Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 3 artiklit
kaunike kauni|ke g -kse (taim) meil `metses on paelu kauniksi Hää
kaunike(ne)1 `kauni|
ke(
ne)
R(
excl Kuu Vai)
Muh Juu Trm,
-kõne Ran,
-kõnõ Rõu;
kauni|
ke(
ne) (-
ao-,
-aa-) g -kese Muh Mär Kse Tõs Tor Juu Kos KuuK Kad VJg Iis Kod Plt KJn M(
excl Krk),
-kõne San,
-kõnõ Har Vas, g -kse Kse Hls dem < kaunis11. a, s a. kenake; üsna ilus; üsna hea mina olin ikke siis juo `niisukene `kaunikene,
kas olin juo `viie teist `aastane VNg;
nüüd on viel tie `kaunikene,
kirs on `põhjas Lüg;
ega ta alb mies ei õld - -
parun õli ikke tol ajal `kaunikene Jõh;
pea tehasse pilla palla,
kaua tehasse kaunikene Muh;
vihm on üle ja kaunike pää paistab Juu;
`este ku kuum,
one kaanikene,
aga külmält o viha [põdrasambla tee] Kod;
pea tett pilla-palla,
kavva tett om kaunikene Trv;
ää kaunikõne oleḱ om sul San;
rügä om hõrrõ,
veerest om kaunikõnõ Har;
seo um õigõ˽`kaunikõnõ ||
üsna terve, kõbus isa on pia `õtsa `kõrras,
mina õlen viel `kaunikene Jõh b. (hellitusnimi) kallike, armas küll see ilus kaunike oo Kse;
mu kaonike,
kaĺlike naisuke Tor;
oh sa mu kaunike kaĺlis;
kaonikest last ojad süles ja laolad talle Kos;
temä om miu kaunike Hls2. a (laiendab nimisõna) küllalt suur `kompvekit,
kohe `kaunikesed kottid jah VNg;
`anneti raha,
`kaunikene summ `anneti Lüg;
`Kaunike `kitsipung `teine;
`Kaunikese rukki`saagi `saime,
saa `kurta kedagi IisR;
neid oli sial kaunike ulk koos Mär; [härja]`vankrille `laut́i kaunikene `kuorem `piale KuuK;
tuli teine,
enesel kaunike pusa seljas;
kaunikene siru oli linu täis,
aga ei `kasvand Kad;
kaunikene asi tubli, heal tasemel, heas vormis `Ennemb õli ikke `kaunike asi tõne,
a nüüd on nagu krobi,
süäb küll,
aga `miski ei tehu;
`Tütrikute `kõhta `üäldi,
kes õlid ilusa `näuga,
et `näulapp `kaunikene asi Jõh;
Pidasin ikke seda ta `peibmest `kaunikesest `asjast,
näh,
mis `välja tuli;
Obune `este oli ikke viel `kaunike asi,
`tüöga jäi nisukesest luu`kondist et;
Poiss `ostas ise omale `püksid,
ole vigagi,
`kaunikesed `asjad `teised IisR;
mõnikõrd on ikke [tervis] kaanike(
ne)
asi Trm Vrd kaunikane
kaunike(ne)2 `kaunike(
ne)
VNg Lüg IisR;
kaunike Koe Kad,
-ou- Han,
-aa- Kod adv kaunikesti, võrdlemisi, üsna vanaema oli ka viel `kaunike nuor ja tugev VNg;
`kaunike kõva tuul jua `mitmet `päivä Lüg;
Kevade `tehti `mahla`kohvi,
tuli `kaunikene magus IisR;
kounike suur maja Han;
kaunike suur [mäger], üks `puuda ta oli küll Kad;
ma õlen ike kaanike terve juba Kod Vrd kannike,
kaunikese