[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kaunis1 kaunis (-ao-, -aa-) Pha Mih Vän HMd Juu, g `kauni Khk Vll Kse Tor Hää Kos Jä VJg Iis Kod Lai Plt KJn; kaun|iss Trv hv T, Har u VId, g kauni Tõs Koe Sim, -es g -e Käi; kounis Var, g `kouni, kouni Jäm Emm Rei; `kaun|is g -i R/g -isa Kuu/ Khk Pöi Muh Lai
1. a, s a.  ilus, esteetiline, nägus `kaunis `piiga päält näha küll Hlj; ei ilu `panda padaje ei `kaunista kattelie VNg; `kaunid `kindad Tor; see on ilus kaunis lill Juu; oh kui kaunis on sie tuba Iis; ilo ei panda padaje, ei nägo `kaunis kattela Kod; `kauni kenä `näoga Trv; Ilu ei panda padaje, kaunist ei keedete katelden Pst; Iloga kiidä‿i `hernit, `kauniga `kapstit Vas; illośs kauniss vüü Se
2. a hea; väärtuslik; meelepärane; tubli mina `niisugune eht inimene `kaigi `viisi `pääle `kaunis Kuu; `kaunid, `prisked loomad si‿asta; mis kallis, see `kaunis, mis odav, see mäda Khk; saarlased on ju kaunis rahvas igade pidi Pha; koua oodad, kouni saad; `katsmata pole kounis, `maitsmata pole magus Emm; lapsepõlve `oastad on `kaunid Kos; säedse `säädli, `katsa kaoniss, `ütsä üli‿ä (karjalapse vanusest) Rõn; ti oledi üits kauniss inemine San; vai om ta maa kõhnõmb, et ta kotuss nii kõhnakõnõ ja harvakõnõ om, muian om õks kauniss viĺläkene Har; õigõ kauniss talokanõ (~ hüä talokanõ) Se || üsna suur vanames `olli kauniss viina`võtja, siss käesime iki katekesti Puh; kaunis asi üsna hea, küllalt suur, arvestatav `kaunis asi on tänä juo [tervis] Lüg; sie on ikke kaunis asi oige, kui on inimese miele järele VJg
3. sünnis, kõlblik, sobiv se on `kaunis ja `passilikko juttu Vai

kaunis2 kauni|s (-ou-, -ao-, -aa-) spor eP, -ss Trv Krk Hel T(-ao-) Plv Se; `kaunis R Kod Ksi Lai Puh(-ss) adv kaunikesti, üsna Tuul on mend `kaunis kovaks Kuu; eks sääl ikke sügise on ikke kala ka vahel `oige `kaunis üväst Vai; oli `kaunis `rohkesti inimesi kogu tulnd Khk; see kounis ilus riie Rei; Tänä kaonis iä jõlm Khn; täna kaanis kibe külm tuul Kei; kaunis ea mekk JJn; sie kohe kaanis ilus kangas Koe; kaunis `kantur eit viel, ei sie nii pia sure Kad; kaunis ilusad lilled on VJg; kaanis kena tõńe Trm; maśsin juakseb `kaunis kiirelt. võib javatata kuuskümmend `puuda tuńnin Kod; teil on kaunis suur ośsu Ksi; kraavid on ikke `kaunis vanad Lai; ta on ju kaanis lähedäl KJn; temä oli seande kaonis ää inimene Trv; nüid võip minnä `pähklit `otsme, `pähkle kaunis valmiss Krk; aga siss olli si̬i̬ `aasta küll kauniss kena Hel; kauniss kõva kahu joba, mitu `kraati `külmä Ran; si̬i̬ om kaoniss tiht kangass Puh; minev`aasta `oĺli kauniss ää sükiss Ote || kaunis natuke (üsna palju) JJn Vrd kaintse, kainus, kanis, kannis, kauni, kaunike(ne)2, kaunisti