Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
kaur1 kaur g kauri Pöi Jür Äks Pst Hls Ran Rõu;
kauŕ Trv Krk Hel V, g kauri /g -ao- Ran/
1. (veelind) Nee on kaurid mis sügise `poole `ööseti `taeva all suure kohinaga `lendvad Pöi;
kaur si̬i̬ ti̬i̬b pesa roo `sisse Äks;
kauri,
`valge karvage,
sule perätu iluse. üitsvahe `lasti kübäre tetä kauri nahast – kõrvik Trv;
kauŕ om vi̬i̬ lind,
pardsi `mu̬u̬du,
temäl om teräve tahiline nuḱk,
ei ole lai nuḱk nagu pardsil Krk;
latsele üteldi,
nigu kaur röögib Ran;
kauŕ järve pääl nu̬u̬ʔ `võtvaʔ iks kallo kinniʔ Vas;
kauŕ tege pesä `ru̬u̬kõse `pääle Räp;
nuu läävä vi̬i̬alost piteh paĺlo maad,
kauriʔ,
näil omma tutu pääotsah,
„kraa“ tegeväʔ,
kauriʔ täńnitäse,
üldäss;
sul kui kauril üt́s poig Se2. fig (väikesest inimesest) sii om alla kauŕ viil Trv; (mutitähis) kaur om muti mäŕk,
sõvvad kaori manu tagasi Ran Vrd aur,
kaul
kaur2 kaur g `kaura R(excl Kuu; n -a Lüg Vai) kaer, suviviljakultuur `kaura kied Hlj; `katsu kas kaur akkab juo `ripsele ajama, ajab juo `putke siest `vällä VNg; `õtrad tehässe (külvatakse) ja `kaurad rukki kadu; kui keväde võttab külm `konna kudu, sis `augusti kuu sies võttab `kaurad; `kaural `kandemed; `kaura `ripsed; ühe `puolega kaur, `enne seda `üeldi `turgi `kaurast, nüid `üeldasse lakk `kaurast. `turgi `kaurad – [neil] ühel puol rips Lüg; `kaura `vihko Vai || põllul kasvav kaeravili; kaerapõld meil karuda ka `kahju ei õle, käib `kauras Lüg; `katra `kasva - - `kaura sies vesises maas; karud `onvad `menned `kaura Vai || (söögiviljana, söödana) `piitsa `anda `puoled `kaurad. kui ei ole `kauru `annetu, siis `anneti `piitsa VNg; `kaurust `tehti siis `niisikene imelik toit. sie õli `talkuna Lüg; `kaurad, nied oli obose `toito Vai