Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
astutama astutama Khk Vll; `assu- Lüg astuda laskma obust aissade vahele astutama Khk
kassutama kassutama kastma a. niisutama, märjaks tegema `ükski ei kassuta nõnna ku vihm Kod b. vedeliku sisse pistma su̬u̬lvett kassutan, kassutan märjäss; sütik põles rutto läbi, alate pidid tädä kassutama Kod
kasutama1 tarvitama – spor üld hv u ku teil on krunt, `annata `tõisele, tämä kasutab seda maad Lüg; sie muatükk on tema kää kasutada JMd; kes `põldu kasutab, si̬i̬ annab `toitu vanale Kod; peremiis kasut́ mu `riista, ei tuuʔ ärʔ Krl || kasu saama vötab teise inimese omanduse kεεst ää. teise inimese tööst ennast kasudab Khk
kistutama kistu|
tam(
m)
a T V, -
tem(
e)
M San, -
tõmõ Krl1. kustutama (põlevat) tuld või valgustust kistute tuli ärä Hls;
Oless na kogu aig kistute saanu,
siss oless iki ärä kistuten kah,
aga vesi lõpeś ju otsa Krk; [susi] raput annaga vett tule `pääle,
kistut tuld Ran;
kui `leibä tetäss,
siss kistutadass üidse ärä Puh;
ku tuli ärä kistutedi,
sis koolipoesi `säńgest kõneliva vana aja jutte;
`pikse tuld muu ei kistutana kui rõõsk piim;
nigu tuld kistutama `tulli,
`õkva jälle `ümbre tõõsipäedi ja minemä (kiirustamisest) Nõo;
laḿp om är kistutedu San;
Kuiv vili - -
vai sa˽tu̬u̬d inäp kistuta saat Rõu;
Kistutagõ ar tuli,
väläh om joh `valgõ Se;
ma kistuda tulõ vällä Lei;
lõpõsõ `pallusõʔ,
`kündle kistutadass äraʔ Lut | päikeseloojangust Jüri ao `läütäss,
Jaań ao kistutass Plv;
Jüri `läütäss ao,
Jakaṕ kistutass Vas ||
fig vanaduss kistutass siĺmä nägemise,
muu ei saa kistutaʔ Har Vrd kiustamma2. fig lõpetama, vaigistama a. janu, nälga, puudust vm kistutap jänu ärä Trv;
Mia kistuti suure näĺlä ärä Hls;
sellege saat jälle raasikse `aiga ädä ärä kistute Krk;
kas tu̬u̬ pät́s peenikest `leibä miu `näĺgä kistutap Nõo;
seh,
ma anna sullõ toobi vett,
vaest saat `taaga umma joogi jannu kistutaʔ Har;
vett võetass jano kistotamisess Plv;
`kiste uma joogi jano arʔ,
`tahtsõ juvvaʔ Se b. pahameelt, viha; valu ta tulli vihage miu `seĺgä,
kistut́ viha ärä Hls;
`süĺgäp kui tuld ja `tõrva,
tu̬u̬ om viha kistutusess Ran;
Aenu (Aino) tõi serätsit troppe,
kes valu kistutap Rõn;
ta kistutõss ummaʔ viha Krl; [tal] is olõ muial umma viha kistuta ku kotun uḿmi `lat́si pääle Har;
kistutamada viha;
ma kistuti näide tülü ärʔ Plv;
ku saat kelle tu̬u̬d pahha kõnõlda,
kes tu̬u̬d pahha kistutass Se c. heli summutama rogotka `väega tilisess,
sõ̭s kudõnõmise `aigo tulõvat [luts] hellü kistutamma Räp 3. põletatud lubjale vett lisama Si̬i̬ om kistuted lubi Hls;
lubi kistutõdass ärä Nõo;
`lupja kistutadass `vi̬i̬ga Kan;
lubja palutajaʔ kistutiveʔ `luṕja Krl;
taa kaĺk piat vällä kistutamma,
siss karastuss `pi̬i̬nüss Har;
palotõt lubjakiviʔ ummaki kistutamadaʔ lubi Plv4. ära kustutama, maha pühkima ma kistute selle `numbre maha Hls;
siss raami sehen `oĺli serätse kivi `tahvled,
kirjutid `krihvlega `pääle,
perän kistutit ärä Ran;
kistutame teie võla maha Nõo;
sa olõt taa sõna võĺssi kirutanuʔ,
taa kistuda mahaʔ Har;
sügüse lät́s peremi̬i̬ss `päivi kistutamma (teopäevi arvestama), vei uma pulga kah Räp ||
`kistadass `maaha jo nimi (elavate kirjast), är `ku̬u̬le Se
kostutama kostutama Muh Kse Krk/-eme/ Puh Rõu Se
1. sulatama, pehmendama; üles kergitama juba kostutab `peale ead (jääd) `lahti; kevade `aegu kostutab vee `lahti; kui levad kavaks o `ahju jäen, siis kostutab koorukse pealt üles Muh; juba oli jää üles kostutan `Matsalu all Kse; päält iki kostuts vähä ja sulats Krk; kasuk om kõvast tõmmanuʔ, saa aiʔ `kuigi `ar‿ka kostutaʔ Se || niisutama rõivast ka kostutõdass, saa triḱkiʔ; kostudaʔ `tsäigi seeh naid leevä `kuuri Se
2. kosutama sa pead iki kostutama tedä (looma) tublemass Puh
kustutama kustutama S(-
da-
Emm Rei)
L(
kusto- Mar)
K Iis Trm Puh,
-eme Hls;
`kustutama Kuu VNg Lüg Vai/-
mma/;
`kussutama Hlj Lüg Jõh IisR,
kussu- Kod1. põlemisele, hõõgumisele, valgustamisele lõppu tegema `liivaga sai seda [rauda] `kussutada,
et põlema ei läind Hlj;
maja on jo `välla `kussudettu,
enamb ei põle Lüg;
`kussudatta süsi tahad,
siis `lämmästäd süö `ummusse Jõh;
Võtt `kerve ja `ämbri ja läind ise `kussutama IisR;
`kustuda tuli `vällä Vai;
kustuta lamp εε,
nüid minnasse magama Khk;
Kõue tuluke see on nii valus,
seda änam kustuta äi saa Pöi;
`õhta kustutati kütis ää Muh;
`lähtvad tuld kustotama Mar;
ää kustuta veel tuld ää Tõs;
sai sii vett `väetud ja [tuld] kustutud ja Aud;
mehed `aeti `metsa kustutama Ris;
`pikse tuld ei soa kustutada;
tulekahju pasun üiab,
kutsutakse kustutama Juu;
tule tukk,
võta sealt paa alt ja kustuta ää Kos;
ahjuluud põleb nõnnagu kohiseb,
piäd ualega kussutama Kod;
kustuta tuli ära ja tule magama Äks ||
fig kui ańni vakk täedetud,
siis tuli tulekustutamene (rahakogumine pulmas) Juu Vrd kustama2. kirjutatut või joonistatut maha hõõruma, pühkima, läbi kriipsutama õled `kirja maha `kussutand,
õled `kirjale `rissi ja `põiki `kriipsud `piale `tõmmand;
`kummiga võib ka `kirja `kussutada `välla Lüg;
kummiga kustutase `kirja Khk;
vanad `numbrid kustutati `paatide pealt ää Muh;
`kirja maha kustudama Rei;
kirjotas `tahvle `peale,
kustutas jälle ära Ris;
kustutab ää [kirjutatu], et aru ei soa,
mis seal on old Juu;
`tahvli pial sai `jälle ära kustutata,
kui `iaste ei lähänd HljK;
vanas õlid tahavlid,
kirjuta ja kussuta,
tee jälle `uudess Kod ||
(nimestikust) välja arvama keiakse ikke vallamajas,
kustotasse maha ennast,
kui ta teise koha `peale läheb Mar ||
fig (suremisest) jumal kustudab nime elu raamadust εε Khk3. fig a. tühistama, lõppu tegema, kaotama jumal kustudab inimese patud Khk;
ma taha su vallatust kustuta Rei;
kustutasin ta võla VJg;
ma õlen kõik ärä kussutanud,
mes `enne õli kõneldud meie vahel Kod b. rahuldama, vaigistama, leevendama tuo `mulle jua,
sie `kussutab janu `vällä Lüg;
joob jänu kustutamiseks;
kustudab oma viha teise `pεεle Khk;
ma taha oma jänu kustuta Muh;
isad emad kustudavad oma viha laste pääl,
tegad `liiga Emm;
saaks ometi jano `eesel ää kustotada Mar;
mine oma viha kustutama Kse;
nälja ädä oo kustutud Tõs;
näĺla irm oo kustutud Aud;
anna mulle ometi natukese,
ma soan seda äda kustutada;
sain oma viha teste kallal ää kustutada Juu;
põle ea vesi,
aga jänu kustutamiseks ikka `kõlbab Tür;
luoma põhk `otsas,
siis suab teise käest,
nüid on äda kustutud Koe;
kustutas oma viha teise `peale ää VJg;
`näĺga kustutama Plt;
sain oma jänu ärä kustutada KJn c. pimestuma (eredast valgusest, kirevatest värvidest vms) lumi üsna `kiiskab,
kustudab silmad ära;
`päike silmad εε kustutand Khk;
Vilmal oo nii kiri leit üll,
et kustutab silmad ää;
Lumi on `päiksega nii erk,
et kustutab silmad ää;
Rätik on nii `uhke,
et äi vei `pεεle `vaata,
kustutab silmad ää Kaa;
Päiges on täna nii ele,
et kustutab mo vana inimese silmad tükkis ää Pöi;
Tüdruk on nii ilus,
et kustudab silmad εε Emm;
pääsusilm kasvab aru maa pial,
väike kollane siĺm on `keskel,
silmad kustutab ää kui `vaatad Plt d. kurdistama [tugev heli] Kustutab üsna kõrvad ära Tor e. surmama äi ta‿p töuse änam üht,
ta eluküinal on kustutud Vll;
Vassil saan pootsaagiga ta (ussi) elu ää kustuta Muh;
oli ühü ära kustutand Rid4. põletatud lubjale vett lisama `kussutavvad `lupja,
sie on `kussudettod lubi;
`lupja `kussudetta `viega Lüg;
lubja `tahto `kustuta Vai;
Kustutamata lubja puumajase `panna äi tohi Pöi;
lubi kustutatse ää Muh;
lubja kustudama Rei;
kustotad `lupja,
sedä pruugitasse ikke;
mes kustotamata lubi oo,
see `seisväd ikke na pae tükid Mar;
ma kustutasi lubja ää Tõs;
kui ta kustutamata lubi on,
siis paneme lubja likku Juu;
`lupja kussutatse kui `viskad vett piäle Kod Vrd kistutama