ää Kaa; Päiges on täna nii ele, et kustutab mo vana inimese silmad tükkis ää Pöi; Tüdruk on nii ilus, et kustudab silmad εε Emm; pääsusilm kasvab aru maa pial, väike kollane siĺm on `keskel, silmad kustutab ää kui `vaatad Plt d. kurdistama [tugev heli] Kustutab üsna kõrvad ära Tor e. surmama äi ta‿p töuse änam üht, ta eluküinal on kustutud Vll; Vassil saan pootsaagiga ta (ussi) elu ää kustuta Muh; oli ühü ära kustutand Rid
4. põletatud lubjale vett lisama `kussutavvad `lupja, sie on `kussudettod lubi; `lupja `kussudetta `viega Lüg; lubja `tahto `kustuta Vai; Kustutamata lubja puumajase `panna äi tohi Pöi; lubi kustutatse ää Muh; lubja kustudama Rei; kustotad `lupja, sedä pruugitasse ikke; mes kustotamata lubi oo, see `seisväd ikke na pae tükid Mar; ma kustutasi lubja ää Tõs; kui ta kustutamata lubi on, siis paneme lubja likku Juu; `lupja kussutatse kui `viskad vett piäle Kod
Vrd kistutama
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|