[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 208 artiklit, väljastan 100.

haagreht `aag|reht Kuu(h-) VNg Lüg Jõh Kos/`oa-/ HJn Iis, aagend-, aagent- Emm, akend- Mar Kei(`aagend-), g -rehi; aagen|reht g -rehe Tõs, -rehti Tor Kos/oa-/; `aagreht|el g -le Juu; aagenrehter g -i Han; aagent|riht g -rihi Kse; g aagenrehti Juu, `aagrehi HJn, `aagri Lai haagikohtunik `saadeti `aagrehile, kuda süü õli, `nõnda `muisteti `vitsa `uobid; eks `aagrehil õld `niiskesed mehed ke `peksivad Lüg; eks sa üeld `aagrehile, et miks te minu `peksata Jõh; Aagenrehterid olid mõisnikud Han; `tiomed akand `vasta - - `lastud `aagenrehid `tuua Kei; `viidi `aagrehtle `juure, se annab valu Juu; `Oagreht `mearas `süidlasele sada `uopi Kos

armu|leib 1. armu poolest, hrl vanaduses antav elatis, ülalpidamine ke `mõisad õli jo `tienind `aastad `kolme, `neljä`kümmend, sie sai siis `mõisast `armu `leibä Lüg; juba midu `aastad armu leva `otsas Khk; vana või vigane, sööb üsä armu `leibä, ei tee iäd kedägi Tõs; mõned vanad inimesed söövad laste kulul, ehk lapsed vanemate ülespidamisel, need söövad armu `leiba Lai; armu `leibä andas laste mant. ku laste mant ei saa sis andas vallast Hls; ta (hobune, koer) om ärä igänu joba, sellel vaja armu`leibä anda Krk; Armuleib om mõroleib Vas Vrd armu|kakk, armu|palk

2. armulaualeib `laual `käija saab `armu`leiba VNg; `õptaja tüd́rikud ise tegemä armu`leibä. kaara`tummi `laskma voŕmi `sisse; armuleeväd one ühesuurused ja nagu rattad tõesed Kod

ees1 ees, ies eP(eess Muh); ies R(-ss Kuu hrv Vai); i̬i̬s Hää Saa Trm Pal Äks Ksi KJn Vil(-ss); ihes Pal; eden Kod; ehen M Ote San, i- M San; i̬i̬n Krk T VLä(iin) uus Plv; i̬i̬h Ote VId(iih); i̬i̬hn, iihn Har(iinh) Rõu Vas Lut

I. adv 1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) eespool, -otsas; eespoolsel alal, läheduses `Naine vedänd `verku ja [mees] ise pidänd iess (istunud paadi ninas ning hoidnud sõudmisel paati vastu tuult ja lainet võrkudest õiges kauguses) Kuu; `meie `jälle taga kahe hobusega `kündasima ja täma ies `külvas VNg; `lõikavad `mersäs puid. `talvel on kõhe tuli ies Lüg; ees kurna all on pεεvili Jäm; Ma ole küll 70 aastane, aga mool on paergu veel [silme] ees, kudas papa sõjase läks Pöi; lammas seisab nii vagusi ees Phl; toal oli kaks aket. teine oli ees, ja teine taga Mar; ees ea, aga taga `persse siis `lõikab `kaela Mär; sa `olle ees lipe ja takka kipe Mih; siss `sõitis ruudi veime kirst kõege ees PJg; mul on tee ees `kińni, ma ei soa `minna Juu; ilp ies, tallukas taga (näruselt riides) Kos; mülgas soo - - `jalge all vaob ja ees `kerkib Tür; ikke `rohkemb parem jalg oli ies [külvamisel] VMr; ebäjumal - - kel tuli eden põleb Kod; kis `püśti ropsivad linu, neil on igäl oma lõugut́ ees KJn; tõne käsi ihen (teine kangaäär hõredamaks jäänud) Trv; ka siul ti̬i̬ `püstü aet om ehen, et `minnä es saa; `Talve ku üles `tulti, ürjäti `ju̬u̬ nig `keträme, egäl oki ehen Hls; üits suigunui, kõnnip pähl, pää ehen mahan; vaade raamatust, sul om kiri ehen jo Krk; vanast poosi `naarsiva latsetoojat naist et, aap kõttu i̬i̬n Nõo; lita joosep i̬i̬n, peni takan Kam; lehmil om `ruhve i̬i̬h Ote; Üt́s `niit́se i̬i̬h, tõõsõ˽kaariga˽takah; kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa [äralennul], imä i̬i̬hn ja latsõ˽takahn Rõu; tal om tuli i̬i̬h valu takah (väga kiire) Räp; käut pümehhüisi, kumbit käśsiga i̬i̬h; i̬i̬h `sõit́ja [pulmas], nu `sõitva i̬i̬h, takah sõit kosilanõ Se; vikat́ lätt nõnaga iih, lahutass `haina Lut; asja ees (ega) teist taga põhjuseta; tuluta Ei ole `asja ies ega toist taga [külaskäigul] Kuu; kes käib öhest kohast `teise - - äi `asja ees, teist taga Emm; Ilus aeg jumalamuidu maha `kulai·tadu - - `asja i̬i̬s, teist taga Hää; käisin seal `aśja ees, teist takka, ei sest tuld kedagi `ühti Juu; kõneleb, ei `aśja eden, tõiss taga Kod; si̬i̬ `putrass `pääle, `asja ehen ega tõist taga Krk; ääst pääst nakass `sõimama, `asja i̬i̬n, tõist taga Ran; `Asja i̬i̬h, tõist takah, a terve ilm `kärrä täüs Räp | Suu jooseb kui `tatra`veśki, `ända i̬i̬s ega teist taga Hää; kõnõlass `endä hüppä juttu, `aśja iihn ei˽takan Har; hupalõss pääl. ei tiiäʔ midö i̬i̬h, tõist takah Räp; asja ees kut ~ kui taga id Ärgudab ja ärgudab ühe asja kallal, `asja ees kut taga Emm; Mi‿sa sii klööberded, `asja änam ees kut taga Käi; ja koer läin kurva meelega kuju [pärast luhtunud kohtuskäiku]. änam `asja ees kui taga Phl; ees või ~ ehk taga (ükskõik kas) rohkem või vähem, varem või hiljem sie päiv nüüd ies ehk taga Lüg; Vai sel `juodikul `miski `asjast `kahju, tämal üks lehm ies ehk taga IisR; selle `ümber tä ikke on, see nüid `aasta ees või teine taga Mar; mea õienti enne `tärmenit ärä. `massa ta taht - - päe ehen ehk taga Krk; tu̬u̬ kolm rubla i̬i̬n vai takan Rõn; üt́s päiv nüüd iih vai takah Plv; ees ja taga igal pool (tegemas, nägemas jne) Tee peel keies olga sul silmad ühtelugu ees ning taga Kaa; kui ise ää suri, sis ma pidi igal pool ees ja taga olema Jaa; See oo ia küll, kui ees ja taga kõik ää tihatse Han; õlivad ikke `tienijad ies ja `tienijad taga Iis; emä tege ehen ja taga kiḱk ärä Krk; ike piab olema `mõistuss i̬i̬n ja taka, et latsele õnnetust ei johu Nõo; timä om iihn ja˽takan - - üt́s virk inemine Har | sel on silm ies `toine taga (näeb kõike) Hlj; kui sa kasvatad last teised silmäd ees, teised taga Mar b. söögiks, joogiks (laual, sõimes jne) kas `lehmädel on `rohto ies jo Vai; pidavad sool ägabe pulmatoidud ees olema Vll; tal oo `süöki küll ies Ris; süöb suu, katsub `kaksi, kolmel olgu ju `iagi kogu ees Sim; kas obesel oo eden kedägi või näĺjän nasama Kod; lehmil om põhk ehen Hel; obene ollu saena küĺlen `kińni - - mitte üits aena kõŕs i̬i̬n Nõo c. aiste vahel, rakkes nuor obone kie ei `õska ies `käiä, `utsitan ies `käimä Lüg; kui kaks hoost on ees, siis on `pitsis Phl; obuse masinad olid, neli obust olid ees Rid; Obo üsä vahul ies Khn; `enne oli obone aestega [äkke] ees - - nüid on `trengidega ees Juu; ärjad `küntsid, kaks `ärga ees Ann; kaks obess `surnu`vankril eden Kod; saksamaa adra, kaks ovest ees käib Äks; [hobune] egä päe ehen, ommukust `õhtuni rangi kaalan Krk; siss `oĺli obese ku lina`si̬i̬mne `kandmistel i̬i̬n Rõn; häŕäʔ i̬i̬h kat́s tükkü Vas; hopõń om i̬i̬h ja naanegi jo ri̬i̬h Se d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalust, tüliks `püssi kuul lüöb tagasi, kui raud asi on ies Lüg; [jääs] prago ies. obone ei saa üle Vai; nee roosid on `akna pεεl nii ees Khk; tõkked ees, vesi jäeb pidama Muh; Jõmbakud puid oo `raske `lõhkuda, oksad ees Han; lage vesi oli ees tie pial. ei soa läbi Nis; kana tuol oli aseme all, sial oli redel ies, et `väĺla ei piast Amb; sa kuer, oled mul jalus ees Ann; vahel ku riibovad naesed `einu, paksult one `einu eden Kod; mõni lääb olgu seal mets ehk meri ees Plt; siin on riips i̬i̬s, egä siit või üle `minnä KJn; silmad on `selged, aga suits on [vaatamisel] i̬i̬s Vil; seisä eläjil ehen Trv; sõss olli - - ku pulk ehen (jäi vait) Krk; tõesel `olli joba `raskemb `riibu, `olli joba i̬i̬n tõese aenad Ran; ma‿less võenu `ammu jo mullan `olla, nüid `viugle siin tõestel i̬i̬n Nõo; ei tiiä˽mis putatuss täl i̬i̬n võisõ ollaʔ et, tä es tulõʔ Kan; sa olõd siin ku vana risu meil iih Vas; sa mul jaloh videlet, käut iih Se

2. omal kohal või paigal (hrl esiküljel), küljes (kinni), olemas `polled olid ies `ennevanast jah VNg; krae `kaelas, lips ees Jäm; sool oo rillid ees; see (kirves) oo nii nüriks εε peksetud - - pole tera ees änam Khk; sellel üle`ü·ltse särgil `nöörisi ja tuttisi põlnd ees Mar; meil oo sii kahed `aknad ees Mih; jaki nööbid on sandist i̬i̬s Hää; vanger on obuse järel, aesad ees Nis; pöörad olid enne `pükstel ees Hag; nii nutune nägu ees teesel Juu; ühtlugu suits ies HJn; adradel põld `õigeid `sahkasigi ies VMr; ku viäre eden, siis `aitab [käimisest] Kod; uks oli ihes Pal; mul `olli lukk ihen, aga oli läbi lauda tullu; kihva või `seantse om ihen [netsseal] Trv; nägu kimman ehen, moka mutti Krk; mõnel om `ahtake nõna - - nigu `kirve terä i̬i̬n Ran; mulk om `kinni - - `laide iluste i̬i̬n Kam; kas aidavõt́i om iihn Har; reṕp om i̬i̬h Se || (muust tasapinnas) kõrgemal, etteluatuv `lapsel kõht suur ies Lüg; selle magu oo nõnna `lartsis ees Muh; söönd kõhu täis, kõht `õĺlis ees Mär; suur kõht ees [rasedal] PJg; magu ies ku itaari tõŕss VJg; kanapojal veeke pugu nagu puńn eden, muku lähäb Kod; kõtt om punnin ehen Hls; käis nii `uhkeld, pää säĺlän ja rind i̬i̬n Ran; [paksul inimesel] kõtt nigu `vaeseme tare i̬i̬n Nõo; ku kuu nakass edimätse veerändiku `pääle `saama, siss tal om kõtt i̬i̬n Urv; kõtt punnilõ i̬i̬hn Vas

3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, varem `teine inimene ei saa `rääkidagi `muidu kui kurat käib ies Lüg; Rumala tükki tegid ära kahekeste, üks ies, `teine taga IisR; paneb ees `leikama, `oota mind üht Khk; Naar ees, nutt taga Emm; üks teeb ees [niie] `aasasi, kera kää Mär; läks `siemnetega ies väilale VMr; viina pit́s käü ehen ja saia pala pääle; kudass kand ehen, nõnda võrsass taga `järgi (öeld vanematest ja lastest) Krk; latse lätsive [linna], üt́s ihen, tõse `perrä Hel; mul omma lehmä `nüsmädä, ma lähä i̬i̬n kodu Ote; Jovva õs ni˽paĺlo [riideid] tetä˽kuʔ i̬i̬hn kakuti Rõu; `õndsa inemine hinele näge surma kolʔ `tuńni ja iih; iih `äestäss ärʔ, pääle ḱulb `siimne pääle Lut Vrd eehnä b. varem kohal, olemas, ootamas; nähtaval `Koipse mihed tulid jälle va˛est `siie, siis olid siin `süömäd ies Jõe; `läksin paja, õli kaks kolm ies, pidin `uotama`kõrda Lüg; siul on üks naha täis ies `suolas juo Vai; koes sa lihad, sεεl vahib töö ees, silmad `pungis pεεs Jäm; `umne tee - - mette jäĺje vermestkid pole ees Khk; riipsud `väätse ette, külirinnad o ees Muh; nüid on igäs kohes kiri ees (kohanimeviidad) Mar; ma olin eese roovetega ees Mär; üks `Kurksi mies - - oli [kõrtsis] ies Ris; üvä tegemine ehk õlgu kuŕja tegemise löiäd eden; ti̬i̬ one vi̬i̬l eden, aga `kangess ummine (tuisanud) Kod; vana kulu on i̬i̬s, seda on `raske `niita Äks; ti̬i̬ olli `seante, es oole iire `jälgi ehen Krk; es saa `täämbä jahvatada, jahvatust olli paĺlu i̬i̬n Puh; kiä [saunas] i̬i̬h oĺl tu̬u̬ üteĺ [tervitajale vastu] et esi˽ka˽sekkä Vas || varuks, tagavaraks mõnel on `kolme `aasta leib ies Lüg; sääl oli vana järg ees, mis sääl viga elada Jäm; Talu meistel oli sii köigil ikka oma `aastane leib `salves ees; Tüki kaks `valmis tahutud tiiva `aerdammi katsuti koa i̬i̬s oida Pöi; `Pehmet `leiba `süia ei `antu, ikki üks tegu `seisis i̬i̬s Hää; ei ole ees kellegil `aasta jägu, söövad pisut suhu Ann; vana jäŕg [viljast] vil i̬i̬n Puh c. tulemas, tulevikus (oodata) üks jägu `aastad veel ees Ans; Päris õige einaaeg on alles ees Pöi; `oomnepäe oo ees Tõs; õrge surge ära viel, meil tuleb viel ia aeg ies KuuK; kõik mis eden tuleb, kõnelnud ärä Kod; taĺv om vi̬i̬l i̬i̬n, ei tiiä kudass läbiu saab Nõo; sul on elupäevä i̬i̬n, mul om lõpul Kam; ega˽sa‿i˽tiiäʔ, `määntse˽pääväʔ i̬i̬n `u̬u̬tvaʔ Urv

4. (ajaliselt, saavutuste poolest) eespool, kaugemal `kuoliga on ka miust ies Vai; si‿`asta on rugid nisudest [kasvult] ees Khk; Kiś ees, see mees Han; nad on oma `tööga juba natukene ees Juu; minä rabasin `tüügä eden `õlla Kod; miʔ ollõv muidõ `rahvaga lina˽`kakmisega üten rinnan, ei olõ miʔ iihn Har; ke i̬i̬n tu̬u̬ külen Lei || normaalsest kiirem (kellaosutitest) kell on ies Lüg; selle kelläst om ehen, ma jätä ta paigal Krk; tuńniʔ `lätväʔ i̬i̬h Lut

5. käes, tegevus- või mõjusfääris [leeris] `Ommiku `kestril ies kaks `tundi, sis õppetajal Lüg; rohi üsna laŋŋeb [vikati] ees Vll; Siis teeb [uduvihm] viimati märjaks koa, kui sa ees oled Jaa; `Keskmine ilm, võib ikka ees `olla (väljas liikuda) Pöi; saa as väidsega lõigadaʔ [leiba], kõ̭iḱ `murdu i̬i̬h Se || hoolel, karjatada sool on äga suur kari `lambud ees Khk; Poisil oli lambakari ees, läks teistega kupatas Emm; `lambu karjane, tal oli viis, kuuskümmend lammast ees Ann; vana karjuss oli, viie talu kari oli ees Äks; üits lehm magass sääl vi̬i̬l mul i̬i̬n - - `teisi ei ole üttegi enämb Ran

6. käes (tööks, normiks, teha); kavatsusel, teoksil; arutusel `enne `käisivad `mõisudes [tööl]. õlivad oma jaod ies; sel ajal kui minu asi õli ies (kohtus arutusel) Lüg; Igal niitjal oli oma rind ees Kaa; mool oo ikke see tee ees ja ma pea ikke `sõnna minema Mar; taal oo suur lai ee ~ rind ees (väga laiast kaarest) Kse; igal ühel oli jägu ies [vihusidumisel] Sim; aga nüd oĺli [asi] `kohtu pääl i̬i̬s Vil; paĺlu tallitusi vai toimetusi ihen Hel; lina `kakmise ja rüä `lõikamise man om igal oma esi ehen Ote; rüä põimu `aigu oĺl egal ütel uma esi i̬i̬hn Rõu

7. (kellegi asemel) tegemas, tööl ema (ämm) oli ikka ees perenaine, ma oli ikka töötegija Krj; kui tä (isa) ikke ees sool veel tegemas oo Mar; parunil olid valitsejad ees Aud; Sul piavad ikki tańtsikud i̬i̬s olema (vastatakse, kui kästakse midagi tuua) Hää; täl oo emä eden. `kerge kodo õlla Kod

8. (eelnevalt) eeskujuks, matkamiseks `Peidlakońdiga mõõdeti [pikkust], ku teist sukka i̬i̬s ei olnu Hää; minä laalin jäälegä eden, tämä laald piĺligä järele Kod; mis sa (kirikuõpetaja) ees teed, teeb kihelkond `järgi Ksi; ku ta ehen ärä lauĺds, tõise lauliv taga `järgi Krk; nigu emä ~ esä i̬i̬n, nii latse takst `perrä Nõo; sa˽loe esi iihn, siss saa lat́s takan lukõʔ Har; ja mis tu vana nainõ tegi iih, tuud tegi poiśs kah takah Se

II. postp 1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) eespool, -otsas; eespoolsel alal, läheduses Ihasalu ies olen `nuota vedand, Kaberneme ies olen; Igäkerd ei old siin külä iess kalu Kuu; kerigos ja kerigo ies oli suur pühä Vai; peab korra näpud suu ees, siis muĺlub paiset [arstimisel] Jäm; kui ma oli lapsene veel, siis ma pidi `jälle ärja ees `käima Ans; tuul kuristab körva ees Khk; Midagi naagu korra `silmade ees vilksatas; `Kallid pühad on `jälle ukse ees (lähedal) Pöi; `öötasse ikke, et estob aga oki ees `peale (ketrab) Mar; uśs vingerdab jüst `jalge ees Vän; surm just suu ees; minu körvade ies on vahest nisuke umin ja kumin Ris; ta käis täna `kohtulaua ees Juu; inimesi läks küll mu ees Jür; üks teene vanaisa oli sial aas ta (voodis lamaja) ies juttu Amb; `kolda oli ahju ies Sim; saana i̬i̬s on kaev Pal; uisk - - meie läve ihen elänu Trv; oolik karjane kurdab `püsti eläjäde ehen Hls; rinna luu om siin rinna i̬i̬n, üleväld `alla; `leibä ei ole vaea, kui joba uba nõna i̬i̬n (laual) Ran; mõ̭ni om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n; `tütrik om peelde i̬i̬n, koda kangast Kan; sääl pliidi iihn omma jo puu˽ka `vaĺmi Har; mis sä taah muḱetat `hińdä ja säet `pi̬i̬gle i̬i̬h Räp; `kõ̭iki iih kasusõ hu̬u̬nisaʔ Lut || ei ole `uidu `otsa ees Kuu; elu`juoni one `otsa ies VNg; täma pees pole mihe meelt äga mihe `oidu otsa ees Mus; suur muhk õtsa eden Kod; igi om `ernen otsa ehen Hls; tati rida rinna i̬i̬n Ran b. aiste vahel, rakkes obone on rie ies Vai; Ärjad olid adra ees iges Pöi; kui sa `talve öpeta [noort hobust] siis `olle ree ees, sui `olle `vankri ees Phl; obu oo `vankre ees Kse; kaks `ärga olid saha ees Rap; nu̬u̬ ärjad olid adra i̬i̬s ja künneti Äks; kaks obest `oĺli neil kae·śsi i̬i̬s Vil; valla obõsed olliva [mõisahärral] tõlla i̬i̬n Ran c. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalus, tüliks ära `sõisa ` valge ies Lüg; üks va maias loom, kedrustab `pεεle teiste ees Khk; Mia ei põlõ `teite ies Khn; sapp on `päikese ies, et nüid tuleb `vihma KuuK; ma olen neid `lehmasi näind küll, kis käisid karjas, laud silma ies Amb; trihinnud naarta, käsi suu eden; `silme eden nõnnagu vari, ei näe üväss Kod; mets on tuulte ees ia soe Plt; topuss `olli lõhna augu ihen Krk; kui inimese `vihtnuva olliva, siss `oidsiva viha käpäga kõtu i̬i̬n, nii et äbeduss es ole paĺlass Nõo; kartohka i̬i̬h aid, `naaridõ i̬i̬h aid Se

2. omal kohal või paigal (hrl esiküljel), küljes (kinni) vana pries õli `särgi ies; `kardinad `onvad `aknate ies Lüg; öle tuuśt käib sauna leili augu ees; pöör keib ukse ees Khk; rukknööp, `leitide ees Mus; aesad oo adra ees Lih; `kalja astjaste ies on kraanid Ris; kaĺja `aśtna i̬i̬s õli vanast ike naga Trm; vanast `olli puu pü̬ü̬r pögsi i̬i̬n Nõo; `ammõ rinna i̬i̬n oĺl meestel viiś, naistel neli `nüpsi Kan; kerigu `aknidõ i̬i̬h omma võraʔ; t́jooklaʔ (prillid) omma `siĺmi i̬i̬h Se

3. (ajaliselt) enne, varem ku olivad `suured `päävad lihavotte ies, suur `neljabä ja suur `riede VNg; minu ies vast läks `vällä Lüg; joulu ees Käi; `toomapääval keisid mehed `toomaks, just jöulute ees Mus; `Erned `pandi `keetmise ees ligu; Toa koristamine see oli ega `aasta `rehte ees; Ega ilma ees olid omad [taeva] märgid Pöi; sööma ees, kui `sööma akedi, ikka loul Rei; pilve pagi `tõusis müristamese ees Var; üsna pühade ees `tehti vorstid `valmis Tõs; Oli `sikõ `õhta ies aeg Khn; pioleo karjub vihma ees PJg; suure maru ja tuule ees mängivad kalad Ris; sõja ees Tür; `õhta eden laps `väśsi ärä Kod; minu ees oli vi̬i̬l õde ja vend ära `surnud Äks

4. käes, tegevus- või mõjusfääris `Auku`leibi - - `küpsendetüd sütteägejä iess Kuu; kohevel - - maa - - lammub kää ees ära Jäm; mul on nii `kerge, mud́u kohiseb adra ees; sepa löötsa ees ep saa vabrigu tööd teha Khk; Raand oli ju `aasta `ömber kaju `otsas ilma ees Kaa; panime [nõu] koira pütiks, nüid ta koira ees käib Vll; Kenad `päikse ees kuivat kalad olid; Mis see pisike sitsi`riide niru `söukse vihma ees on Pöi; ma ole tukkun sii soja päeva ees Muh; Sa äi läbe isegid `vaata, kis koera ees on (kelle peale koer haugub) Rei; mis sa koa mehe löögi ees oled Mär; nägu elletab, `päikese ees ja tuule ees Ris; küll `lambad kuppasivad `juosta nagu ullud kuera ies Kad; enne on vagane vesi, siis tuule ies jo akkab `liikuma Trm; külmä eden puu ei kestä, külm võtab ärä Kod; kulu ei taha vikati ees maha `minna Äks; poisid käisid sõa ees aga tütar suri ää sõa `aegus Plt; `jummal küll ta (kangas) `ju̬u̬skse sua i̬i̬n `katski nigu tsäriseb Nõo; ku `meh́tseʔ oma löönüʔ `kahha koh́e madalahe päävä`paistõlõ, sõ̭ss hoiõtass külealotsõ rõõvast päävä i̬i̬h, et süĺlem - - pakko es `läässeʔ Räp || valgel, valgusel piiru tule ees öppisi lugu Kär; Sügisene töö see käis puhas tule ees; tat́tnina ees saab ikka midagid ära ka `tehtud Krj; lambi tule ees sai `rehte rabatud Pha; ma nää pääva ees lugeda Vll; `Matsabest pole änam tuld öles `vöötud, istuti natuke koi `valge ees ja `mindi magama Pöi; leedu tule ees `pärssisid juusskullid nõnna et, `tahtsid `juuste `sisse menna Muh; `meestel `olle ka tööd, pidid tule ees tegema Phl; kuu`valge ees `lõikast `mõisas koa Mar || hoolel, karjatada Kes pidas oma ede karjast, kessel köisid küla karjase ees Pöi; lehmad ja muĺlikad olid karjas, karjatse ies käisid. `lambad käisid `jälle ise karjatse ies Amb; igas talus kus olid ike loomad nied olid ühe karjatse ies Kad

5. a. pool, läheduses (jutul, asjaõiendusel jne); juures(olekul), silma all; kuuldes, kellelegi (rääkima, kõnelema, teatama jne) `kella `kümme ajal `ohta mina olin viel sääl `kohtu ies; `vandus jumala ies VNg; laps piäb oma isä ja emä ies ikke alandlik õlemaie Lüg; kuninga ies nämäd `ninda sama `rääkid Vai; akkab sadama, koer söi `rohtu, ega ta‿p tohi mo ees valeta mette Khk; ega te‿p akka seda `kordama (edasi rääkima) kellegi eess; `olli isa ees üteln et, ma nägi Kuramal nii suure koera kut obuse vars; ega ma‿p `kaiba seda vanamate eess; siis köisime `uurija ees Muh; pahu`rahva `jütlust `ütles öpetaja, luges nende ees Emm; kis Senkpussi ees nuttis, see sai keik Phl; Neid `lapsi `lastakse vanainimeste ees jurada, et võtab kõrvad kurdis Han; kεisin Talinas arsti ees PJg; väriseb iga aśsa ees kui jänese saba Tür; kihelkonna ies pekseti inimeisi VMr; ta on üks salauśs mutku vusistab ühe ja teise ies Sim; laheb püksid maha `sakse eden Kod; kui sa papi i̬i̬s ära käid, siis akatasse kirikus maha kuulutama Ksi; kül ta mukitab ennäst pośte ees KJn; `kaemen ~ `katsel käüsime ku̬u̬ĺ`meistri ehen egä kuu kõrra Hls; su oma ehen võletess Krk; etsitäp pośte i̬i̬n, tahab mehele Nõo; Õt neide `tütrele äste˽suuŕ `veimevakk saasiʔ mud́u `võidsõ tütär pulmalõistõ iinh häppü ka jäiäʔ Har || teenistuses, alluvuses `ninda `nuorelt juo `võõra ies [teenimas] Lüg; vana [mõisniku] ees ma tööl ei keind mette LNg; kolm `aastad ma oli oninaise ees `teenimes Kir; kolm `aastad oli `võera ees (teenisin võõrast) Tõs; Mina `kasvasi pereme i̬i̬s, mul põlnu `aega epitada Hää b. võrreldes, suhtes; vaatekohast, silmis nii vähäses `väärtüsess sie `rannamies ige oli `neie (maameeste) iess Kuu; miul ei ole siu ies saladust kedägi Vai; tahab teiste ees tark `olla Khk; elä küll nagu tahad, eks sa õle ilma eden äbemätä; egä tä ei `piisa kedägi tämä eden (ei jõua kaua teistega võrdselt töötada) Kod; me olem puha patutse jumale ehen Krk; mia ei oless julenu noid `tüt́rige naesess võtta, mia tuusi et ma noede i̬i̬n olli `liiga alatu Nõo

6. mis selle ees (sel viga) on, et see‿b `aita Khk; näd ikke oma `tööga `meite ees (kaugemal). näd jo `peale `niitvad Mar

Vrd iil2

III. prep 1. (ruumiliselt) eespool, -otsas iess `silmi on üvä, aga taga `perse kade Vai; kõnnib, ees minu läheb tua ette KJn; kos tu ädä jääb, ädä jooseb i̬i̬n inimest; kae, kari tulep säält, sääl kit́s joosep i̬i̬n `karja Kam; i̬i̬h essä tuĺl lat́s kodo, `mänǵih tuĺl kodo Vas

2. (ajaliselt) enne, varem Lagle on merelind - - `öeldi i̬i̬s tormi siś nad lagistavad Hää; tütär läks eden sedä mehele Kod; minev`aaste tei [heina] ehen sügise; ehen lõunat, enne katte Krk; i̬i̬n õdagut jääp tuul vakka Kam; om üte `aastõgõ iin minnu pernaanõ olluʔ Krl; ta käve iihn meid siihn Har; i̬i̬n `aigu šündünu; iin `ielat (üleeile) Lei

ees|märk 1. (taotletav) siht, tähis on midagi `kihlavedamist või `võidu`juoksemist sis panema `sinna ies`märgi et ke `enne `sinna `jõuab Lüg; Eesmärk oli ikka olemas kus `minna ja mis teha Pöi; eesmärgile `jõudma, `saama. ikke `öetse - - kui `valmis soab mõne suure töö, asja Tõs

2. eeskuju, näidis ku õppetaja kirutas `nuorematte `lastele `tahvlile ette aa pied siis üttel: iesmärk on siat, `tehka nii `muodi Lüg; `andas `alba ies`märki Vai; mõni lähäb kõige esimeseks töö `juure. tä nagu suur teiste eesmärk nüid töö `juures Mar

hellik `elli|k g -ku, -gu spor R(n, g -ku VNg; -ko g -go Vai); eĺli|k (ell-) g -ku spor T, -ku, -gu S(h-, pl -god Phl) V(h-; g -ko), -ke Khk/-ge/ Kod, -ka Khk/-ga/ Vll, -kse Kaa; eĺliku- Sim; komp ellike- Vll; ellikas Khk
1. füüsiliselt tundlik a. külma- või valukartlik; valulik; (haigustele) vastuvõtlik mida `rohkemb [sünnitajad] abi ` saivad, seda `ullemast `elligust nüüd `jäivad VNg; `ellik obone. õhukse `karvaga - - `kardab `paarmu ja `sääski Lüg; silm on ellik asi Ans; loom on nii ellik `külma `kartma; aavast jooseb verd, aav oo ellik; vanal aeal nee sead olid ikka pigem elligumad Khk; käsi oo nii ellik Mus; Tiina oo ellikse (nõrga) tervisega Kaa; noore inimese kops on ellik ja örn, see äi pea `väĺja [tiisikust] Vll; Oimu koht see on inimesel kõige ellikum, loomal ka; Siga on kärsast ellik Pöi; kärmeste `vastu on ta ellik; See aa üks igavene ellik inimene kardab ega vehest valu Emm; Nee uued püksid on nii karust, et on `öörund kintsu pääld ermus elliguks; Keik `ambad olid juba mustigutest nenda elligud Rei; [ta] om ka `väega ellik, ku sa täl `varba `küidsi lõegut, siss röögip nigu ratta pääl Nõo; jalg `omgi iks eĺlikuss lännuʔ San; kes um heĺlik kirbo peräst Plv; `haigõ kotuss um õigõ hellik Vas; tä om hellik, selle [ta] om kõ̭õ̭ `haigõ Se b. vähe vastupidav; purunev lambi laes oo ellik, leheb `kergest katti; ellikas asi (peeglist) Khk; tüi˛uśs on ellik loom, kui teda `puutud Mus; nad ise ellikud koa nee [prilli] laasid Vll; Sae oli kukkund kivi `peale ammas `välja köks, sae ammas on ellik Pöi; `tuhlid o väga ellikud (keevad ruttu katki); linnassed oo ju ellikud, nad ju küpsed ja kuid (kuivad) Muh; Elligu klaasnou sisse äi aita mitte tulist vett kalda; `Laste kätte ei `antakse elliguid `asju Rei; ta vana hellik muna (lapsest) Räp; uni ka õks sul `väega hellik (kergesti häiritav, põgus) Se
2. psüühiliselt tundlik, (õrna)tundeline; kergesti solvuv; hellitatud Ära sina nuta muie kuulles, siis sinu öölla ellikusta rhvl Hlj; `elliku pida üht`puhku `passima ja `austama; `elligu inimesele ei saa midagi `miele perast VNg; `Kangest `ellik `teine, iga `aśja võttab südame IisR; ellik mees, ei vöi taale midagid itelda Jäm; ellik inimene: järsu vihaga Pha; naa tüha asja pärast alestab ja nutab, ellik poiss Muh; ellik inimene, ku ta ei saa mis ta taht, siss ta `pańdse `viugma Ote; lat́s om eĺlikun üless kasunuʔ Krl; Naa˽seo ilma latsõʔ umma˽jo˽`väega heĺligu, nigu˽midä `ütlet nii um vesi ahun Rõu; om heĺlikuss haŕotõt Se
Vrd hell1, ellikene
3. Mul nii ellik (peen) nimi Mus; nad (endisaegsed tikud) `ollid nii ellikud (kergesti süttivad) - - nee `võtsid tuld iseeneses; ta (mesi) oo ellik oeda koa Muh; `väega heĺligu (nutuse) äälega Se

Hellik eĺlik (ell-) Saa Lai Pil Pst, g -ku KJn Trv Hls San, -gu Krk, -ke Kod Hel/-ḱ/; heĺliḱ Rõu lehma nimi `meilgi vanass õli Eĺlik, Eĺlike nimeline lehm Kod; kas sa Elliku ära `nüssed Hls; meil om küll ollu Eĺliku nimeline lehm San || punase lehma nimi – Hel Rõu

essä essä Krl Har Lut, `e- San
1. isa, jumal meie essä, ke sa olõt `taivan ~ `taival Krl; essä poig ja pühävaim Har; [risti ette lüües] jummaĺ essä, jummaĺ poig, pühä vaim Lut
2. (hüüatustes) `essä pojakõnõ pühävaimukõnõ San
Vrd issa

iilukene iiluk|e Mar/-o-/, g -se Kaa, -ke|ne g -se Jäm(-g-)
1. aeglane Seikse iilukse olemisega et oitku Kaa; naa iiloke tööd tegema Mar
2. väeti, pisike – Jäm

iirikene iirike g -kse Tõs SJn, -ke|ne g -se Koe hiireke pisike iirike Tõs; `veiksed iiriksed SJn

ikke1 ikke R Lä PäPõ(e- Aud) KPõ spor I KLõ, Nõo; (reduktsiooni tõttu) ikke hv Sa(e- Krj) Muh; ike Mär Vig Vän Juu spor Jä, ViK Iis TaPõ KJn(eke) M T; ige Kuu ?VMr; (lausefoneetiliselt) -ke Nõo Võn (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (hrl rõhutavalt, kinnitavalt; mõnikord leksikaalse tähenduseta) a. just, muidugi; teadagi; küll(ap), vist, ju jne eks `enne ikke õld pali `untisi Lüg; `pruudi sisar oli vahel ikke esimäine `pruudi `korvas `istumas Vai; tuule `aetud puu - - seda ep `panda laiva `sisse, see kardab ikke tuult Khk; maesema ein ike parem kui va soo ein Vig; me ikke olime isi `leibas aga no ikke ühes koos elasime PJg; eks ta nüid ikke ole surnd muedugist Hag; ja, ja, ikke linad olid kõigil muas Amb; villased sukad ikke olivad vist `jalgas Ann; kui sul ikke maalapp kääs siis on maks ikke sul pial Pee; küll ike tulen. aga `paerga ei sua; kas one ilosadki? – eks ike Kod; ühekõrra poesid laśsivad maha, et part, ikke part, aga kaur oli Äks; sai elädä ka eke. `oĺli siss `kõiki `värkisi ka eke neil KJn; surm võtab ike enämbide järjest, aga mõne jätäp vahele kah; ma olli siss karja`poiske, pääld `kümne `aasta ike Nõo || isegi, koguni mõni (lehm) annab ike kuus, seetse `toopi `lüpsis Vig; naa kõba oli [savipõrand], et võis ikke luuaga `pühkida Mih b. praegu; alles, veel elab tämä ikke viel `Maidlis Lüg; sie piäd ikke sedä vana `taiga Vai; kägi kukkus ikke veel, otr juba loond Kir; mis sul, sa alles ikke kõbe Tür c. tõesti, küll, aga nüid on rukkid `peksetu, on ikke `kaunikesest üväst saand Lüg; sa oled ikke üks virin Mär; ma˛i·lma suured pangad on ike küll HMd; oli neil `sakstel ikke elu Tür; on ikke ia patakas teist (paksust inimesest) VMr; küll oli sie inimeste elu jo ike imelik Kad; ole ikke mees küli ühe `käägagi Äks; [inimene] tunnistadass ulluss, mes sa ike tälle ti̬i̬d Nõo
2. alati, kogu aja, ühtelugu; üha, muudkui `milla mina juo akkasin tädä nägema. ikke ühe sugune Lüg; No tämä tuli siis ikke tied `müädä edesi ja arutas Jõh; sa keid ikke alati küläs Mar; millas obo peseb, aga ikke puhas loom Mih; `aige soab ikke kord-korralt paramas Tõs; mardipäävaks `tehti ikke `vorsti - - vorstid pidid olema KuuK; tahaks `Paide koa `minna, upitan ikke `linna `minna Pai; ikke passel jalas, talvel lumega ja ikke `paslid VMr; kaks `ku̬u̬rmad sai ikke kuhjast Pal; meie räägime siin ike mõjal, aga mõni `ütleb majal koa Pil; ku̬u̬ĺ`meister ja koolivanemb `sõitsiva valla talu kikk läbi, vitsakimp ike üten Hel; ike piab olema `mõistuss i̬i̬n ja taka, et latsele õnnetust ei johu Nõo; noh, siss nakass [kingsepamängus] `suśkma. siss suśk ike toŕk ike sinnä ja tännä TMr
3. siiski, ometi eks `ennemalt ige `ueti `rohkemb `silku ka ige juo, `kümmekond kilu ige peresse Kuu; pime juo, kas selitäd viel? – no vähä `aavali ikke `katsun viel; sie inimine on küll ise `vaine, aga ikke `annab `raasukese `tõisele ka Lüg; jo niipallo raha tääl ikke oo Mar; tule ike veel `meile Mär; olas sedasi olad ikke et, `mõistus ikke sõnni seesab, kui elu olas olad Mih; `reäksin küll - - tegi ikke sedasi kuda `tahtis Juu; natukene `aimu ikke nägin Amb; tema on ikke vahvam kui teene Pee; küll sel oli viel ia nina, ikke `nuukis ülesse VMr; tõuse ike üles Iis; eks ilma piält ike `leibä sua Kod; enne saab ike külla küĺlest kui nällä otsast Hls; piab ike jakutama, ku sa `uupi võtat, siss jääp mõni ilma; a om ike inimesi ka vigatsit külländ; `jummal paraku, küll serätse päevä om ka‿ke `väega viĺetsä Nõo; oh ei lähä ike viil `praegu magama KodT
4. (hüüatustes) lähväd ühen. – noo-no ike (või nõnda) Kod
Vrd ikka

illukene illuke Jaa Vig VJg, g -se Muh Kse, -kse Pil; illuke|ne Mus Muh VJg, `i- R(-ke IisR), g -se
1. aeglane, tossike `ninda `illukene sene `tüega, et ime kohe VNg; `Illukesest mehest `õiget `põllumiest [ei] saa; `Illuke takkerdab nigu kana takkus IisR; Oli arsti juurde minekuga na illuke, nüüd on aigus kaugel Vig; sie tüdruk on illukene ei sua `tüega akkama VJg Vrd iljukene, hillukas
2. tilluke Mina ise illukene, müö tieda tillukene rhvl Kuu; Kena illukene laps Mus; pisikesed illukesed sirbid käe Muh

immike immi|ke Vll Pöi Muh Khn, g -kese Mus, -kse Krj
1. pikaldane; saamatu; vilets oli see üks immike loom, ädavaevalt ät ta aiste vahel kippus; sa oled immike, ei viitsi teha midad Mus; Vat see on immike inimene, nosib ja vindub aga peale – kus täna, kus oome Vll; see tuli oo nii immike (pisike) et Muh
2. lstk esimene sõrm [loetakse pöidlast alates] iśsike, immike, turrtuiuke, varrvaimuke, pisike poog Khn Vrd emmike

himustama imustama (-o-) R(h- Kuu; -mma) Muh spor Hi(h- Phl) L K I(-ss-Kod), M(-em[e]) spor T V(h-; -mma; -õm[m]õ Krl); immustama Sa Hi(h- Rei) LäLõ Hää Saa Kei Kõp T, -õmõ San Krl(h-); himmustam(m)a Har Vas; em(m)ostama Mar
1. (suurt) himu tundma, (väga) tahtma või soovima `Iestläsed olid himustetud `tuplie `laeva`miestenä Kuu; nämä kaik imustivata `käiksi aga ei `saanu VNg; aga juttu `raamatusi en õle imustand lugeda Lüg; kaig‿`asja imustad, midä `silmäga nääd Vai; loom immustab paha `pεεle Khk; Vana oli surmani õlle immustaja inimene Pöi; ma immusta `värsked kala Emm; kaera kile, ma imostan ka seda Aud; imustadi noore `kuuga `kõiki tiha Ris; kaanid imustavad mudavees ika `olla HJn; minä en imussa `laubasel pääväl `tü̬ü̬le minnä Kod; ma imustaks küll seda tüdrukud võtta [naiseks] Ksi; siss võide paerast juvva niipaĺlu ku süä imustess Hel; kõllane `oĺli põlatu väŕm, es imustava rahvass Ran; oi ma imosti oppi Võn; võit kõ̭nõlda nii paĺlö kui hing himostass Kan; ärä immustõgu˽tõse varra Krl; midä näge, tu̬u̬d ost, ar himostass `kõ̭ikõ Se
2. kedagi ihaldama, iharust tundma mõni poiss imustas `piigada, ke õli tema südäme `kinni `kasvand Lüg; kui tütärlaps paĺlo `poissa emostab ja poesid käeväd, [öeld] jüsku va märä obo Mar; temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel; poosi `tahtsiva toda tütärd iks immustiva Nõo; tä toolõ `väega himostass, tä om `väega sõbrah [tüdrukuga] Se

indsik ińdsi|k g -ke pidevalt naerev inimene – Plv

itik iti|k pl -god Phl; idi|k g -ke Lüg; pl itigud Jäm (väike) elusolend a. väike putukas, kihulane – Jäm Phl Ühed itigud ~ itikad ronisid sääl mööda `oksi Jäm b. (inimesest) mitte `ühte idike (hingelist) ei õld [kuskil]; me õlima pisiked idiked (jõmpsikad) viel Lüg Vrd itikas1

ivikene ivike|ne Juu/ib-/ Koe Kod Pal(ii-) Lai, ivike MMg Pal Plt, i(i)bike Juu, g -se; ivi|ke Plt KJn, ivi|k Krk, g -kse
1. (väike) tera teese `vuasta sai ainult ibikesi – teri põld `ollagi; `erne iibike on kaana sees; ohra iibike Juu
2. väike tükk, raas `ańdsin `talle ühe ivikese `leiba Koe; ta (emapärm) on tükkis, `veiksest ivikesest teda suurendasse Plt; anna mul üit́s `väike ivik. ta ei anna ütte ivikest ka mul Krk
3. natuke, pisut ivikene muad [läksin], siis mu ing nõnna õli `kinni Kod; teeśed saavad iivikese vabad `olla Pal; kui `vasta tuult `vaatab, siis ivikse aeaga jookseb siĺmist vesi Plt; anna ivike võid ka levä `piäle KJn
Vrd ivakene

johvik(as) johvi|k pl -ke San, g -kõ, -gõ Plv, pl -kaʔ Kan, `johvik (joh́vi|ḱass) g joh́vi|gõ (-ka, -ga); joovh|k g -igu Se, -kass g -ka Rõu Se sinikas johvikaʔ omma kõ̭ge prakimbaʔ maŕaʔ; ku kaŕan oĺlimi sõ̭ss `seimi su̬u̬n johvikit Kan; lät́s joohvkit `korjama Rõu; sa olõt sininõ nigu johvik; hall um ärʔ `võtnuʔ johvige `häelmuʔ Plv; joh́vigõ maŕä‿maʔ lääväʔ mustast ku `valmist saavaʔ Se Vrd johvikmari, joobikas, joohik, joovik, joovikmari, juavuk, juuhtka, juukõ, jõhvikmari

joodik1 joodi|k (juo-, jua-) g -ku Pöi Muh Rei L (juõ- Khn, juu- Vig Aud) K(juu-Pil) M T, -gu S Saa San V(-gõ Plv Vas Se), -ka, -ga Har -keVõn(jooti|k)Ote; `juodi|k (`jua-) -ku R(-gu Kuu, -go Vai); joot́k Vas, g `joot́k|u Võn Räp, -e Võn Ote; pl joot́kõt Se
1. s joomar, alkohoolik sie on juo `ullemb kui `juadikuie `juadik VNg; Ennem löpeb koera kusi kut joodigu raha Jäm; oh sa vana igavene joodik Emm; mis joodikul muud, et suaks aga toru täis Juu; sa istud nagu vana juodik rüetsakille Sim; ju̬u̬b juadikitegä ühen koon Kod; obese igi andass joodikul `sissi, sõss lää viin tal `irmsess Krk; joodik sü̬ü̬b, joodik ju̬u̬b, joodikule jummal annab Ran; jala käesivä `risti nigu ütel joodikul Nõo; ei olõ joodikal raha `saisu Har; Üldäs jo et joodikul ollõv maha satõn padi all Rõu; `joot́kile jumalast jago, söögi jago ja joogi jago Räp; ka koh om pääjoodik, kõõ̭ himostass eed́erit; põh́aadu joot́k; peräädü joot́k Se; like joodik (suur joodik) Krk; vennäd peris `pihkva juadiked (id) Kod || viltu, keerdu (vedama, jääma) Lase `paulutajess `vergu paul `lötvemälle, `muidu vedäb `juodikulle; Oda `kuue `pallistus `lahti, neh nää vedäb `juodikulle; Ku `ilma `traageldamata igä `riiet masinaga `neulud, `püüdäb `jääda `juodikulle Kuu
2. a joomahimuline, purjutaja; purjus `naine `ohtub `juodiku mehega Jõh; joodikud mehed `lõhkusid mede väravad ää Tor; one üks `põrguline, juadik ińimene Kod; `oitku jumal joodiku mehe eest Plt; läits joodikule mehele Ran; jala `arku, kõnnip nigu mõni joodik mi̬i̬s jälle Nõo
3. kunstlikult toidetav noor loom joodik, ku vana lammas `põlgab [talle] ära ja saab akata imetama lehma piimaga Hag; joodik tallek jääp `parri, temä saap imemist kasinest; joodik tallek lää `lassi Krk; joodik vaśk Krl
Vrd joobõrus, joodikas, joogimees, jooma|kalts, jooma|karu, jooma|kauss, jooma|koer, jooma|krants, jooma|lallu, jooma|läll, jooma|mees, jooma|nina, jooma|poiss, jooma|pukk, joomar, jooma|ratti, jooma|räntsakas, jooma|hulgus, jooma|hull, jooma|härg

jooksik jooksi|k g -ku Jäm/-gu/ Vll Pöi Hi(-gu), Mär K(juo-, jua-, joksi|k Amb Kad); juaksi|k g -ku, -ke Kod; `juoksi|k g -ku, -gu R(n -ku VNg, n -ko g -go Vai); joosi|k g -ku Khk/-gu/ L Ris/`joosik/ Hag Plt/josi|k/ KJn eL(joossi|k Puh; g -gu Krk VLä Lei/n duoži|k/, -kõ, -gõ VId, --ka Se)
1. s, a hulgus; püsimatu, ümberhulkuv, sageli teenistuskohta vahetav (inimene) tama ei `kesta `kuskil, tama on üks `juoksiko `poisika`ine Vai; joosik inimene, p‿teeni `kuskil vagusi Khk; lehem akab juaksikess minemä Kod; ega ta mõni jooksik ole, ta üks paigalene inimene Plt; si̬i̬ om üiśt karja joosik (loom, kes karja juures ei püsi) Hel; `ümmer ilma joosik San; ta om ku vana joosik, iks käü ütest `tõistõ Kan; joosik ei piä kotust `kińni Krl; ta om jo ilma joosik, kas ta mõ̭ni inemine om Har; Taa (lehm) um vana hulgus ja joosik, taad kaŕada vai `säitsme mehega Rõu; joosik om tu̬u̬, kes hulk ütelt kottalt `tõistõ, `tõõśõ tü̬ü̬ mant tõõśõ mano Räp || väejooksik; põgenik Üks va jooksik oli, teab sõaväest ää `kargand või kust ta tuli Pöi; sõaväe joosik, sõaväest ärä pagenu Krk Vrd joost
2. s, euf (mitmesugustest väikestest loomadest) kerstud olid `aitas, kaan `kińni, et joosikud või rot́id `sisse ei saa Lih; täna `öösi oli meil joosik mulla üles ajand Hag; juaksiked ajavad kot́id läbi Kod; joosikid om nüid jälle `sahvren Pst; täo om küll paĺlu joosikit, maa om puha läbi äet Hls; ümmert kaala keheles juśt ku joosiku oless ümmer kaala; joosikil är aet, mis `kinda ni̬i̬ om oida sul Krk; joosiku käävä söögi mano Võn; ta om joosikid täüs, nu̬u̬ om täie Ote; meil om paĺlu joosikõid, ni˽suuŕi, et kaśs ka ei `julgu nuid maha murdaʔ Har; š́ouʔ un `särtse `märste šisaligu, kutsutasõ d́uožikust Lei Vrd jooksja, jooskas, joski
3. s jooksva(haigus) vanal `Männikul on `juoksik, kääd `tursked nagu pakkud Jõh; kanermu `juua `juoksigo `vasta Vai Vrd jooksikuhaigus
4. a lahe, hästi peergu jooksev kole ia joksik puu, pierud muutku kukuvad Amb; Palamets (in) iad joksikud puud, sialt sai `ennegi pieru puid Kad; joosik puu, ei ole `oksi sehes KJn
5. a vett läbilaskev `juoksik riist Lüg; põhi peab `vinkles olema, mud́u tuleb nõu joosik Saa; `tõśtis jooksiku toobiga vett, kõik põrand oli märg Lai; si̬i̬ tege joosik `nõusit, ni̬i̬ nõu joosev Krk
6. jooksjahein – Krk
Vrd jooksja

jooksma `jooksma, `joosta (joosta) u hv SaId Hi K, Trm Lai; `juoks|ma, `juosta (juosta) Ris HaId Jä ViK((juaks-, juassa HljK); da-inf `jooksta ?Rei ?Mär Lai, `juoksta Amb Sim; `ju̬u̬ksma, juassa Kod; `juokse|ma, `juossa R(-maie Lüg; `juakse- VNg Jõh; da-inf `juokseda Kuu VNg, `juassa Jõh); `joos|ma, joosta (`joosta) spor Ans Khk, SaId Muh Hi L (`juõs- Khn; `ju̬u̬s- Hää Saa) KLõ(`juos- Ris Hag ?Koe Sim; `ju̬u̬s- KJn) Äks Ksi; `joosk(e)ma, joosta SaLä Kaa/da-inf joośkeda/ Krj; `ju̬u̬sk|ma (juuśk-), `joosta(ʔ), joosta(ʔ) eL(-me M; da-inf `ju̬u̬s|ke Trv Ran[-kõ]; `jooska, `d́uuskõʔ, `d́uuska Lei, `ju̬u̬skaʔ Lut); pr jookse- spor eP; `juokse (`juakse-) R; juokse- (juakse-) HaId Jä ViK Trm Kod, jokse- spor Amb Pee ViK Trm Lai Plt; joose- S L(joosse- Kul Tor, juõsõ- Khn), HaLä(juose- Ris, juosse- Hag, joosse-, joose- Nis Rap) Jä(juose- JMd JJn Koe), ? spor Sim Iis(juose-), eL
I. intr, hv tr (inimestest ja loomadest)
1. a. kiirete sammudega liikuma (kiiremini kui käies); ruttama; kihutama laps vadib `juokseda VNg; lasin `juoksemast `külge `luomale Lüg; nürgitseb tasa joosta Jäm; `lambad panid tulise `vaardiga `joosma Käi; loomad `joosvad rüsinäl `lauta; sipelgad `joosad Tõs; Must kaśs on vahelt läbi `ju̬u̬snu (s.t on tülis) Hää; läks mödä teed `joostes Juu; ega iir magaja suhu ei joose Ann; Obune `juoseb täit väge (ruttu) Koe; küll lapsed lülisivad `juosta Kad; lähäb pu̬u̬l-juasse Kod; tiolapsed on `mõisas `joosnud jala rehe; ööśsi `joosnuva rehe ära (on jalgsi terad viljast välja sõtkunud) Ksi; Eks isigi sai noorelt paĺlu `ju̬u̬stud Vil; õńn ku magajel kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; ärä joosta sedäsi `nu̬u̬li mitte, `vaade enne ette, ärä joosta uisapäisa; karjalatse jooseve ennäst ärä, `rindealuse paistedet; `kerge jalage, pu̬u̬ĺ joostan lää periss Krk; siĺmist `müüdä `juuskma (tähelepanematult mööduma) Puh; neli `neitsit jooseva üle nurme, üits ei saa ütele `perrä, tõene tõist kätte (= ni̬i̬ om ratta, neli `sõ̭õ̭ri) Nõo; paŕemp põrss `persen ku perän ju̬u̬sk Krl; puĺl oĺl karja mant välläʔ `juuskõnu; śuul (siul) ei olõ `jalgu nätäʔ, a `siski kõvastõ ju̬u̬sk Har; Ju̬u̬sk jalaʔ alt ärʔ (s.t kukkus maha) Rõu; neli hobõst om taĺlin ja viiess ju̬u̬sk `ümbre taĺli = vardad sukakudumisel Räp; lasõ vaesõ mehe hobõsõl ka `joostaʔ (lase mul kõnelda) Se; galoppi, kiista, nelja, nörki, seatraavi, sörki, teldrit, traavi, traavlit, tuhatnelja, võidu, võitu, ülejala jooksma `traavi ei `joua `nindapali `juossa kui kaloppi; kui obune jänekse `muoti ülejala `viska, siis `üella, et `juokse `neĺja VNg; kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse Lüg; pojat `juoksot `kiista Vai; obu jooseb üle jala (mitte liiga kiirelt) Jäm; obu jooseb `raavi, εt ta mette `nelja äi aja; obu `jooskes tuhat `nelja, üle jala aides; obu jooseb `sörka Khk; laseme obuse `sörki joosta Vll; obu jooseb `nellä, ülejala ehk `nellä; kui ta mud́u jooseb, siis jooseb `traavi; jooseb `nörki Mar; `raabi jooseb ja `neĺlä jooseb, see oo üks puhas Vig; va uńt võtab `sörki peal `juosta Ris; aga me obone `joosis `teldert täna Juu; se obene jokseb eest `neĺja ja tagast `traavi Trm; ku obene ilosass trahavi juakseb Kod; ku vene `roika olli, siis pitsiobese laseve kalop̀pi ja `keskel joosep `raavelt Krk; mia joosi enne obesege `võitu, nüid ei saa kukege Hel; ma lassi `sörki obesel joosta Puh; obene joosep `traavi, `lendäp nigu lind edesi; si̬i̬ puha jooseb `neĺlu Nõo; tsia`trahvi (väikeste sammudega mitte kiiresti) `ju̬u̬skma Ote; kasa noʔ hobõsõga `võiḱi jouat joostaʔ Har; hopõń juusk `traali Vas; kadalippu jooksma sõjaväeline peksukaristus 17.–19. saj inimesed `laśti kadalippu `juosta viel treegi aal JMd; soldatid juoksivad kadalippu üksteise järele VJg; läbi lipu `juuskma Vas || fig neid `lapsi `lastakse mud́u kadalippu `joosta, ei `panda `tööle Juu; kiili, kiini (~kiiniga) jooksma palavaga `luomad `juoksevad `kiili Jõe; lehmad jooksvad `kiili sabad `selgas `sirgus Emm; lehmad akkabad `kiilu `joosma Mih; joosed `kiili nagu veis saba `seĺges Juu; ku na sügüse poole karguteve, siss jooseve `kiimi Krk; eläjäʔ kiiniga `ju̬u̬skvaʔ kõvastõ Räp; `ju̬u̬skva `kiini, pagõhõsõ kaŕa mant Se || (ühendites) midagi ägedasti tegema, kallale tormama; fig ründama, sõimama `Juokseb `toise maha (upsakast inimesest) Kuu; põle kellegi `peale juosn oma `suuga Muh; loom `uhkab teist, jooseb saridega teise kallale Kse; oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei; sa joosed kohe teesele ninä `peäle raginaga Juu; vata mul viel `naakma`ńni niesukst, juokseb vanainimese näkku `kińni Sim; `joosos minu silmile (st hakkas sõimama) Plt; siĺmä pähen ku õlesööjäl, sü̬ü̬ss ärä inimese, joosess `seĺgä periss (vihasest inimesest); äkiline, ju̬u̬śk `tormi `seĺgä nõnda ku Krk; nii täl lätt süä tävvest, tä hot́ joosõsi `küĺge tõõsõlõ Se; tormi jooksma `tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä Lüg; nad `joosvad ühna `tormi (poodi ostma) Muh; mehed läksid `joosid kohe rinnaga `tormi `vaenlasele `vastu Tõs; obosed `juosvad `tormi edaja Ris; ette`vaatlik inimene `ilmaski ei jookse `tormi Plt; susi ju̬u̬śk tormihn pääle, haaŕd `lamba ja lät́s Rõu || fig kedagi endale püüdma; liiderdama midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta Lüg; ise täiś mies juakseb lipaka järälä VJg; tuleb seda iḱe äbist panna, et naesterahvas jookseb liiast `ümber meesterahvastega Pal; naise ja tüdruku joosive sõa aeal meeśtel perän ku sia kari Krk; va lita, kis `jooksva poisse `perra San; tel ju̬u̬sk õks kõrraga kat́s kolʔ miist takan Har b. pagema, põgenema See `kange poiss, see töö eest äi joose Pöi; ma `joosi eest ära, `joosi `nurka Emm; vangid `kargan vangimaeast ää, pann `joosma Tõs; pist `juosma nende käest Hag; olli ärä joosnu, är pagenu Krk; ku˽ma piniga lät́si, siss [lambad] `pańdi kõ̭iḱ pakku `ju̬u̬skma Har; peni ju̬u̬śk tuda sutt pakku; ma‿i olõss tihanu nõ̭nna ka `nõstaʔ, ma‿lõs häbüga `mõtsa joosnuʔ Rõu c. kiiresti kuskil käima v midagi tegema unestas rätte maha, `juokse tämäle järele Lüg; Teeb joostes see töö ää Khk; Jooska ta korra saadu taa loomi vaatma Kaa; mεne korra joostes toa `juure Muh; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Khn; ja siss nad `juusid parsil üless Hää; mis sest kasu on, kui sa joksed kuue seitsme`teiskümne `aastaselt [mehele] Pee; Taavi joosep `lauta `kaema [lambaid] Puh; mi‿sa tõist joosutat, sa võid esi ka joosta Nõo; kõ̭iḱ joosiʔ `ümbreʔ, et illoś hopõn Vas; Mi̬i̬s krat́se vi̬i̬l kõrvatagost ja juuśk moro pääle `vällä `kaema, et vaśt naaśõ kätte saa Räp d. sageli kuskil käima; ulama, hulkuma; mitte paigal püsima mittu `korda saan selle perast `juossa Jõe; mida sa `ommete `juoksed säl kirikus `ühte `puhku VNg; `juokseb `ümber, ei `viitsi tüöd teha egä kedägi; sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab Lüg; Nüüd `tütrikud ja `poisid `juaksevad kahe `kolmetõist `aastani jalad `perses (s.t ei tee tööd) Jõh; [Ma] jooskesi mütu suid küla lammaste järges Kaa; kus `poole sa joosed `ühte `jooni Muh; mes sa ilma asjata joosed Mar; [lapsed] `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad kus `tahtes; `joosis pimedast peast, ei `mõtle ette ühti, pärast kahjatseb Mär; missa joosed sii mud́u `rinki ratast Tõs; `jooksvad ja töllerdavad PJg; joossed mud́u, mürad `piale Nis; on nagu üks kahe pere koer, juosseb ühest uksest `sisse ja teisest `väĺla Hag; mis sa joosed `tühja, pea laiale `otses Juu; ta juokseb uisapäisa JMd; nägin ikke, et joosevad üksteisest läbi, räägivad sala Ann; jooseb `peale `siia-`sinna Tür; ma juoksen kõikse pääva, jala luud `õhta valutavad VMr; `juoske, `juoske `palja jalu, kured tievad `nairid `piale [jalgadele] Kad; pane või pudelisse, ta ei püsi paigal, igale `puole jokseb Sim; Triinu `jooksis kõik `tohtrid läbi Ksi; mis ta oma `jooksmisest on saand, sialsamas kus teisedki (s.t ei ela paremini) Lai; kikk kotuse olli läbi joostu Hel; joosep ku tuesupää, igävene joosik, jälle joosep parembat `kohta `ot́sma Nõo; Tõńõ ju̬u̬sk `mü̬ü̬dä `ilma nigu pini, ki̬i̬ĺ veśti pääl Urv; kas tast no mõ̭ni `tü̬ü̬mis saa, ta‿m tad `ju̬u̬skmist harinuʔ, tast ei˽saa muud ku ilma joosik Har; Ta (teenija) joosk kui vesi ilma pite; `tühjä `juuskma Vas || fig kõhulahtisusest `õue vahet `juoksma Ris e. mardisandiks jne käima; teat (jooksu)mänge mängima kui kadribe aned `joosvad, siis o ulk inimesi koos Muh; pikka linu `joosmas. mida pikem külas käik sul oli, seda pikemad linad pidid tulema Noa; sańdid `joosvad ikke maŕdipääva `lauba `õhta Mär; poisid ja tüdrukud `joosid mäŕdi`sańti Rap; kaŕjussed `tõmmavad ja juaksevad ümmer kü̬ü̬ni `kuĺli Kod; noored inimesed jooksivad `marti Lai; kas ti käve noʔ `luśti `ju̬u̬skman Har; märdi sańdiʔ `juuskva mäŕdi `puulbä Plv; leske, nukku jooksma `nuored kävid aeva `leske `juoksemass (s.t tagumist paari) Kuu; ku nukku joosiv, tüdruk ju̬u̬śk ehen, poiśs keriśs `järgi Krk f. fig põhitähendusega seostuvaid rahvapäraseid võrdlusi ja piltlikke väljendeid `juoksis nii et `putked `välkusid Jõe; `juokseb ku välk; `juoksi justkui sada `paari `jalgu all; juoksis ninda et päkkä alused õlivad tulised ~ jala alused `välkusivväd Lüg; joseb nönda‿t keel louast `väljas Ans; Joose naa‿t ing armas sees Emm; poiss `joosis naa et tuli `välkus Käi; niipalju juoksid kui jälad `andsid Rei; [Nii kiire, et] jookse või sarved seina Rid; jooseb nii et jalad rakkos Kul; poisid `joosid nagu põdrad Tõs; jooseb | ku tuulispask ~ nagu kana muna valus ~ et jalad löövad kuklasse Tor; j. nagu oleks tuli taga Vän; Jookse nagu koer (kui on palju käimist, tegemist); Jookseb, et jalakannad löövad uperkuuti Ris; jookseb kas kopsu `lõhki omal Kei; jooseb nagu kits kuse järele Juu; `jooksime järel naa, et kas `tahtsime `lõhki `juosta `eńdid Koe; Jookseb nagu härg kiilis VMr; j. nagu säde ~ nagu pipart Kad; j. kui tuul Rak; nõnna kerisin juassa, et jalad ei `puutnud mua `külge; `ju̬u̬ksi nagu mua põrus Kod; Jookse nüüd, tuur sul tules, teine p-s Pal; `jooksis kiirest, nõnna et keel veśti pial Lai; joost nõnna et jala kannad käind möda perset Plt; Joosevad ümber nagu soldani võtjad; Jooseb ümmer nagu jahi koer lõuad laiali pääs ~ kui hirv Vil; j. jüst kui jänes ~ ku lõvi Trv; joosi ku jala võtive Krk; ju̬u̬sk nii et vitt vatut Ran; ma `joosi nii et jala es putu `vasta maad Nõo; juuś nigu saba `järgi ei saa San; `väikene lat́s ju̬u̬sk nigu kukkõlõss Kan; obõsõ joosnu ku‿plaḱin, nigu üt́s udsu joosnuʔ Urv; tiä tulõ joosten ku nahhin Krl; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; ju̬u̬śk | nigu hand is saa `jäŕgi ~ nii et jalaʔ tuld lööväʔ Har; ta ju̬u̬sk nii kõvastõ et | ki̬i̬ĺ ola pääl ~ jalaʔ `kukrohe kääväʔ ~ kas vai nahast `vällä Räp || See jookseb võlgade eest ära (liiga lühikeste pükstega inimesest); Ega se ka pead puusse jookse (pikaldasest inimesest) Kuu; `ninda `ruemus, et `juokseb saba `seljas Hlj; Jooseb vesti nööpe mööda üles (ninakast vastusest) LNg; Jooseb seenad maha (kärmest inimesest) Mär; ära `jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem (ennatlikult, mõtlematult talitajast) Kei; sa jooset päädpidi `tulle (id) Hel; Ära joose saivast makku (kärmest) Ran || rumalast inimesest On vähe vastu puud joosnud Krj; ma ole sanna `seina `vastu `ju̬u̬sknu Trv || rasedast tüdrukust orgi `otsa joosnd PJg; Pulga `otsa `ju̬u̬snu Hää; Poiss vasta jooksnud Kad
2. paarima; paaritama sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago; lase lehm ärä `juossa; kui ta (lehm) tulaval `aastal ei `juokse `ärgil, siis jääb `ahtrast Lüg; `joostud lehm, kui puĺl on lehma ära `jooskend Krj; meil oo muist `lehmi `joosmata alles; see tüdrik `olli ää `joostud (sugulises ühenduses olnud) Muh; lehm ond `juõstud Khn; ärg on lehma ära juost Sim; si̬i̬ [tüdruk] õli üle juastud, poeg `võtku ärä Kod; muĺlik ju̬u̬śk ärä õhviti Hls; tää, ka ta (lehm) joosnuss sai, ei otsi änäp Krk; lehm om ärʔ joosnuʔ Krl Vrd jooksetama, jooksutama
3. intr, tr (peam vedelikust) a. voolama; nõrguma, valguma; eritama; tilkuma jogi `juokseb; nenä `juokseb, ei `tiie kus olen `külmitänd Kuu; kevadel kased `juoksevatta `mahla VNg; `juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni; `paise akkab `juoksema; nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha Lüg; ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri; ikkunad akkad vett `juoksema Vai; körvad `jooskvad mäda Jäm; raand jooseb üle; nee `küinlad `jooskvad nii pailu; küinal jooseb rasva maha; `riided pannasse nörisema et vesi `väĺja jooseks Khk; kui tuluk suureks läks `jooskes [supp] keik tulele Pha; `Soonda küla oo soone peal, soon jooseb läbi Muh; selmad `joosvad vett; suu jooseb ila Emm; sitt akkab silmile `joosma (öeld kui laps v viletsam inimene vastu vaidleb) Phl; meri möönab, üsna jooseb tagasi Rid; puud `telkovad, puud `joosvad ühnä sorinal Mar; vihm jooseb `kaosse pealt `sisse; suured pisarad `joosid mööda palesid maha Mär; ema kraav o see, kus vähämad kraavid `sisse joosevad Kir; `vahtrad `joosvad [mahla] Var; meri juõsõb maha (meretuulega lained ujutavad kalda üle) Khn; paese pakitseb, akkab `joosma varsi mäda `väĺla Vän; tiik `joosis kuevase Tor; `tehtas pais `lahti ja vesi jooseb maha Hää; tuul lääb sis idas, ku meri kuevaks jooseb Ris; suu jooseb `koola nagu rumalal koeral Juu; tie palava `aaga mäńd `kat́ki, juokseb seda `vaiku KuuK; `riastad joksevad VMr; suu akkas kohe vett `juoksma kui `toitu nägi; kui põlve ila `väĺja jokseb, siis põĺv on `kange Sim; kaśk juakseb; vesi juakseb `veskiss läbi - - mes üle`liigne, lähäb liiass silmäss ärä, mueto vesi akab üle tammi `ju̬u̬ksma Kod; aav jooseb õis vett Ksi; õlle kurn jooseb Pil; kaits oea joosive `sinna `veśke `järve kokku Pst; ila ja vattu ju̬u̬sk suust `vällä Krk; `tuĺli valu vihm, kõik kraavid joosiva; kaevass oma ädä, `endäl siĺmä joosiva Ran; misa sitast kität, mes läbi rataste maha joosep (teenimatust kiitusest) Nõo; siist joosep läte `väĺlä Kam; noʔ om jo pańg `malhla täüś `ju̬u̬skõnu, see kõiv ju̬u̬sk `väega kõvastõ; mõ̭nõl `ju̬u̬śkõva˽rinna˽`piimä, neil om paĺlu imemist; ta om hää iiśkańn `lu̬u̬mõ vallaʔ, ta ju̬u̬sk häste laḱka; ta vere`ju̬u̬skmine piät `saisma `pandma, muidu `ju̬u̬skõva soonõʔ verest töhjäss Har; `kaardaʔ `ju̬u̬skva, kõvastõ satass Rõu; silmä `ju̬u̬skvaʔ `rahka Räp; sõrmõ `lõikat arʔ ku pand́ `ju̬u̬skma; nii maʔ taha tu̬u̬d `sü̬ü̬ki ku `süägi ju̬u̬sk vett Se || (kuupuhastusest jms) `naiste`rahvad `joosvad `valged; `valged `joosvad Emm; naistel, ku tõsnd oo, sis `valged kuukerjad `joosvad Mar; naeste`rahva punased `joosvad Tõs; ma täna naa `aiglane, asjad (menstruatsioon) akasid `joosma PJg; `valge (meeste seemnevoolus) jookseb Trm; kui kuu`riided liiass juakseväd, siis kiädetässe ti̬i̬lehe `varsi Kod; `valged on [naistel] väga `rasked ja `jooksevad kõvasti Ksi; kuu `rõõva om ümmer, punatse joosev Krk; ihu `ju̬u̬skmine (kuupuhastus) Kam; tu̬u̬l [naisel] ju̬u̬sk `valgõid Har; `valgõʔ `juuskvaʔ (seemnevoolusest) Plv; umaʔ `ju̬u̬skva kabõhisõl, `valgõʔ Se || (kõhulahtisusest ja gaasidest) perse jooseb taga mis lörinal Mär; sea `põrssad, kes läbi joosevad, neist ei `saagi `asja; Takka jooseb kui jõgi (kõht lahti) Vän; perse jooseb kui kohin (liigsetest gaasidest) Ksi; kõtt om `valla ja jooseb läbi Hls; pask vedel, joosep perän nigu nellä`kümne `numbre niit; pi̬i̬r jooseb taga Ran; `naksi kõtust läbi `ju̬u̬skma San; mõ̭nõl puss ju̬u̬sk, alasi `pussass Krl; mul `ju̬u̬śk iilä sisest läbi Har; misa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, misa˽pussudõʔ Rõu || (kalade kudemisest) kalad `juoksevad `marja, `niiska; `marjad ja `niiskad on `väljä `juosset, kalad on kudened Kuu; kalad nii kudumas, et mari jooseb `välja Khk; kevade kala jooseb, mari jooseb ära Emm; kala marjad `joosvad `vällä Mar; mari ju̬u̬sk `vällä kala seest Krk; kala mari `juuskmada Puh; kala ju̬u̬sk `marja, noʔ om `kangõ kudõnõmise aig Har b. lekkima, vedelikku (hv muud) läbi laskma `Vihma `sauga `juokseb kadus kaik läbi; `ämber juoks vie maha Kuu; `venne `juokso vett Vai; lae jooseb, p‿saa `välja `minna; kiŋŋad jooskvad, sukad puhas liged Khk; paadi põhi oo `katki, paet jooseb Muh; laada katused kõik jossevad läbi Rap; `tuaver juakseb nagu soliseb VJg; `ju̬u̬ksi vett läbi si tare ja tare˛esine Kod; see [riist] ull `iimab `joosta, selle `sisse ei saa kedagi `panna Lai; rüä jooseve `vällä rüä rada perän, kot́t joosep Krk; tare `joosep läbi prõ̭lla Nõo; õdagu pańni [silgupüti] vett täüś, noʔ om kuivass `ju̬u̬skõnuʔ Har; katusõ kaartõʔ juuskvaʔ läbi Rõu c. (vihma) sadama nεεd sa kuidas sajab, paljas `valge vesi jooseb maha Khk; `vihma jooseb justku `vardast Mär; `vihma `ju̬u̬sis ku pangega Hää; vihm jooseb maha nagu oa varrest Juu; vesi jooseb ülevalt `kaela, nat põle `amma `algi `kuiva Plt; küll ju̬u̬sk jämmet `vihma maha Krk; valu vett ju̬u̬sk maha nigu pangist Ran; joosep `vihma maha nigu uja; vahel joosep mitu `päevä, kõik kotusse ojuva Kam; ju̬u̬sk kastõht `maahha kui määnegi undsõh Se
4. (muudest liikumistest) a. edasi libisema, liuglema; lohisema; sõitma `katsuti loga päält mittu `solme [laev] `tunnis juoks; üvad aluksed `juokse `tuule sise (s.o purjetavad peaaegu vastu tuult); vene `juoks(i) üles kohe (libises hooga maale) VNg; `uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks; `palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä Lüg; Karu läheb kallast `mööda, karvad jooksevad maad `mööda (= heinasao vedamine); rattad `jooksvad `kiiva, `juhkmed pole `öiged Jäm; köva pöha pεεl `ankur jooseb `järge, künnab `pöhja `mööda Khk; ee `jooskmisega lae Mus; Raud `talladega kõlk on libem `joosma; Vanad puu rattad - - tasa joosid, `miski kolinad polnd Pöi; on nii `palju lund juba, et ree joosta Emm; vanal aal ollid pikäd seelikud `selgäs, siss `joosid `möödä maad lohinal Mar; laev `juosis madala peal `kinne Ris; vanger juhab - - teine juhe on pikem, ei joosse otse Nis; kot́t kaalan, vahel õts `ju̬u̬ksi müdä muad Kod; `autose joosive `vastamisi; vanast tare ussel olli su̬u̬ń, si̬i̬ raav́, kust ta ju̬u̬śk Krk; rihetruĺl ju̬u̬śk nihu, tõmmas lademe unikude Ote; rońg ju̬u̬śk `rü̬ü̬päst `väĺlä Rõn; käü nigu vana reośk, `rõiva ju̬u̬skva maad `mü̬ü̬dä Urv; miʔ `laśki `ri̬i̬ga mäest `alla, mu reǵi ju̬u̬śk kõ̭gõ kauõmbadõ; laiv ju̬u̬sk `vi̬i̬rde Har; `Tahko kas kannõte `niitmise `aigo pögsi `värdle `vaihõl vai `pańte jäl˽nööriga˽takah `ju̬u̬skma Räp || (suusatamisest ja uisutamisest) poisid `jooskevad `litsudega Mus; läksivad suksetama, `suksedega `jooksma Lai b. (kalade liikumisest) kalad `juoksevad joge `müöda edes-tagasi Vai; kui mere vesi linab, siis kalad `öösse äi joose Khk; kui kalad meres `joosvad, [kajakad] kohe pauh ja pauh `võtvad `kinni Mar; võrgu lat́iga tongitakse kala `joosma Vän; kala jooseb `mõrda Ris; kalad juoksevad `võrku `kinni Trm; kala vett pite ju̬u̬sk Se c. tiirlema, keerlema, veerema; (veskist, masinast) töötama panin kodi `pääle ja lasin `veski `juoksema VNg; oki ratas jooseb oki sammaste vahel Khk; tuuling jooseb `ühte `vääri, kui ea tasane tuul on Krj; vurrkańn jooseb na mis vurinal; masin `uugab joosta; kui rehe paŕss `joosis (s.t kui juba rehtesid pekseti), siis `teomes sai juba obusele kot́iga pähä `anda Mär; raha paneb kõik rattad `joosma PJg; `mölder paneb `veśki `joosma Nis; [seinas] pulga pial `jooksis `aspel `ümber; surnukal on veke varras, kus pial kiaved jooksevad Trm; jäśs kerib põrandal `ringi `joosta Lai; sõkelavvaga sõkutass oki `ju̬u̬skma Trv; lina masin `laagre pääl ju̬u̬sk Krk; mõlemba `veskikivi joosiva Puh; mägede sisen tuulõ `veśki es jooseva `äste Kam; Üttepuhku juuskva, a edesi ei saaʔ (= kerilaud) Krl; `kiirmõʔ olliʔ otsah kistavarrel, siss ta juusk `häste `ümbre Plv; rattaʔ `ju̬u̬skva ku vurisõss `ümbre Räp; kivi ju̬u̬sk, nu aaŕiʔ `ju̬u̬skva (veski käib) Se || jahvatama kas jahud o joosn Muh || fig ringi käima (peast) pea jooseb `ringi Muh; pea jooseb `ümmer Tõs; mul om põrhõ·ld pää nii `haigõ, ju̬u̬sk `ümbre nigu huńn Har d. (alla) langema, (maha) kukkuma, pudenema; pideva vooluna liikuma kive vahelt `juokseb jahu `kasti Lüg; `kerge terä `juokseb taha `puole, `raske sie jääb ette `puole Jõh; kiŋŋast läbi jooseb vili, sεεlt kaudu jooseb vili kivi `auku Khk; Pool tubakad `joosis piibust ää abeme `sisse Pöi; särgid `viidi `sauna `kirpa `joosma Muh; mool parajate püil `joosis, ei ma saand `aega vaadata Mär; `siiber tõmmets `valla ja vili joosep `alla `korvi Krk; nüid lastass jahu `kirstu `juuskõ, `kühvlegä aad kotti mińemä Ran; mõnikõrd `olli kuju suvi, siss `joosiva terä esi˛`endäst `väĺlä, ess viiäki parsile; nii illuss lina peo, ku raputit, siss luu `joosiva küĺlest ärä Nõo; koil om niisugune pudsu niigu tolm ju̬u̬sk `kurku; kui om paĺlu aganane vili, sis jääs kivi`siĺma `kinni, ei joose ala Ote; ku kangast `kuadõ näet sõ̭ss säält ju̬u̬sk putsu mahaʔ Urv; siss om suuŕ prakiń, ku puu maha ju̬u̬sk; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ; ku `uhta `häitseseʔ, siss ju̬u̬sk putsu nigu `tsirkõ Har; härmä `võrku juusk maaha, nüüd om hää rüä külümise päiv́ Rõu; rüä `ju̬u̬skva `maaha, vaja jo `niitäʔ; [Tuulamisel] aganaʔ joosiva ütele poolõ ja `puhta˽terä˽tõõsõlõ poolõ Räp || (tähtede langemisest v lendamisest) tähed `juokse, `toisi `ilmu tule VNg; tähed juaksevad nii kui juaned tagan Kod; `rändäjä täheʔ `ju̬u̬skõva edesi `taiva˛alust `mü̬ü̬dä; hommugu poolõ ju̬u̬śk üt́s täh́t mahaʔ, ei tiiä˽kas läävä ilma˽sadulõ vai Har; täh́t ju̬u̬sk taivast pite nigu valahass, lätt `tõisdõ `paika Se e. (pilvede, suitsu jms kiirest liikumisest) `lahked `pilved suvel, `kangest `juoksevad Lüg; ühest kohast jooseb nii `kange paks suits Vll; virmalesed oo `taeva `küĺges, `joosvad nooled maha Tõs; valg tuli juakseb `korsnass `väĺjä Kod; välgi tuli jooseb nõnda kangest justku silma lummutab ärade Trv; mea olli paa pääl, toss ju̬u̬śk `seĺgä Krk; ku `leibä küd́seti, sis `panti lõhnamulk `kinni, et kuum `väĺlä es saa `joosta Nõo; ku akkanu välk `lü̬ü̬mä ja tuli `taivast `ju̬u̬skma KodT; niigu sinine tule ju̬u̬n ju̬u̬sk (pisuhännast) Ote; ku˽virmalise `vihtliʔ, kõ̭iḱ `taiva pääl juuśk `valguss Har; pilveʔ `ju̬u̬skvaʔ, ilmaʔ lääväʔ parembass Vas; kahru`persest ju̬u̬sk suits `väĺlä Räp f. läbi v sisse puhuma (tuulest) oh, siit jooseb tuult, sii ahju ees oo keige valjem tuul Khk; pane kaiuti uksed `kinne, tuul jooseb läbi Hää; tuule eleve, puha tuul ju̬u̬sk läbi Krk; tõsest `värjäst ju̬u̬śk tu̬u̬ĺ `sisse, tõsõst tõmmaśs `väĺlä Ote; vana vallaline küüń, tuuĺ ju̬u̬sk kõ̭igist läbi Har g. minema, tulema; (kiirelt) sujuvalt liikuma, libisema, vajuma jne `ankru ket́id `jooksevad läbi lüüsi peĺi päält mere Hlj; [raudtee] `paalid, `nõnda ku `vaatad, `juoksevad `kaugemal kokko Lüg; kui niie silm on `katki, siis jättab tiba, õts `juokseb tiba Jõh; suga `müödä `juoksevad `niidid pakkole Vai; pindal on aŕk `otsas, köis jooseb selle vahel Pöi; oki kedra, kus nöörid peal jooksevad LNg; värav tuli `lahti teha, aga kinni `joosis ise Kul; [tehti] nisuke kõva`võitu `taigen ikke kohe, sie ei `juoksnud sis laiali KuuK; kui `tõmma siis piab sie (rehavars) pihus `juoksma edasi tagasi VMr; võrgu sõlmel joksevad otsad teine teisele `puole Kad; tie on `viitaline ja ruobas juokseb laiali Sim; keradest ja keha pialt kiariti kiarpuie `piale, kaks `lõnga `jooksis kõrraga Trm; lõng ju̬u̬sk `kaala (kulub kangakudumisel karvaseks ja katkeb) Krk; vahel läits lang `ku̬u̬rdu, katekõrra ju̬u̬sk kokku Ran; mehel `olli kõtukirme `katski ja sooliku joosiva naha vahele Puh; `jummal küll ta (kangas) `ju̬u̬skse sua i̬i̬n `katski nigu tsäriseb Nõo; tõnõ [vikat] ju̬u̬sk [heinast] läbi tsiuhh, tõnõ lätt vägisi Kam; voḱi keeri umma pooli takan kohe lang `pääle ju̬u̬sk Krl; ku rońgiga sõidat mõtsast läbi, sis `näütäss nii et puu `ju̬u̬skõva kõ̭iḱ `vasta Har || (vääntaimedest) lipuvarred, ilmatu pitkad, jooseb `mööda moad Jaa; karukõlla maad `mü̬ü̬dä jooseve Krk; [nõiakold] maad piti ju̬u̬sk nigu reboraik Räp || (kellaosutite liikumisest) kell `juokseb ette Lüg || kell `juokseb ette Lüg || (värisemisest, valust jms) mul `siuke jume `juussis üle ihu Hää; `juoksev juoseb puusas VMr; jume `juoksis kohe näkku niesukese jutu `piale Sim; `ju̬u̬skje `aiguss joosep `końte `mü̬ü̬dä Krk; pää laest `varbini ju̬u̬sk üle tu̬u̬ jumõ ja värrin Urv; ta rügä om nii üteline ku˽tuuĺ puhk, siss nigu lainõʔ ju̬u̬sk üle rüä Har; rematiis̀kuss ju̬u̬sk luie pite Plv; nigu lagipääst `ju̬u̬ske `varbihe, ku külm lainõʔ (ehmatusest) Se h. muutuma `tüt́rik joosnu näost vereväss `tolle äbiga Nõo; kõik vili ju̬u̬sk `valges, kuumaga ja kuivaga ju̬u̬sk vili `valges Ote
5. a. (peam sõlmedest) lahti v kinni minema, järele andma v venima kui pitk kaŋŋas on, siis pannasse piirud vahele, et äär maha‿b joose Khk; `kangru sölmed äi joose, teised [sõlmed] `joostvad `lahte Phl; linnus`kaela sõĺm, `sohke aasaga sõĺm, jooseb `kergeste `kinni Tõs; ristsõlm tuleb kokku, siis ta ei jookse Trm; `nuŕjupidi sõĺm si̬i̬ ei seesä `kińni - juakseb, lehmäle `kaala ei tõhi `panna, juakseb `kińni Kod; `ju̬u̬skme sõĺm ju̬u̬sk `valla Krk; võrgul om `ju̬u̬skvit `siĺmi, ei ole äste `koetu, siĺm jooseb siiä sinnapoole Ran b. hargnema sukk jooseb maha Khk; [harutades] lang jooseb `valla Ran; kae `perrä kas silmäʔ omma kõ̭iḱ `ülhen vai mõ̭ni om maha `ju̬u̬skunuʔ Har c. hästi kedrata laskma üväd `villad `juokse üväst `pienest VNg; ne vellad `joosvad `peenegs küll Emm; se vella eie jooseb `easte Mar; villa jooseva iluste Puh || välja andma peenike lõng jooseb [kangaks] `rohkem `väĺlä, jäme lõng jooseb vähäm `väĺlä Kõp d. kergesti lõhenema Nee pidid irmus `lahked männid olema mis `piirgu `jooskesid Kaa; `okslene ja kähär [puu] ei joose. Kiinega lõid lindi `sisse ja pidi `joosma `alla `põhja `väĺlä PJg; mõni puu ei jokse sugugi `piergu Amb; üks puu jooseb pikemält, teeńe‿i joose KJn; alg ju̬u̬sk `valla nagu siid́ Hls; `sirge puu, pird ju̬u̬sk `äste lahest Krk; [lina] hinne˽ju̬u̬sk `tõistõ `otsa nigu niid́s Rõu
6. ulatuma, asetsema, suunduma [maa] säär on `juokseb vie all Kuu; `kuidapidi puu süüd `juakseb, sedapidi on paremb `kuarida VNg; `meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni Lüg; Jullal pole esimest tεεvi, pöhjalouad joosvad ette küljeloudadega kokku Emm; `sihtis aid, otse jooseb Tõs; kelbas joosseb `vastu katuse `arja Nis; punane veis, `valged köedud joosevad üle seĺla Juu; toru `jooksis õuest läbi, läks `sinna viina `keldresse Kos; meie raja `juoksis Pańdivere muadeni `väĺla VMr; lankpuu juokseb `vankri alt läbi, tuleb ette lakase `sisse Iis; pilve jooned `taevas, otsad joosevad peenikeselt kokku Plt; piha soone jooseve kaala `pääle Hls; talud olliva kõ̭ik siin järveveeren rian - - ja põllut joosiva iki järvest sinna mõtsa poole Ran; suure pikä joonõ om päeväl all, nigu niidi jooseva pikäld Nõo; mi piiŕ ju̬u̬sk ütest ojast pääle `õkva üle mäe `tõistõ `ojja kińniʔ Har || (püssikuuli jms liikumisest) `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle. vintpüss `juokseb `kaugelle, ja `kruonu `püssid Lüg; püśs jooseb `kiiva Khk; ea püśs, nii`kangeste `kaugele jooseb Mar; `mitme sammu piale juokseb sie püśs Koe; kuuĺ ju̬u̬śk juśt talu küüni `sisse Hls; mu last kuuĺ oĺl `õkva `süämede `ju̬u̬skõnuʔ; [linguga] visatõn ju̬u̬sk kivi kauõdõ Har; suuŕtüḱk (kuul) ju̬u̬śk, `õkva˽tuĺl nigu vuhisass Rõu
7. kootuma ta‿m jo igävene vana, kokko joosno nigu käsnäkene TMr
II. abstraktsetest mõistetest
1. edenema, sujuma, liikuma Keiksugu mötted joosvad pεεst läbi Kaa; See jütt joosis tal koutu külgi maha; Äga see koht eest εε joose (saadaval olevast töökohast) Emm; mis te lasete pilli luod maha `juosta, nuored inimesed, ei lähä `tańtsima Ris; äbi om läbi älli maha joosnu (vastus küsimusele, kas sul häbi ei ole) Trv; pää valuts nõnda, et mi̬i̬ĺ ju̬u̬sk pääst ärä Krk; kos‿tu ädä jääb, ädä jooseb i̬i̬n inimest; kõrvust jooseb õng nigu vusinaga `vällä; väits om nii nüri nigu maha joosnuva sae amba Nõo || (ladusast jutust, pillimängust jms) Oli see ikka lõua mees, jutt `joosis vahet pidamata Pöi; suu jooseb pääs ku `tatra`veśki Hää; suu jooseb nagu va jahu `veśki Juu; suu jookseb kui `ernekot́i suu Tür; ia lara on, jutt jookseb järjest Lai; lõvva jooseve Trv; temäl juusk lugemine ku vesi Krk; vahel logistab, kui login jooseb (müristamisest) Ran; jutt jooseb nigu | `ernid valetass anumadõ ~ üits varin Nõo; mõnel ju̬u̬sk küll jutt nigu vabrik; suurõ˽piĺli joosõva‿ks sääl Puka pu̬u̬l (st sireenid huilgavad) Rõn; siin tetti jaanituld - - siss piĺl ju̬u̬śk siin ja i̬i̬npu̬u̬l olli tuli San; tõsõl sõnaʔ muudku `ju̬u̬skvaʔ; Inne pikk peenikene, perän lai latakas, joru juusk imelik = karjapasun Krl; jutt ju̬u̬sk nigu sora ~ savihaua vesi ~ pudrupada; tu̬u̬ jutt ju̬u̬sk üte suust tõsõ `suuhvõ nigu kulutuli läbi valla Har; suu juusk pääh nigu `tat́regu `veśki Plv
2. käibima, tarvitusel olema; käibele v tarvitusele tulema `räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie Lüg; klubid, ega nied sitad `kaugele käind, Narva jõest saadik pidivad `juoksma Kad; raha ju̬u̬sk üte käest tõsõ kätte Har; ku [vankriratta] puśs neli aaśt`aiga äräju̬u̬sk, sõ̭ss om ärä˽kulunu Räp
3. edenema, laabuma, tulu tooma sie korts `juokse üväst VNg; sene kaup `juokseb paremast; tüö `juokseb ja käib edesi Lüg; see poed jooseb nendel sääl pailu Khk; se kuop jooseb edasi küll; Töö joosis taal kεε Emm; ike palk jooseb edäsi [puhkuse ajal] Juu; si̬i̬ `kõŕtsi juakseb, siäl on paĺjo juajid Kod; `talved `otsa `ju̬u̬sis voorikaup, ikki neli viisskümmend obust igä päe Kõp; ti̬i̬ om rahvast täüs, ti̬i̬ ju̬u̬sk nõnda mis mürin ütte `puhku; ku `Aine kõŕts ju̬u̬sk (s.t oli avatud) Krk; las kaubal joostaʔ; taa kõŕts ju̬u̬sk häste, taa kõŕdsimiiśs lätt rikkass Har; tü̬ü̬ juusk timä käen ku maśsinaga Räp
Vrd jooksendelema, joosiskõllõma, joosklema

jootukene `jootu|ke(ne) Khk Kaa(g -kse); jootuge|ne g -se Emm Rei(`jootu-, -geine) jõuetu, vilets oras `seaste nönda `jootukene Khk; jootugene laps Rei

joovikas joovi|k g -ku M(-gu Krk) T, -ke Kod/jua-/ MMg/joa-/ TLä TMr Kam, `joov́ka Vas; joovi|kas pl -kaʔ Vas, joov́k g `joov́kõ Räp, joof́k pl `joof́kaʔ Se sinikas kui sü̬ü̬d su̬u̬n juavikid, akab piä `valtama; juavike maŕjad Kod; joavike marjad MMg; jooviku aava pää valutama Trv; joovigu aave inimese `purju Krk; suu pääl kasvava joovike varre Puh; nakap `jońma, pikäli maan ja sinine ku joovik (lapsest) Nõo; joovike om nigu `muśtkegi, enneki sinitsembä; käesime joovikil Kam; joovikist ka tetäs `sahvti Ote; läḱe `joovikihe Vas; `joof́ka kasusõ ṕiḱki `vartõ peräh; `koŕssi pańgi `joof́kit; joof́ka musta maŕaʔ, edimält omma `valgõ, läävä mustass; `joof́kamaŕaʔ Se Vrd hallikas, hallikamari, hallikmari, hallimari, johvikas, johvikmari, joobikas, joodik2, joodikumari, joohik, joovikmari, juavuk, juuhtka, juukõ, jõhvikas, jõhvika|joovikas, jõhvikmari

joude joude Jäm, `joude Jõe Kuu Hlj VNg Vai
1. = jõude; vaba; liigne `joude kolinad mis `kuskile enam ei `kolba, nied on vanad tüö`riistad, puunoud Jõe; `joude `polve pääl siin; eks tule ajalasa `rannale, siis on hüä `verku `lassa, meri `joude; kas tuli jääb sul nütt `joudeks va; Üks mies `ruuli, kaks toist miest `ninda sama `joudeks ja juduajajaks [purjepaadis]; [võrgu] kubu köüs ei `tohtind `millaski `olla uppunüör, pidi olema moni süld `joudet; seppä pajass siel `käüdigi juttu ajamass ige ke `jouded olid, oli juo `mitmast küläst mihi kuoss Kuu; üks koppel oli alalde `aida `ümber, kus `joude obused `pieti; ise vana mies ja piab ka `joude naist VNg; see on `joude `uone, `kengi ei taha sidä; kesäst on jädetü `puhkama, sie on jädetü kesäst [suveks] `joudest Vai || lobiseja `joude juttuga [inimene] Hlj Vrd joudenass
2. kiire joude kasuma Jäm

jumalakene jumala|ke(ne) Vai Mär Kse/g -kese/ KJn Trv Hls/g -kse/ Puh Nõo, -kõnõ Nõo V(-kõni Krl, -gõnõ, -kanõ Se; jumalõkõnõ Krl Har Se, jummala- Lut); jumalek, jumak, jumatsek(e) Krk
1. dem < jumal `aitu·mma jumalakõsõlõ, et timä `niigi õńniśt Har; jummalakõnõ, hoia˽saʔ `kaŕja tõbrast Lut
2. int oh sa jumalakene küll Vai; oi jumalake, mis iki nüid saab Trv; aai jumak, latsel o tulekahju märgik `kukrun; ai jumalek ~ ai jumatsek(e), si̬i̬ `vaene latsek Krk; jumalakõnõ, mis minust saa Har; oĺli vanast `aokõsõ, jumalõkõnõ, olõ õs śeŕonkat `kośtki võttaʔ; voi jumalakõne, kaĺliss suurõkõnõ Se Vrd jumalukene

jutik1 juti|k (jut́i|k) Saa/-tt-/ Hel Rõn Plv, g -ku Hää Kod Trv Puh Nõo Kam Ote(n jut́k) San Krl Se, -gu Urv Krl Lut, -ke Kod Ran Ote, -gõ Rõu Vas Se, pl -kõʔ Räp, g -ga Har Rõu Vas; jut́k all `jut́kõlõ Se
1. a. = jutiline `Sissekoe viga, värm ei ole `ühtlaselt läbi käinu, jut́ikusi tekkisi ja `körtisi küll `nähtu Hää; b. heleda v tumeda seljajoonega (hv lapiliste külgedega) [veis]; sellise veise nimi ärg one küit, lehem one jut́ik, jut́t seĺjä piäl Kod; Jutik `oĺli `valge säĺläga lehm, üle säĺlä läits `valge jut́t Ran; kui paik`külgiga `oĺle siss oĺl jutik Plv; jut́ik häŕg; jutigõʔ lehmäʔ; ma ośti jut́igõ Se; [loom] esi määne verrev ali must, säĺg `valgõ jut́ik Lut Vrd jutikanõ, juto1
2. hrl pl Vastseliina kihelkonna elanike pilkenimi `Vahtsõliina jutigõʔ. `Vahtsõliina rahvast õks sõimati, noil oĺl kaaruśk ummõld [pikk-kuuele] Rõu; Orava jutigõʔ Vas

jõhvikas jõhvi|k(as) g -ka Sa(jöhvi-; -gas g -ga Khk) Muh(g -ki) L(g -ku LNg Rid, pl -gad, -gud Kir; jõhikas Vig, jõvikas Kir, jõhbikas Vig Mih ? PJg) K(g -ki VJg; jöhvi- Ris) San Urv Krl ? Rõu Se/-kass/; jõhvi|k g -ku M(-gu Krk, jõõvik Pst) Krl Plv, g -ke Ran, g -kõ Kan Urv; `jõhvik u Lüg IisR; jöhvi|k g -gu (-ga) Jäm Khk Emm Käi Rei; `johvi|gas g -ka Kuu VNg; jõvi|k(as) g -ka (-ke) Hlj Lüg Jõh IisR(juvi|kas), g -ka (-ki) I; jovi|kas g -ka (-ga) Hlj VNg; n, g jovika Vai(jovi|ke g -ge); (j)ehvi|k g -gu Krl, g -ka Har(g -kä, -gä), jeevikass Se
1. mari a. jõhvikas (Oxycoccus palustris) jovigad one appud. jovigud one siis üväd `süia kui inimene one `aige VNg; jõvikist `keidetasse `kisse·lli Lüg; jöhvikid saab sügise, neid on soode sehes, kibed apud punased marjad Krj; Näust punane kut jõhvikas Pöi; jõhbikad kasubõd ravas, need oo kõege ilisemad marjad Mih; [pandi] `köömneid ja `soola ja jõhvikaid ja sedavisi rohitseti neid [kapsaid] Ann; jõhvikad on kangeste `tõhstsad, kui aga natuke pane vie `ulka, kohe apud kui palju Kad || (väliskohakäändeis) – eP, (sisekohakäändeis) – R lähen jõvike; tämä käis jõvikes; `lähmä nüüd jõviki Lüg; `käisin jõvikes Jõh; See läks täna rabase jõhvikale Pöi; lähme jõhvikile Muh; jõhbikuil sai `köia küll vihmaga Mih; `Pisses soos köisime enamiste jõhvikul Tõs; käisime jõhvikal Hää; ma lähen jõhvikalle ravasse Ann; lähme jõvikille ~ jõvikale; käisime jõvikul Iis || fig Laps sööb jõhvikaid (öeld kui laps luksub) Kad b. sinikas ehvikä omma sinekatsõ, nuid ei või paĺlu süüäʔ, siss süa lätt halvass, siss nakat ossõndamma Har Vrd johvikas || fig hoop, löök – Khn
2. pl pruunikaspunased pärlid noorigu `ehte olli jõhviku. jämme ki̬i̬d́ ollu kige all, siss peenik ki̬i̬d́, elme ollu ja lõigu ja jõhviku Krk
3. a. aruhein jõhvik kõvebe kotuste pääl, kos einämaa kink, kuju põndak. jõhvikul kasvave `valgit nutte. maisemaa jõhvikul ei ole kedägi äidsend Krk b. jõhvhein eks si ole üks lahja ein, ega si kedagi ein ole, suur pikk jõhvikas, õre ja - - lahja looma toit Ksi; niit su̬u̬ veerest toda jõhviket Ran
4. talvike jõhvikõl ommaʔ jõhvaʔ korjatu `pessä Kan Vrd jõhvik|lind, jõhv|lind
5. „jõhvnöörist silmus havi püüdmiseks“ talvõl ei saaʔ jõhvikuga püüdäʔ Plv
6. ? liivkaer musta kirivese kaara, jõhvikus kutsuts, ni̬i̬ ei ole kellekide kaara. jõhviku om sihane soŕt, nevä lääve mõne maa pääl sihantses ärä Hls
7. jõhvik (lehmanimi) – Tor Saa Hel

jõmpsikas jõm(p)si|kas g -ka Muh Khn L K I Har/g -ga/ Rõu/-kass/ Vas; jõm(p)si|k g -ka Juu Amb KJn Hls; `jõmpsikas Lüg Jõh; jöm(p)si|kas (-gas) g -ka (-ga) Sa Emm; jõm(p)si|k g -ku Kse Aud Saa JMd Pai Trm Kod(-ke) M TLä(-ke Puh) Krl; jöm(p)si|k g -gu Khk; `jömpsik Kuu; `jõḿpska Plv Räp; p `jompsika VNg
1. väike poiss või tüdruk; teismeline nooruk noored jömpsikad olime Pha; ise piśke jõmpsik alles, läheb külasse juba Kse; lapsed olid `veiksed, tulin tagasi, olid juba suured jõmpsikud Pai; sihuke paras jõmsikas, võib `olla kolme `aastane või neĺla Plt; noʔ mi‿sa poisijõmpsikas `hulladõ Har; `poiskõsõ `jõḿpska tulõ Plv; ta‿m vana `jõmpska `poiskõnõ joʔ, või tüüd tetä küllält ja oŕata Räp || lühike, jäme poiss – Vas Vrd jempsik, jumpsik, jõmps1, jõmpsakas
2. saamatu ja lohakas sõdur – Rak

jällegi `jällegi Kad VJg Ran; jällegid Mih; jälleki T Krl Har Plv Vas; `jälki, `jäĺki Võn V(-ke Räp Se), `jalki Lut; (j)el(le)ki Lei taas, uuesti, jälle öhöl omingul lähäme jällegid `senna allikade `juure Mih; puu tõrred olid taĺli sies, `sinna `tehti sis `jälle aganatest suĺp ja `jällegi sie praak `piale VJg; jälleki visass `väĺki Kam; nigu suu är ammutõt jälleki aik aigu takan Krl; noʔ jälleki sul söögihädä, ammu˽sa sei Har; [hauakaevamisel] visatas [kolp] `vällä havvast ja `jälke tagase `hauda Se; saarisspää tulõ, satass ärʔ, `jalki lät ärʔ Lut Vrd jällekina

jännike1 jänni|ke Hls, pl -kse Trv Hls Krk kidura kasvuga puu `siantse va su̬u̬ jännikse Trv; pedäje jännikse ja kuuse jännikse, ega ni̬i̬ suuress ei kasva, ni̬i̬ om `äśte tõrvatse Krk Vrd jänn1

kaalduke kaaldu|ke Saa, -k Saa Hel(g -i), `kaaldu|ke Trv Pst Hls, -k Hls Krk(-tuk) Lei(g -i), kaaltuke Pst Hls(`kaal-) Krk, g -kse krae, kaelus i̬i̬st olli ame `valla. kitsass `väike kaaltuke pääl, üits veereke Pst; ma kibrute `amme `kaaldukest; kaŕatse teive neid `kaalduksid aive; `kaaldukse ja piha vahel olli `meestel rahakot́t; Vanast `aeti `amme kaaltukse ärä, meśtel. naśte `ammel es oleki kaaltukset. vanast olli meśte `kampsunidel ka püśtkaaltuke pääl, aagig `kinni Hls; mea `õpsi `kaaldukest `aama. `valge niidige olli kiveriku kõveriku pääl aet. mis aet `kaaldukse, neil ei oole üttegi `kipra Krk Vrd kaaldak, kaaldakõnõ

kaaluke kaalu|ke Hel, -ge g -kse Saa krae `amme kaaluge on kare Saa Vrd kaalus

kaardi|nõid kaardimoor siin on pali ke usuvad `kaardi `nõida Lüg; mine ikke ühe kuardinõia `juurde, tema annab `sulle nõu Amb

kaarike kaari|ke Ote, -keseʔ Lut = kaarik1 katõ rattaga kaarike Ote

kaasik2 kaasik g -u Kad/kua-/ Iis Kod/kua-/ Urv, g -e Kod Võn; `kaasi|k g -ku VNg(n -ku, g -gu) Lüg(g -ko) Jõh, g -ke Lüg, n -ko g -go Vai pruutneitsi; pruutpaari kaaslased pulmas `kaasikod tegiväd aseme Lüg; `kaasik, `naine vai `tütruk, kel kuda `juhtus, jagas [veimi] Jõh; `kaasigod on `pulma tegijäd, `riistapesijad ja ken küläst `kraami `kandavad Vai; kuasikust on ikke naised, ega tüdrukud siis `oska `ehtida Kad || pruudi ema kaaslane pulmasõidul üks tüdrik jäi maha, ämmägä ühen `tu̬u̬di `pulma järele, siis sii õli ämmä kuasik Kod

kaasik3 kaasi|k g -ku Kad/kua-/ Trv Hel Krl(-gu), -gu Krk Lei(kaaži|k g -ga; `kaažik) Kra, -kõ Räp, -gõ Rõu(kaassik) Plv(-kõ, -ko), -ke Nõo San(pl `kaaśku), pl -ga Vas; kaaśk, pl `kaaśkaʔ Har, g kaasi|gõ Se, -gu Lut(pl kaaśkaʔ); `kaasi|ko g -go Vai; kasik g kaasiko Plv kaasitaja pulmas `kaasigod `laulavad `peigomehe puolt ja sedäsi `vuoromitte `laulavad Vai; kaasigu naise kaasiteve pulman, kolm olli naise pu̬u̬lt ja tõine jakk `nu̬u̬rme pu̬u̬lt Krk; vi̬i̬˽mu kaasik `vihtumaie, kaasike naba karanu rhvl San; vanast oĺli saajan `mõŕsa `tüt́rekuʔ, nuid kutsuti ihitäjäʔ ja˽noorõmihe `tüt́rekuʔ oĺli˽`kaaśkaʔ; mõ̭ni vanõmb naisterahvass `naksõ `kaaśka`vatska jagama Har; sõ̭ss `jaeti noile kaasikeile `vatska; kaasikõ vatsk Räp; sajäga läävä kaasigõʔ, kat́s kaasigõt, kolmass `riśtäm Se; kaasigu kaasitasõ ähin; Lääme kaažiga `vatsku kaeme, kaažikal om karvadse vadsa rhvl Lei

kadunuke(ne) kadunu|ke(ne) IisR eP(kadonu- Ris; g -kese [-kse Kod]; -gene g -geise Rei) M(-k Krk) T(-kõne g -kõse San), -kõnõ Nõo VLä, kadonu|kõnõ VId (surnud inimesest) tema va kadunuke oli ea inime Koe; messa kadunukest veel taga `laimad Trm; Miilil kadunuksel õli `kõike `kruami Kod; temä kadunuk üteĺ sedäsi, ku ta alle `elli. ku ta kadunuke `elli Krk; temä kadunuke `puhkab ammu avvan Ran; emä kadunuke ütel katsk, nüid üteldäss katk Nõo Vrd kadonakõnõ, kadonukanõ, kaonukõnõ

kahe|sugune en ma `salli seda kahesugust. ke on kahesugune, on ku kahe `keelega: `räägib siin `ühte, sääl tõist Lüg; Kana `aidu on kahesugusi, on `tehtud `okstest [või] - - raet vörgust Pöi; taal oli kahesugune mööt Emm; `uńta olle kahesugusid Vig Vrd katesugune

kahmake kahma|ke Trv, g -k(e)se Rõn a. kerge tuuleõhk tillike tuule kahmake Trv b. kirme mõnel om `väega lahi piim, ku̬u̬r om nigu kahmake pääl Rõn

kaksik kaksi|k g -ku eP(g -ko Mar, -ke Kod, -gu Jäm Khk Hi); `kaksi|k g -ku R(g -gu Kuu VNg; -ko g -go Vai) hrl pl
1. kaksik (laps, tall, varss) No neil on kuus tüdärd, kahed `kaksigud. Kahe `kaksikuje vahel `sündis üks tüdär Kuu; kui `kuhja `malgad `pandi `paaris, siis `naisel `kaksikud `lapsed Lüg; Noore `lambal teine kaksik suri äe; Nämad on alati `seltsis kut kaks kaksikud Pöi; kaks vanamad [talle] on kaksigud ja kaks nooremad on üksigud Rei; nelläsid [lapsi] pole `Aeskas olnd, kaksikusi ja kolmikusi oo olnd Mar; kaksikuid `lapsi tuleb õige `tihti Mär; Meil vana must lammas tõi tihti kaksikid tallesi PJg; nad on nii ühesugused juśt kui kaksikud kohe Juu; kui kuus `malka `panna [kuhjale], `lambad ei too kaksikuid `tallesi Amb; mina olen kaksiku paarimees (teine kaksik) Pai; kaksikud pojad VJg; sõsarel olid kaksikud `tütred; kaksikid `varsu oo küll õllud Kod || kahekaupa kokku kasvanud kaheksas küĺvinädal peab ube tegema, siis `tulla kaksikud kaunad Juu; kaks piäd mõne rükki kõrre õtsan, kaksikud; kaksiked piäd (rukkil, odral), si̬i̬ vaja kodo viädä ja `anda `lambale, siis lammas tu̬u̬b kaks `poega; kaksiked `pähklid, sabad on tupen koon Kod
2. (kanga kudumisel) a. paarislõngne või täispiine kangas `siati kaksikus `sisse, kaks `lõnga soa pii vahel Ris; Enamaśti `kooti niit`lõime tekkisi, need `pańdi tagumise niie `piale kaksikusse ja esimise niie `piale kua kaksikusse Amb; kui sa `tahtsid kaksikusse kangast kududa, siis pidi olema `pandud üleni kaksikusse VMr; kaksik kangas, kui paaŕ [lõngu on] ühes `niies Rak b. kangaviga `Kaksikud, siis on ühele niis`varvale kaks niit `järsko `pandud Lüg; sel `kangal on `kaksik sies, ku kogematta `juhtub kaks `õtsa `kõrvi ühe `niie pialt Jõh; `kangal oo kaksikud või paarid sees, kui niies oo kaks `lõnga kõrvu sees ja üks niis oo jään vahele Aud; kui lõng kat́ti on, siis lähäb kaksikuks, kui sa ää parandad, siis kaob kaksik ää Juu; [kui oli] üks kaksik ja üks piivahe, sie oli nagu kogemata `kombel VMr; kui lõng mõnikord `kangas `kat́ki lähäb, siis on pial kaksik Sim; võisid kua edasi kududa, kui kaksik sees õli, aga sialt sai kangas paksem, kaksikut paĺlu `siśse ei `jäetud Trm; kaksikitega kudutud riie one sõre ja `löŕtsjäs Kod; `riidel võis `olla mõni rikand või kaksik Lai
3. pl tähtkuju – Kad
4. käik nipsumängus (kivikestega) – Kuu
Vrd katsiku

kandike(ne) kandi|ke(ne) g -k(e)se Hel Ote Kan, -kõ|nõ g -sõ Har
1. kantnik, kandimees kui rendi aig tulli, siss asutedi kandikse `mõisa maa pääle; kandikse olli periss `mõisa maamoonakse Hel; kandikesel oli mõni vakamaa maad, moonamehe saiva paĺt `viĺla `mõisast Ote
2. kangamuster Laudlinnu `koeti `pü̬ü̬rega, saava nigu˽kańdikõsõ˽pääle Har

kannike(ne)1 kańnike|ne Mär Juu Kos Trm Kod Plt Puh, kanni- Hls Nõo, `kanni- VNg, g -se; kanni|ke g -kese Khk, g -kse Muh KJn M; kannik g -ka, -ga, -gu Jäm lill (Viola) kannigud `metsas sedised sinised Jäm; lõhna kanniksed `lõhnavad, kadaga kanniksed ep `lõhna Muh; `põõsa all ulk kańnikeisi Trm; Õisu `mõisa pargin om kanniksit Krk; kannikese kasvava `Tepri mõtsan, om serätse madala lilli, sinitse `äelme om `väega ää lõhnaga Nõo || dem < kann3 liĺle kańnikesed on peos Juu Vrd kaunike

karikas kari|kas g -ka VNg(n -ka) Lüg Jõh spor Sa(g -ga Khk), Muh Hää K I(n -k Kod) Puh; -gas g -ka Kuu(-k), g -ga Vai(n -ka) Khk Rei (n -k); kari|k M(g -ka Trv, g -ku Hls Krk) Ran, g -ka, -ku Nõo; kaari|kas g -ka Krj L(excl Hää), -k San(g -ke) V(g -gu Krl Se, g -ga Vas)
1. jalaga (väärismetallist) jooginõu vala `viina karika VNg; oppetaja `anda karigast `viina Vai; öpetaja annab `kirkus laava`rahvale `viina karika sihest Khk; õpetaja `kallas kaarikasse `veini Mär; paruń `kinkis täle kuld kaarika Tõs; vahib siĺmad peas laiali nagu karikad Juu; keriku karikad on õbedast Kos; karikaga annab õpetaja jumala`armu Iis; karikal vi̬i̬l kabi all Kod; ilus nigu karikas KJn; `kalda viin karikuss Hls; opetaja ańd kaarikega `viina San; `altrihm andass kaarikast `kristusõ verd Rõu; üĺe kaarigu veere andas seŕbädä laulatusõ `aigu Se || fig see `essanda kaarikas tuli ta `kaela (mure, raskus) Rid; karikale armulauale ku õpeteje käüs karikul `võtmen; `võeti si̬i̬ lait́s karikul Krk; kurjavaimu karikas viin vottan ka vähe seda `kurja`vaimu karika VNg
2. pealmise veskikivi kolmeharuline metallosa – M kivi karik [veski] kivil pääl kolme araline, kelle otsan võĺl kinni om Hls; piĺl om `otsapidi karikun Krk Vrd karits3

karja|krants karjakoer sie krants ke käib `karja üvast, eks sie õle `karja krants Lüg; `karjakrants on `karja jaust, sie piab `karjas `käima Iis; karja `rantsi peets alapes [kui teisi koeri] Krk; meil um kaŕja krańts krańts kaalagõ Krl

karvik1 karvi|k KuuK Ote, kaŕvi|k Kod Lai Lut, `karvi|k Kuu Jõh, g -ku (-ke Kod, -gu Lut)
1. a. habetunud ja pikkade juustega (korratu) inimene, karvane olend või asi `juuksed laiali. piä nõnnagu kaŕvik; messa vana kaŕvik käid, piä laiali õtsan; tule kaŕvik üles (koerale); üks poisi `karva·nder või kaŕvik Lai; niigu karvik, abena om aeamada ja juusse lõikamada Ote || karvase lehma nimi Kaŕvik um lihm, lihmä nimi, karvanõ lihm, pikä karvaga Lut Vrd karvak, karva|lantu, karva|lass, karva|lassik, karva|lontu, karva|mäss, karva|märss, karva|nass, karva|nutak, karva|nuustakas, karva|nuustik, karva|närss, karva|näska, karva|näss, karva|nässak, karva|pulst, karva|purka, karva|päss, karva|suska, karva|viilab. kidur rohi või mets mäńnid nõnnagu kaŕvikud su̬u̬ piäl. kasvab siäl mäńni karvik Kod; ain om ku karvik, kängu jäänü Ote
2. viletsad juuksed või karvad minul one lühikesed kaŕviked, kui inimene õled, one `juuksed, nüid aga mõni üksik tolgutab, siis `ütled et kaŕviked Kod

kaske(e)1 `kaś|ke Tõs Aud Pär Trv Krk Puh Rõu Plv Räp, -kee Urv; `kas|ke Krk Krl, -kee Har; kaš́kee Lei; `kaśse Ksi regilaulu (hrl pulmalaulu) refrään `kaśke lauleti Pär; kuule Juhan meie velle, `kaśke, selle õppa ma sinule, `kaśke Krk; kas um minni meeleline pojanaańe naaruline `kaśke `kańke Rõu; lingukene, langukene, kaš́kee kańde Lei Vrd kaasike

kasti|pulk adrahargi põikpuu adrakasti kinnitamiseks `kastipulk õli kurg`atral. sie õli sie, ke `atra `sahkapuud `kinni `oidis Lüg

katsik3 katsi|k (-t́-) g -ku Hls Puh Nõo Võn Rõu Vas Räp Se, g -gu Rõu Plv Vas Lut(-ga), pl -ku Saa M(-gu Krk) T(-ke TLä Ote, -kõ San) VId, -kuʔ San Krl(-kõʔ) Har Räp Lei(-š-), -guʔ (-gõʔ) Urv VId, -gaʔ Har Lut
1. hrl pl kaksik (laps või loom) Lepikul joba kolmass paaŕ katsikit Trv; temäl `süńdüsiv katsigu latse Krk; esä `olli ütsindä tü̬ü̬n, emä olli alati kotun, emäl olli katsike latse, kolme katsike Puh; tu̬u̬l emäl olliva kaits `kõrda katsike, ja nüid ma ku̬u̬li `undamiisi, et `tütrel ka ollu kaits tüḱki Nõo; kat́tsiku vaśka San; taal oĺliʔ kat́sigõ˽latsõʔ Urv; kat́sikiid küll um siihn olnuʔ, a koĺmikiid olõ õi˽kuulnuʔ Rõu; kat́sigõʔ, mis kat́s latsõkõist üte kõrragaʔ; näide hõimuh om olnuʔ kat́sikit Se; kat́siguʔ ummaʔ vuonaʔ Lut
2. a. paarislõngane või täispiine (kanga sukka panemise viis) (kohakäänetes) katsikin inäp lavatsõ `koetass Kan; panõʔ kat́sikõhõ ~ kat́sikihõ Plv b. kangaviga kat́siguʔ `kangal siseh; kat́siguʔ omma siseh `rõival Plv; kat́sik jo `kanga siseh. ku lõim är kakõss jäi kat́sik `sisse Räp; Kat́sik om kangakudamise viga. Muting om nitsest koh kat́s langa om kuuhh. Ko kat́sikät tahetass parandadaʔ, siss piät kangast nipallo tagase võtma kuast saanu muting om Se Vrd katske
Vrd kaksik, katsikese

katski1 `kat́s|ki Hel T V(-kiʔ Urv, -ke, keʔ Räp, `kat́ški Lei),`kats|ki Hel T Urv Se, -ke Se Lei, `katški Lei sag ühendverbi komponendina
1. katki a. tükkideks; puruks; lagunenud tõene suu kuru om `kat́ski, kas `küĺmä saanu vai Ran; kalmusse lehe lõegutas põrmandu pääle `katski, `kirpe peräst, et siss kirbu ei tule; tõnisspävän lääp talve säĺläluu `katski, siss om taĺv pooless Nõo; obene `oĺli kabla `katski kakanu, ärä lännü Kam; `eksliga ekseldatass `ainu `katski; aga tu̬u̬ kässiga sita`laotamine võt́t pikäpääle sõrme otsa `katski küll Ote; pöksi põlvõʔ joba hevvetäseʔ, `kat́ske minekel joʔ; nu̬u̬ŕ mehine lits nokigaʔ vahakõrrakõsõ `kat́skeʔ, tulõ niguʔ kanapoig `väĺlä Räp; sõrmõ läävä `kat́ski, siss `lahkõsõʔ tü̬ü̬t teteh Se; pada ä˽lät́s `kat́ski, pougah́ti innõ Lut b. fig `aigamüdä asja käevä, ripa-rapa rista `katski Nõo; keśkkotuss (kõht) om nii tühä ja nõrk `kat́skiminekil Krl; nüüd om perse˽`kat́ski (olen hädas, kimbus) Har; Tsirk `korgõh, muna `peŕseh, `maahha satas või `kat́ski minnäʔ (ebakindel asi) Vas; vai kaal `kat́ski, tä ei murõhtaʔ Se
2. teostamata, pooleli `juttu `katski `jätmä Puh; niikavva `tandse, ku käńgä kondsa alt ärä `tandse, siss `oĺli tands `kat́ski kah Nõo; etevõtõ jäi kat́ski Krl; hähäʔ jäi `kat́ski, `hähḱi saa ai; `kat́ski ti̬i̬, naka aiʔ (katkestan lepingu) Se
3. (intensiteediadverbina) väga, täiesti tä om `kat́ski `juugnu joʔ (purupurjus) Se
Vrd katki

kaunike kauni|ke g -kse (taim) meil `metses on paelu kauniksi Hää

kaunike(ne)1 `kauni|ke(ne) R(excl Kuu Vai) Muh Juu Trm, -kõne Ran, -kõnõ Rõu; kauni|ke(ne) (-ao-, -aa-) g -kese Muh Mär Kse Tõs Tor Juu Kos KuuK Kad VJg Iis Kod Plt KJn M(excl Krk), -kõne San, -kõnõ Har Vas, g -kse Kse Hls dem < kaunis1
1. a, s a. kenake; üsna ilus; üsna hea mina olin ikke siis juo `niisukene `kaunikene, kas olin juo `viie teist `aastane VNg; nüüd on viel tie `kaunikene, kirs on `põhjas Lüg; ega ta alb mies ei õld - - parun õli ikke tol ajal `kaunikene Jõh; pea tehasse pilla palla, kaua tehasse kaunikene Muh; vihm on üle ja kaunike pää paistab Juu; `este ku kuum, one kaanikene, aga külmält o viha [põdrasambla tee] Kod; pea tett pilla-palla, kavva tett om kaunikene Trv; ää kaunikõne oleḱ om sul San; rügä om hõrrõ, veerest om kaunikõnõ Har; seo um õigõ˽`kaunikõnõ || üsna terve, kõbus isa on pia `õtsa `kõrras, mina õlen viel `kaunikene Jõh b. (hellitusnimi) kallike, armas küll see ilus kaunike oo Kse; mu kaonike, kaĺlike naisuke Tor; oh sa mu kaunike kaĺlis; kaonikest last ojad süles ja laolad talle Kos; temä om miu kaunike Hls
2. a (laiendab nimisõna) küllalt suur `kompvekit, kohe `kaunikesed kottid jah VNg; `anneti raha, `kaunikene summ `anneti Lüg; `Kaunike `kitsipung `teine; `Kaunikese rukki`saagi `saime, saa `kurta kedagi IisR; neid oli sial kaunike ulk koos Mär; [härja]`vankrille `laut́i kaunikene `kuorem `piale KuuK; tuli teine, enesel kaunike pusa seljas; kaunikene siru oli linu täis, aga ei `kasvand Kad; kaunikene asi tubli, heal tasemel, heas vormis `Ennemb õli ikke `kaunike asi tõne, a nüüd on nagu krobi, süäb küll, aga `miski ei tehu; `Tütrikute `kõhta `üäldi, kes õlid ilusa `näuga, et `näulapp `kaunikene asi Jõh; Pidasin ikke seda ta `peibmest `kaunikesest `asjast, näh, mis `välja tuli; Obune `este oli ikke viel `kaunike asi, `tüöga jäi nisukesest luu`kondist et; Poiss `ostas ise omale `püksid, ole vigagi, `kaunikesed `asjad `teised IisR; mõnikõrd on ikke [tervis] kaanike(ne) asi Trm
Vrd kaunikane

kedruke kedru|ke g -kse kedratud lõng, kedruseke kedruke on `vaĺmis Hää

kee2 kee Khk Rei Phl Mar, kie Jõe VNg Lüg Jõh Lei(ḱee), ke Lüg Jõh Räp; g kene p ked|a (-ä) VNg Lüg Jõh, g `kinka Lei. Lausefoneetiliselt koos dem-pron: `kiese VNg(`keese) Lüg Jõh van, pron kes
1. int-pron (otseses küsimises hrl küsilause algul) minä küsin, kie nie olid; kie `teile `maksab seda `käiku VNg; kene sie siga õli Lüg; No kie pagan sene menema vei?; No `kiese nüüd õli, aga siin tuas just `rääkis Jõh
2. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) Kie seda enamb tiab; No `kiese `mulle õppetas; No kie `vihmaga [kartuleid] noppib, sai vähägi magada Jõh
3. rel-pron (alustab kõrvallauset) a. (isikutest, olenditest) kes `tuntud inimine on, aga‿n tõhi `üellä kie on; kie vana ei `praavita, sie uut ei saa; õles `ükski õlemaie kie `mulle vie `tilka suu `pääle `tuosises ja `andases; `rauvad kelisevvad all [hobusel] kie `jalgu kokko taob Lüg; Kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris Jõh; peremes, kee `enne sene koha pεεl `olle Phl; kilõt `sü̬ü̬di rõõsa piimäga ehk ke taht pańd `võidu sisse Räp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause vormiliselt puudub) Kenel ei õld jõge ega `allika ligidal, kuhu `vankrid `sisse vedada, siis `viedi `vankrid `kaivu `juure Jõh; kee valla majas oo `võlgu need riigimaksod. siis võla`nõudja tuleb raamat käe ja nõuab kätte Mar b. (esemetest, asjadest) mis `pargitu taul, kie `pargis `pieti Lüg
4. ind-pron kene `põlvest juo on ikke sedä`muodi õld Lüg; Sie mägi on siin jua tia kene `põlvest ja sie nimi ka; Ja `kiegi ei tia enamb kas õli tämä enamb sääl sies vai kie tiab kie õli Jõh; kene aeg kaua [aega] kene aig `uotada, pitk aig Lüg; Kene aja pera siis `alles mina vahin ja `tunnustan Jõh
5. (distributiivne pron) mõni, üks - - teine `saivad siis `palga, kie sai kaks `rupla, kie sai kolm Lüg

keeruke dem keeru|ke(ne) Khk Vll VlPõ TLä M Rõu, g -k(e)se; `kieruke Jõe, `kierokai|ne Vai, kiäroke Kod, g -se; keerokõ|ni Krl, keerokõ|nõ Urv Plv Se, g -sõ
1. keerd; keere `toine on `vinnal `kierukesed `puuri `muodi Jõe; langalõ om keerukõni `sisse lännüʔ Krl; keerokõsõ keerot́ Se || tiir, ring ma lähän tiin ühe `veikse keerukse KJn
2. leivaviil mitu keerukest sõi `leibä ää; `lõika `mulle üks keeruke `leibä KJn; ma anni tall üte keerukse üle levä; perenaine üte kehväl ańds keerukse `leibä Krk; õhukõnõ keerukõnõ leibä Urv; vanass lätt leib, sis `lõikat keerukse, panet panni päle küd́sämä Rõu
3. natuke, pisut keerukene puudub kahest toobist Khk; keeruke vähem Vll Vrd keerdum

kelluke(ne) kellu|ke(ne) spor Sa, Vig Ris(-o-) ViK I Plt, `kellu|kene VNg, g -kese, g -kse spor Sa L, KJn M; n kellukõni Krl
1. teat lill (hrl liitsõnades) pailu kellukessi Jäm; kellukse kasvave einama pääl Hls Vrd jaani|kelluke, lume|kelluke, mai|kelluke, härja|kelluke
2. dem < kell kas kelluksed eas `kordas keevad Tor; aesa kelluke kõlises Hää; tia mis kelluke on, `varssi `jälle `õhtu tuleb Ris; värieina otsad on nagu veked kellukesed otsas Sim; paneʔ loomaĺõ kellukõni `kaala Krl

kepike(ne) hv kepi|ke(ne) g -kese, -kse Emm spor L, Kos Trm Plt spor M, Puh Se; -kõ|ne San, -kõ|ni Krl, g -se; kebikai|ne, -käi|ne Vai dem < kepp `erned pannasse `aedes kepikeste piale kasuma Mär; Mari ot́sib sul kepikse, mudu nõmmed kauda libe `minna Hää; kepiksega `turkis `tuhka Kos; võt́s kepikse kätte ja kõńds Hls; ei tiiä kos latse miu kepikese om vedänu Nõo Vrd kepets

kergätsike kergätsi|ke Trv Krk (-k) dem < kergats temä om oma meelest `keŕgess lännu, `seante kergätsik Krk

kibe1 kibe g -da R(g -jä Kuu, -dä Lüg Vai) L(kebe Mar, kjõbõ Khn) K(-dä KJn) I(-dä Kod); kipe Saa g kibe|da (-dä) Rid/ke-/ Vig Mih Puh Võn/-õ/; kjõpõ pl kjõpõdad Khn; kippe g kibeda TLä; n, g kibe Vai Sa Hi/ke- Käi/ Trv Pst; pl kibed Lih; komp kibem Kõp; n, g kipe Muh Mar/ke-/ Krk Hel Puh Ote, pl kippe Hls; n, g kipõ San V(g kibõhõ Vas; p kibõhõt Kan, kibõh[h]õt Se, kibõ˛õt Urv Krl; transl kipõss, kibõhõss Vas, kibõhõst Se); kippe pl kipped Vai
1. a mõru, mõrkjas, viha Kes kibejä `kannatab, sie magusa mekkib Kuu; lähen tuon seda kibeda vett (viina) VNg; pippar tieb suu vihast ja kibedäst Lüg; liha vöttand kibe mau `juure; `andas `moole ka `viina, nii irm kibe oli Khk; Nee va punased `tuhli riud on kibed Pöi; `õiskapuul oo punased kiped marjad peal Muh; võil oo kebe mekk, oo kebeda `võitu; mes keele peal kepe, see leeme peal lepe Mar; kui sa kibedad (tubakat) tõmbad, siis on sul keel koa kibe et Trm; koirohol on kibe maik, `kangess vihad Kod; lehelist katsud keelega tilga, tunned kuhe et kibe, kui ta lahja on, ei ole kibe Pal; teinekord apu piim on kibedast läind Lai; kibe ja mõru ku tubak Trv; kardule om kippe, kavva vällän om, siss läävä kipes Hls; paĺlu `su̬u̬la pant, nõnda kipe, ei või suhu võtta Krk; ma‿i taha toda kibedat `rohtu Nõo; kupatedu kapst es ole konagi kipe vai mõrru Ote; Taa leib om `õkva˽mõru kipõ, `hapnamist om paĺlu saanuʔ Urv; küll oĺl kipõ, suu pańd `õkva `hõ̭õ̭hkama Plv; Kipõ nigu kesvä vesi (mõni süük vai ruug) Räp; ku `liikvat võtat `suuhtõ, tege suu kibõhõst Se; suud kibedaks tegema (veidi) viina võtma, maitsema läks `körtsi `jälle suud kibeks tegema Khk; Säh, veta pudel, tee suu kibeks ka Kaa; tee koa suu kibedaks, võta koa meie `viina Juu; annab `viina, `ütleb, võta tee suu kibedäss Kod
2. a a. (teravalt) valus; hell, tundlik; kipitav vanast `võeti `kartuli ikke `kopraga, `kopras ei tie käsi kibedast Lüg; Kibe kui `kirbu `ammustus Jõh; Ai, ärä `torgi `nõelaga, kibe akkas IisR; `puusad on kipped (haiged) Vai; sai kibed sääred Jäm; pudru olnd nii karune, teind `perse kibeks; `andas tulise kibe laksu `moole; sihest kibe `aige, siruta sa‿ p ennast `vöigid mette Khk; Sugulane äi aidate naiseks vötta, sugulasel `olla [suguühe] kibe Pöi; nöges körvedab ka, on kebe Käi; omiko poolt tuul oo kuri ja kibe Kul; `narblane kuseb jala `peale, aga ermus kipe on Mih; Karedad matsalk̀ad õeruvad naha kibedaks Jür; küĺm `kiskus silmad üsna kibedast VJg; küĺm võt́is näo kibedäss KJn; jala sääre nõnda kibesse võttan Trv; [vähkidest] ei `saaki kõttu täüs süvvä, enne lääve moka kipes pähän Hls; kurk oo õige kibe ja valuss miul; kipess võt́s periss jala alt, `liiva `mü̬ü̬dä `kõndin Krk; kabja olliva kibedass jäänu kruusa ti̬i̬ pääl Nõo; kipõ nakass (saunas oli kuum) Plv; nahk kibitses säläh, om kipõ sääne Se; perset ~ taguotsa kibedaks tegema ~ lööma peksma kui sa‿p kuule muidu, tee su `perse kibeks Khk; ot, ma tien sulle taguotsa kibedast VJg; lüün su `perse kibedäss KJn b. valu tekitav `kartavad kibedi `kärbäsi; midä kibedämb vits, sedä `kallimb laps Lüg; kui on ägedad `ilmad, siis on `einäd kibedäd Vai; Kadaka viht on kibe Mus; poiss pole veel kibesid `vitsu saand Kaa; püme kärmes, veel kibemad kut arilik kärmes on Pha; kiuspuu - - kibe puu, valus puu (okastega) Vll; Kärmpsed akkavad juba kibeks minema Pöi; verekihvtitus on väga kibe `aigus, väga suured valud Juu; minä võt́in kibedä vitsa õhvale, tämä ei lahe `lüpsä Kod; Ma tu̬u̬ kipõ˽vitsa˽`sisse, kibõ˛iidõ `vitsuga lahu su `perse kuumass, ku sa˽sõ̭nna ei˽kuulõʔ Urv; midä kibõ˛õp vits, sedä `armsap lat́s Krl; vits kipõ, lat́s nopõ Har; ku kipõ vits, siss um makuss lat́s Plv; tuuraluu oĺl innõ kusõl - - tuuraluu `oĺle `väega˽kipõ luu Räp || fig Suu ees libe, seljataga kibe (teeskleja, kahekeelne inimene) Emm c. (silmade või nina) limanahku ärritav `kanget `kimburit ajas toa täis, sie on kibe suits Jõe; küll tänä ajab kibeda `suitsu VNg; Sie ving tieb silmäd kjõbõdaks Khn; nõnda kipet `vingu olli tuba täis Hls; sann om kipe (vingune), lätt `silmi Ote; timä küt́t kibõhõpa sanna ku tõõsõʔ Vas d. fig valulik; rahulolematu, vingus Kibejä `näügä `nindagu `amba valu `kannatav inimene Kuu; Kulistab pudeli tääve viina ää, ei tee kibedad nägugi Han; tegi kibeda näo Tõs; Ise mies kua, aga `viina võttõs tieb kjõbõdad njagu Khn; olet `seatse kibe `näoge Trv || päeväge ei saa `äste `vaate, `tõmbat kipess (hrl `kipra) näo Krk e. Nii paha pueg tieb küll isal emal `miele kibedast IisR; Vaene inime nuttis kibedid pisarid PJg; Mi̬i̬l um kipõ, et `vihma satass ja˽rehekese˽ `pesmädäʔ Rõu
3. a raske, vaevaline, vilets aad on kibedad old, mõni `räägib, et tuleb viel kibedamb aeg Hlj; tieb elo kibedäst, ei saa enämb elädä kudagi Lüg; `Kõikse kibedamb aeg oli sie, kui pidin `üksi `kohta pidama IisR; meie pole koa kibedamad elu näind, oleme naapaelu noored Mih; lääb kibeda elu `otsa Ris; aga `keisri valitsuse aeg oli kibe elada HMd; `ennemuiste oli ju se asi väga kibe, ega põld jo `kõiki `aśsa `saada Juu; Nuorepõline elu oli väga kibe JJn; [puu]`riistade pesemine [oli] `jälle üks kibe tü̬ü̬ Äks; küll om kibedit `päivi siin ilman nättu Nõo
4. a, s kiire, pakiline, hädaline; rutt, kiirus`olgo kui kibe tüö `aiga, kodo `tüöle ei tule Vai; `paergus on kibe eina aeg, pole `aega muud teha, veel kibem tuleb ösumise aeg Khk; Asi läheb kibeks, pää (päike) vajub juba üsna madalase, paneme `auru `juure Kaa; kibe `lahti, viis inimest tuli töhe, kaks [jäi] `puudu Pha; `sõuke kipe `lõikus `olli et Muh; iga ühül oma kibe Tõs; kuule mool oo naa kibe töö, et kõik sõrme otsad o tööd täis; `kõikil oo kibe, ega põle `aega `rääkida koa mette Aud; `lauba akkab kibe kardula tegimene Vän; kui nii kibe ei ole siis ta `pääva kodu ei tule Ris; see on kibe käimine, kui kuus `versta `tuńdis Kos; ja mis sa siis [pilli] mäŋ́ŋid, kui sul igapäävane kibe tüö on KuuK; Need käisid siis kibeda töe aal väĺlas töel Amb; küll mul täna oli kibe (palju tööd) Trm; sul õli kibegi asi, tuled nõnna ilja `ü̬ü̬si; õege kibe käsk, õlgu kõhe täedetud Kod; einä aig om kige kipebe päevä Krk; sel kõ̭ige kibedambal ajal - - läits minijäss Leeningraat̀i `ku̬u̬li Nõo; peremi̬i̬s - - võt́t maad suuvve (suhu), kui muld `oĺli makus, `tuĺli kipe põllutegemine Kam; Meil lätt alasi ta asi nii kipõss, et tulõ iks `persega ussõ`mulku `ot́siʔ Urv; Tuli usin palamõ, vesi välle viirmä, raha kipõ kadumõ Krl; täl `väega kipõ asi, läpe ei kohege Räp; kipõ (äkiline) tõbi, ruttu mano tuĺl Se
5. a a. väle, virk; tragi kibe obu vädama; köŕb oli nii kibe minema Ans; Meite noor vöik täkk oo seike kibe loom Kaa; kaua selle kibe obusega selle tee käib Vll; Kibe mees oli leki katust `lööma Pöi; küll oĺli temä kibe, joose, nii et jalad ei putu maha Vil; Kusta om virk ja kipõ mi̬i̬ss, `poiskõsõh oĺl ta vi̬i̬l kipõmb Plv; Tu̬u̬ om kipõ tü̬ü̬d tegemä Vas; Sä olõt noorõmb, sul kipõmb jalg; Kipõ ku tulõsäde (virk inimene) Räp; täl om kipõ käsi (virk tööle); hobõnõ om kipõ, mineḱ ka om hää; [virk inimene] om kipõ `tüühü vai minemä kohe; vana mi̬i̬śs om ka õigõ kipõ vi̬i̬l Se b. peru see obone on nii kibe, kihutab saba Juu; kibe obune on see mis ingub, kui vihane on HJn; c. tige(davõitu) Ärä tämä (hobuse) taha mene, ta on natuke kibe; Kibedi ovustega on `tõiste ovuste vahel `kõige `ullemb Jõh; tige, sańt inimene, selle `kohta `öötakse ka kibe inimene Kul
6. a vähese rohuga, paljaks söödud karjasmaa nii kibe, üsna punab kõik Mär; kui karjasmaa kibe oli, sai `õhta saare `lehti murda `loomadele Kse; loomad on nii kibeda moa peal; obone koa karjasmal teese koha on nii kibedaks söönd, teese koha peal põle `käintki Juu
7. a läbilõikav, kile, kime `lapsed `kiljuvad, `tieväd kibedä äält; `tütrikud `laulavad kibeda `ääledega;`tiiskant on kibe ääl Lüg; suitsu pääsuke, need `kiirguvad kibeda äältega; meni on nii `peenise kibe äälega Khk
8. (intensiivsussõnana) a. (väga) suur, tugev, kange Kibe valu näris `terve üö IisR; kibe nou on `sinnä `menna Vai; kibe kuse äda Jäm; kui oomiku vara koidu sihes kibe külmaga `oue `minna, siis aja `teibad `paukuvad pops ning pops Khk; nii tuline kipe soolvesi `tehti `peale, nii `kange et Muh; nii kebe valu mau sees Phl; küll ta tuli kibeda iiluga Kse; mul on kibe rutt; küll oli kibe uni Ris; täna kaanis kibe küĺm tuul Kei; temal old nii kibe jänu ja joond `küĺma vett; pärast süńnitust käevad kibedad valud Juu; noh ikka kui tuli `lõuna aeg, siis oli [sõnnikuveo ajal] kibe `kastmene nõnnat et Pee; kipe küĺm, kes näppe `küĺge aap Kam; mul um sõrmõhn kipõ halu Rõu; oĺl õigõ hää kipõ külm Vas; kipõ ḱulm, kärre ḱulm Se b. väga, liiga; üpris, erakordselt Oli monel mihel parajasti just kodu midägi kibekiiret tüöd Kuu; [jäi] `tiitsal töö ajal kohe kibe `aigeks Ans; taar on üsna kibe apu; kalad on nii kibeks soolaseks sugend; kahjaga sai [värvitava asja] kibeks mustaks; nii kibe vahe vigat; kibe `valge rätik `ümber pεε Khk; Öun on nii kibe apu, et ajab ösna suu `lahti Pöi; nii kipe suur sõnniku ais `olli Muh; Kibe-kiiret jätkub veel mihklipäni Han; Eks `veimeid `tehtud siis `talgudega kui mehele minemisega kibe kiire kääs oli Kei; pohlad ehk pihlike maŕjad one kibedäd apud Kod; meil om kipe soolatse räime Hls; äste kibe punane rõevass, vai lang Ran; suṕp om nii kippe soolane, et ei saa `süvvä mitte Nõo; Leib om `õkva˽kipõ hapu, vesi tulõ `suuhvõ ku t́salgutat Urv || üsna kibe-kisla soolane, kala ehk liha Jäm; loomad kibes-`keebas jooma `nälgas Pöi
9. s viin Et `viiä `sinne Poruva joesuhu moned `kümmed `pöntüd va kibejä Kuu; Võttame va kibeda ka ikke, tieb `miele paremast IisR; joob seda kibed paigulist, selle pärast on nii `vaene Khk; on sul kibed ka majas? Rei; tä käib selle va kepega `paĺlo `ümber (joob liiga palju) Mar; meki koa siis meie kibedad; mut ku aab kibedat taga järjest, sellega ta elab Juu; anna mulle va kibedad VJg; käisin täna ja võtin koa seda va kibedad Trm; ta käip selle va kipe mõrruge ümmer Krk; Et vaśt `kuigi mõ̭nõ suutävve taad vanna kibõ˛õt sai `kośtki tälle (sepale) tuvva vaih Urv; mehe˽`tahtva jo taad vanna kipõt `väega Plv || (sipelghappest) raudikõsõʔ - - `laskva kipõd, nakass iho õ̭hkama kui Kan
10. s hoop; valu Varesselle valu, `kirbule kibeda, `musta`linnule muud tõbe – `lapse sõrm `terve Jõh; annan vetsaga mõne kepe sole Mar; mesilane, erilane, `lenda libeda-`liksi, tuo sa metta uava `võida, kibedad ära ajada (elitingisõnad) Koe; `taŕvis sulle kibedad naha peale `anda VJg; kibedat saama, tegema 1. haiget saama või tegema kui `lapsed vahest kuhugi kibejä said, siis puhuti `sinne `haige koha `pääle ja `lueti sanu; Mes sa tied `toisele `lapsele alade kibejä `mängies Kuu; Eks `tohter tegi küll kibeda, kui `jalga `uuris IisR; älä `piigista `ninda kovast, tied `miule kipped; tämä `toukas `minnu `maahha, mie sain kipped Vai || fig tämä juttu ei tie `miule kipped Vai 2. vaevama, piinama eks `laagris ja liini tüödes seal oli väga se `toitlus sie tegi kibedad Kad

kibedasti kibeda|sti Mär Aud/-ś-/ Kos Amb Ann Tür Äks KJn(-dästi), -ste Jõh Mar(ke-) Kul Lih Tõs Aud Tor Juu Kad Puh Nõo, -st R(-däst Lüg Vai) Lih Khn/kjõbõ-/ PJg Rap VMr VJg
1. valusasti siest pureb ja `aigetab `nõnda kibedast Lüg; Kõht valutab nii kibedast Jõh; kihusid on `õige vähä - - kibedast ammustavad PJg; murulauk - - nagu sie metsagi sipelgas, aga tema on vekemb ja kibedast ammustab VMr
2. kiiresti; usinasti `niitsin `kangesti kibedasti - - olin `õhta nii väsind Mär; kirjutab kibedaste Tõs; köis kebadi naesel kibedaśti abis Aud; kibedaste tehasse `einu Tor; kivikangutajad olid karjamaal kibedasti töös Kos; Kui kibedasti vihm `piale tulemas, siis said `tehtud [heinad] nukku Amb; inimised kibedasti tööl Ann; ruttab kibedästi edesi KJn; nüit poesil tetäss serände rõke `alla, et kibedaste olgu aga pliit valmiss Puh; mia lätsi siss kibedaste edesi Nõo
3. ägedalt, tugevasti; kangesti, väga küll tama kahetso nüid kibedäst; ei miä‿n `nenda kibedast ole `surma palund Vai; nuttis üsna kebedaste Mar; einad läksivad suadus läpastama, `aisesivad kibedaste Kad; kui tuld kibedasti `antasse siis pada `ästi keeb Äks
4. hädasti, tingimata mina pidin akkama täna `ketrama linu. linast `niiti oli kibedast `tarvis VNg; kibedäst `tarvis `sinne `mennä Lüg; Rugi tahab kjõbõdast lõegata Khn; ainult siis saab `linna `mintud, kui kibedaste vaja oo Tor
Vrd kibedade, kibede, kibedä, kibejästi, kibesti, kibõhhõhe

kibedus kibedu|s g -se VNg Vai spor eP(-o- Mih; ke- Mar, kie- Juu), -ss g -se Krk Puh Nõo San(kibõ-); kipedus g -e Hls
1. a. valu; kipitus `upsale tehasse ka kibedust kui munnid εε `vöötasse Khk; see natoke kibedost (nõgesekõrvetus) tee minu `käele kedagi Mih; [hiljem] nut́tis juba kibeduse pärast JJn b. fig kurvastus, kurbus – Tõs VJg Pal
2. mõrudus rohu kibedus Plt; kibõduss jäi suhu San
3. vaesus, kitsikus, raskus sel aal oli `raske, paelu kiebedust sain emä `kõrvas `tunda Juu; nüid one kibedus käen, ei õle elo; kibedus ja tegemine seĺjän Kod; mea ole küll viletsust `tunden ja kibedust kannaten Krk
4. rutt, kiirus õle `ü̬ü̬si linnan, egä sul kedägi kibeduss ei õle Kod Vrd kibõhuss
5. viin läks `körtsist kibedust `tooma Khk Vrd kibedik

kida1 n, g kida Jõe Kuu VNg, spor eP(ke- Käi Phl Rid; kjõ- Khn) eL(ḱõ̭- Se), g kea, kia S Vig Kir Aud Pär Vil Vas; kida g -me, -m(m)e RId(kidam Vai)
1. a. keelekida; (inimese) keelepära laps kui `sündis, sis vahiti `kielekidand - - kas saab kielt suust `vällä ajada Lüg; keele kida alt `kinni Jäm; kes seda juttu `rääkind on, selle keele kidade `sisse `peavad ussid sugima Khk; See naha äär mis siis paistab kui sa keele suulage tõstad, on keele kida Pöi; keele kida `kinni, [laps] ei saa `rääkida Mar; lastõl lõegati kjõda - - et kiel `äśti `lahti lähäb ning `äśti `selgest `riäkmä akkab Khn; keele all on veiksed sooned, niid o keele kidad Hää; Kui keele kida `paistema aas, siss oĺli kurk `aige Saa; kellel kida kiäleõtsani, si̬i̬ ei sua ki̬i̬lt ammasse tagass `väĺja, tõesel one kida kiäle keskpaegan Kod; mõnel olna keele all `väike kida vi̬i̬l, vai lõks Ran; vanamu̬u̬ŕ lõigass kita keele alt Krl; kida um mõ̭nõl `väikesel latsõl keele all, tu̬u̬ sa‿iʔ kõ̭nõlda ei ki̬i̬lt `vällä aiaʔ Rõu; kida keele all, piät ärʔ lõikamma Plv; kida anna‿i keelel ilosahe kõnõldaʔ; kida langakõsõ; kida tu lõigatass. mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ, s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔ Se b. kurgunibu see on keele kida, mis `kurkus liigub; keele kida paistab käde Ans; keele kida on see mis keele taga on. keele kiad `aiged Khk; kurgo kea sees `aige Käi
2. fig kõnetakistus, -häire Ki̬i̬l on kidas (ei liigu normaalselt) Hää; Keel kidas vai kidakeelne on see, kes ei sua iast reakida Trm; sa umma villänti ki̬i̬ĺt kõnõlat, tu̬u̬l om nigu putass manh, nigu kida om keele sisen Har; kida om keele all mõ̭nõl, tu̬u̬d üldäss kidaga ki̬i̬ĺ Se
3. hobuse kabja sarvkiht, tohl, päkk ma leiga [rautamisel] se kia ää; kabja kiad `mulda täis Khk; Menel obusel oli kabjakida seike körge, see loom äi es vei paĺlaste jalgega, ilma raudeta poolist keija Kaa; kui ööne kabjaga obu oo, siis o vähe kida, `umpse kabjaga obusel o `rohkem Jaa; nuga läks kabja kea `sisse Pöi; `Roudamise ajal peab ega korra kabja kida ka `leikama, muidu obusel on valus ja ta äi saa `äästi `astuda Rei; `kapje kidad oo aiged; nael läks kabja kida `sisse Mär; kui uost raudatakse siis lõegatakse kabja kida ää Ris; obuse kabja kida (rautamisel) `värkima Trm Vrd kidaliha
4. a. kalalõpus(ed); lõpuseleht kurgukida, kala pöse`loudade all Jäm; kala kia `teisses `ääres oleks nda‿t rönses, teine äär on `pehme, karune - - kui kala `ingab, siis ta ajab kiad laiale; `värske kalal on punased kiad, vana kalal on kollakad kiad Khk; kala kida, seiksed `karmed ja punased. kui `lõuad `kinni `vaotab, siis vaob kida ko `kinni Pöi; kui kida punane, siis oo kala ea, kui `valgeks võtab, siis ta oo vana Muh; rapid `vöödags `välja, kiad jεεvad `sisse Käi; kala kida, kala kurgu `juures seal, sandi maigu tegevad `sesse, kui alvast `pestud on Mar; Kjõda seüä `ühti, aga mõnõd panad nad `suõla ikka. Mia rapi kiad ikka ää Khn; kala kead oo kala pea sees, `seoksed `narmalesed, lõpuste all Aud; avil on suur kida sialt läbi saab `apnikut vie siest Iis; kõvast lüöd, siis lüöd teravad arud [lutsule] kidadesse; kala kida on loualuie vahel. täma on `mitme lehega, kahel puol Trm; lõpussa kiad Vil || fig Kjõda `valgõ (surnud); Siol lähäb kjõda juba `valgõks (hallinevast habemest) Khn b. kalarapped kala kidamed `kurgu all, `tõmmetasse `vällä ku kalu `ruogitasse; Kidamed sai `anda `kassile Lüg; Kui kala `ruogid, siis on käed kidametega kuos IisR; kala sisimuksed on kidamed Vai; vähematel kaladel kiad, tursal `eetaste sooled Jäm; ons neid kala kidu kassil veel `süia Khk; kui kalu kidutse, sis sooled ähk peed, mis ää vissetse, o kiad Mus; silgu `röökmed ~ kidad HMd; võta kida (kurgualune väiksematel kaladel) `väljä Kod || kalal on suus kidemed ~ kidasi VNg; kida oo kalal suus, lõuge vahel, nendega sööb, `lahti ei lase, nagu ogad suus, kahelpool suud Tõs; kala ḱõ̭da (“keel“) Se || `luoma sisi`kunnad `öellä kidamed Vai Vrd kide1, kidu1, kitt2, kiuksed
5. muid tähendusi a. õhuke kiht, kelme Piimal nii vähe koort, umbest kidakord pääl Khk; Vana rookörre sehes oo kida lahti Kaa; kõege `rohkem `sarlaja `aiguse `juures. `kurku löövad sehuksed väär nahad, kis `inge `püidvad `kinni `panna. `tohter võtab arjaga `väĺla, arja `ümmer jäeb sehoke õhuke nahk, `öetasse kida PJg || ? neitsinahk put́si kida Se b. “sarvollus sõrme küüne ja liha vahel“ Sõrme kida Kul; sõrme küine kida Vig c. seene kida (eosleheke); võtad selle kida (jala) `enni takka ää, kui seened `keema paned Mar d. `pähkla kida (pähklikoore sisemine osa enne tuuma tekkimist) Mar e. puu langetamisel tüüka külge jäänud läbisaagimata osa, kild üit́s kida jäi üless - - ku puud lõegatess Hel; puukida ~ puu kilt Vas f. väike loomasõrg – Har

kidur kidur Lüg Jõh Vai Krl/-ŕ/, g -a VNg eP(ke- Phl Mar; -or Lih) Trv Ran Nõo Kam, -i Kuu KJn San, -e Hls; kitur g kidura Ote Plv/-ŕ/
1. kängunud, kiratsev Üks pisikese `kasvuga poiss ja oik ja kidur Jõh; kidur loom p‿kosu ning ep kasu Khk; soo kask, sihane kidur puu Emm; laps o kedur ja lahja, velets Mar; vaevakased raba soo sees `kasvavad, piiniksed ja kidurad PJg; tal on kidurad lapsed, ei tea, mis neil äda on Ris; soo muas ikka kidurad puud Juu; sia põrsas on kidura kasuga JMd; nied luomad on kõik nii kidurad, mis neist kua suab VMr; teine laps on `jõutsama kasuga - - teine on vekelane ja kidur Sim; õlen nähnud küll kidurad `viĺja Trm; loomatõug koa, kui ta kaua su kääs on, pärast jääb kidurast Lai; kiduras jäänd puu, su̬u̬s nad poha kidurad `ongi Vil; no su̬u̬ pääl kasuva iki kidura puu Ran; õĺg `kasvi paĺlu kiduramp tol iĺlätsel rüäl Kam; vili om kuivaga kidurass jäänu Ote; põrss um kidurass jäänüʔ Plv
2. põdur, haiglane vabatkülas on `palju kiduraid inimesi VNg; tama on kidur ja `aiglaine Vai; Kidur puu peab `langema (haiglane inimene peab surema) Pöi; oo üks kidur ja põdur inimene, alati `aige Tõs; nüid juba noorelt kidur, mis ta vanadus `poole teeb Juu; sie pere on kõik kiduraid täis Iis; kidur ja põdur tõine `tervisest Trv || kehv, vilets nägemine jääb kidurass Kod; miul on kidur terviss Hls Vrd kidul, kidulik
Vrd kidu2, kidurik, kidurine, kidurlane, kiduv

kiha|harangas kihaarangas LNg Rid; kiharangas Rid, ke- Mar harakas `vastlaba lõigati tüdrukudel `juusid, siis `kästi `õue `menna. mene `vaata kas nääd keharangast koa. keharangal oo pikk saba, see annab juuse kaso, kui keharangast nääb Mar Vrd keharõngas, kidaharangas

kihama1 kiha|ma R spor eP(ke- Mar), Trv San, -me Hls, -mõ Krl; kihämä Puh; (ta) kihha Se
1. läbisegi liikuma, sagima; kubisema sippelga pesä kihab Kuu; `rahvas kihab `pasaa·ril VNg; mere`ääri kihas inimisi täis Vai; massagad kihavad nda kui nad ükstesest läbi `sööluvad ning `lindvad Khk; russakad olid ahju äärel, kihasid `muutkui Pha; `Öhta on neid [sääski] nii pailu, et pöösaste alune ösna kihab teistega Pöi; suur salk `sääski, kihavad na et Tõs; põld kihas mesilastest Tor; siased suruvad, `lindavad `vastu `päikest näha, kihavad `kangeste Nis; vahel on nii paelu `seaska `õues et kihab Juu; sipelgad kihavad pesa pial, kui narrid `teisi JMd; `täiu on sial all nigu kihab Trm; lume `elbed kihavad õhus `muutliku tuulega Lai; inimese kihase kahase kik ringi kus `keski sai San || rahutu, ärevuses olema `ermo täis üle`ültsi rahvas kõik kihamas Mar
2. kihisema kui mahl `käärmä läheb, siss akkab kihama Saa; Õlut kihab klaasis Trm; levä juur kihab `apneda KJn; taaŕ apu, kihab joba Trv; ku kardulepuder `apneb, siss kihab Hls; vesi kihha lüüsi päält ku ju̬u̬sk Se
3. pisut uimane olema, ringi käima pää kihab, kas on `vinga viga ehk midägi Lüg; sεεl oli `kange jumalaanne, pani mo pεε na kihama Emm; pea kehab `otsas, ei ma sest aro saa Mar; pia kihab Koe; pisti paar kärakud, aas pia kihama Trm; piä akab kihama, jalad `tańtsu uhama Kod; `mulle ańti õlut `juua, pea akkas kohe kihama Plt; piä kihab õlle `juumisest KJn; pää kihab otsan Puh

kihe kihe Sa(ke- Mus Vll) Hi (enamasti koos verbiga käima) valesti käärima (õllest) ölut kihe `kεima akkand Khk; vahukord kadus pealt ära ja, polnd änam `kεima peal, siis `üiti kihe kεind Mus; ölut toppis kihe `keima minema Kaa; Kui ta (õlu) kihisema akkab siis ta vöib `kergesti kihe `käima koa `minna Pöi; Taal ölletegu läks sandisti, kihe`käärimine sees Rei; ölut hakkab kihe `käima Phl || kiiva, viltu `Vanker hobuse järel tikub vεhe kihe kiskuma Emm

kihu7 kihu Pöi Vil, ke- Var
1. on (häälest, helist) teine liik oo kihulased, mis `sääskedest vähämad, nendel pailu suminad pole, pihu kihu teevad Pöi
2. kuuldus kord oli see kehu nii suur, et pidi sõda akkama Var; Kihu läks suures ja kiigel (kõigil) `oĺlid meeled ärevil Vil

kihuke kihu|ke g -kse Saa Hls kihulane; väike sääsk Kuival ajal ja aastal on sääski ja parme, vihmasel kärpseid ja kihukesi Saa; `sääntse kihukse, sääse poja Hls Vrd kihu1

kihv kihv g kihva eP(ke- Käi, g -ä Juu; pl kihbad Vig Mih; kihiv Kod) eL(kihu M T Lei; ḱi- Se, ḱe- Lei), g `kihva R
1. a. looma suur väljaulatuv silmahammas [koer] ajab `kihvad `paĺjaks Hlj; möni `söuke kuri emis tuleb `kihvadega kallale Khk; nii `suuri `kihvu pole ühelgid sial olnd mette kut `meite vanal ubsul Vll; vana siga, suured kihvad suus Kse; inimesel kihvade koh́al silma `ammad PJg; uńdil oo neli `kihva Tor; krokodiĺlil oleva paĺlu `kihve Saa; `äigas kihvägä seeliku `lõhki Juu; vanal orikal on kihvad `väljas pikal, `viskab või uńdil mao maha Tür; kihvaga siga raiub küĺläkille Kod; kihva või `seantse om [metsseal] ihen Pst; vanal seal olli kõvere kihva, ku tõisega tüllü läit́s, kiśk küĺle `lõhki Hls; ruunobesel om kihva ja neil lüvväss tükk ärä, siis ei ole tunda, et riivip Krk; märä obesil ei ole `kihvu, mõnel `arva olevet Hel; sia `tõmbava `kihvuga valuste Ran; kae soel om kihva, nu̬u̬ om serätse ää pikä ja `taadõpoole kongun Nõo; Mõnikõrd muidu peni rägsas `kihvuga, kui paĺlu es ti̬i̬ midägi Rõn; vanal tsial ommaʔ kihvaʔ uulõ kolgast `vällä kasunu San; ku [siga] no˽kihva˽`sisse lü̬ü̬, sõ̭ss lahk ärʔ Kan; säidse `aastat vana, sõ̭ss kasuss kihv suuhhõ Rõu; niku˽soe kihvust `päśsi arʔ Vas; soel omma ḱihvaʔ kui hanguʔ, `kruńksi kasunu suuh Se b. hum (inimese, looma hambast) Nää `messugused `hambad sel `naisel on, peris `kihvad Kuu; `Kihvad suus, kaks `kihva, pikkemmad ku `tõised `ambad Lüg; `nalja peräst ikke `üeldä, et inimisel `kihvad suus Jõh; kel kahel pool suured kihvad, sie pidi kuri inimene olema Sim; kui `ambad nurga pial ette tükivad, nigu riast väljas, siis on nagu kihvad ja oŕgad suus Lai; ta [hammas] nõnda ärä kulunu ku paĺlas kihu vi̬i̬l Krk; mul kaits ammast om all ja üits om pääl nigu kihu jälle Ran; pinil om kolk̀ümme˽kol˽`kihva Har || fig `Kihvad sügälävad, ei saa rahu Jõh; Iga ta `toitu `järge jättend, pistis keik `kihva Pha; Kellel sa oma `kihvasi `näitad, sa oled pahane ja teine vi̬i̬l irvitab sul `vasta Hää; me visasime `kihva (naljatasime) KJn; Ku˽purjun um sõ̭s mugu˽kisk `kihva (norib tüli) Rõu || (kulunud terariistast, hobuserauast jm) väits ärä kulunu, va kihu `järgi jäänu - - selle kihvaga ei saa kedägi tetä Ran; tu̬u̬ tõene [vikat] om vana kihu, tu̬u̬ ei ni̬i̬dä mitte midägina Nõo; [hobusel] pu̬u̬l ravva `kihva all Ote || kuu kihu om `taivan, kuud om üits kihvakene nättä Nõo
2. hum vurrud `kihväd nenä all Jõh; möne mehel on kehvad nina all Käi; kaśsil on kihvad Kei; Kihvad olid - - mis ülessepidi läksid Plt; meestel on kihvad ninä all KJn; sel suure kihva moka pääl Hls; kassi kihva omma moka pääl Krk; `Pi̬i̬trel olliva pikä vundsi nigu kihva Ran; taal umma˽ka kihva˽kasutõduʔ, kihvaʔ umma˽moka pääl Plv
Vrd kiuhk

kile1 kile IisR spor L, Tür Iis Trm Lai Plt KJn Vil M T(kiĺe Ran Kam, kilõ San), kilõ Plv Räp Se; -kile Vig Juu Koe, -kele Aud kaerajahust (harvemini leivataignast) keedetud hapendatud puder, kiisel nüid tehatse kaera apurokka, üks järk `üidvad kile Var; kile tahtis [keetmisel] üsna oolega segada Mih; kile jahu `tehti kaerast Tõs; Aput leva tainast `võetaks kilet teha Hää; kilet `sü̬ü̬di piimaga Saa; piim apu nii kui kile Vil; kile keedets apu levä juurest Krk; kańepi`li̬i̬mi `panti kilele `otsa ja mugu `sü̬ü̬di Ran; ku inimene `õkva sureb, siss ta‿m `lämmi ja nõrk, nigu kile vajop kõ̭igile `poole Puh; kui kilet tahat tettä, siss tulep kaara jahu ärä sõgelda Nõo; kilõt sü̬ü̬di rõõsa pimäga ehk ke taht pańd `võidu sisse Räp Vrd kill1 || keetmata kaerajahuvedelik vedel, `keema panemata seda nimetati kile. - - ära keedeti, siis sai kisla Lai || hum seep – PJg

kimp kimp eP(ke- Emm spor Lä, Hää Rap) eL(ke- Räp, ḱiḿp Se), g kimb|u, -o Phl Kul Vig Ris Kod Plv Se, `kimbu R(n `kimpu VNg Vai[`kimpo, `kimbo])
1. väiksem (kokkuseotud) hulk ühetaolisi asju `Täüdüb `jälle kohe nie `pilpad ärä `korjada ja kogu `panna `kimpu, `kümme tükkü igässe `kimpu Kuu; last `kimbuga ei `peksetässe Lüg; siis kisoda tädä (lina) maa siest `vällä - - ja `sioda `kimpu Vai; oksad pannasse `ühte pidi `kimpu, tüid ikka üksipidi Khk; Vikatikimp veeti paelaga üle öla Kaa; Sealt soaks möne pisikse kimbu `lamba `lehti teha Pöi; sii suur kimp `vetmed Käi; vetsad oo koa `kempos Kul; talinisu oo [ikaldunud], kas `korjab ühü kimbu Mih; Lilleste kjõmbuss oli üks aõnukõ punanõ tut́t Khn; lillesi `pantas `kimpu Hää; ta (tulisaba) on üks suur tähe kimp, iest terav, takkapidi laiem, üö `aegu nähä Ris; viin `veisele ea kimbu `rohtu Juu; rukkid pannakse `kimpu Kos; kolm `vitsa oli kimbus HJn; `ki̬i̬räb õksad `kimpu vai tükki Kod; lähäd vähile ja võta peerukimp `seĺga ja kot́t `kaela Äks; vanast olli vahimi̬i̬s tennu `kimpe valmiss ku nuhelti Krk; üits `porkne kimp maśs viis `marka San; müh́k om suurõmb ku kimp Urv; viĺla vihukõ kääneti `kimpu Rõu; pińk ja kimboʔ olliva `vaĺmiʔ (mõisas peksuks) Plv; tuak (tubakas) `kimpu köüdet Vas; pujokeise `pańte lakkõ `kempo Räp; viiś saibast kimboh Se; kimpu andma, saama peksa andma, saama mine too kimp ää, saad `kimpu Kse; Mis metslu̬u̬m tast (lapsest) saab kui `kempu ei saa Hää; `uota ma annan `sulle `kimpu VJg; sullõ `kimpu vaja `andaʔ Se || fig Litsuti kered täis süia, siis üeldi no nüid on kimp peal, nii et rattad nägisevad Trm
2. spetsiifilisemat kasutust a. teatud arv kokkuseotud linapeosid lina püud `pandi `kimpu, `kimpus oli kümme püud Pha; kakskümmend pöo pannasse `kimpu kogu, teise juured, teise ladvad, siis kimp äp lagu ää Pöi; Kui linad on ropsit ja soet, siis panta nee kimpu, egas kimpus mütukümmend püud linu Emm; `siuti kakskümmend viis tükki (linapeosid) `kimpu; kimbust läks lina siis `rookmese alla Vig; mis iad [linad] need `siuti kimpu, [said] ää `müidud Lih; kui [linapeod] kuevas said, siis `tehti kimbud `valmis. viiskünd püu `kimpu Tõs; lina peod pannakse `kimpu, enamasti kahekümne viie `peosed kimbud olid Juu; kui ropsitud sai, `pańdi `kimpu Pai; pane nüid linad `kimpu Lai; vahel ku nakatuss luu `oĺli - - jäevä nigu tingu linakimbule `küĺge Nõo b. teatud arv kokkuseotud kalu tursad niisama sured kimbud sai kogu `siutud, sai `linna `viidud Jäm; kolme`kümnesed lesta kimbud Kärc. kobar marjad oo ette `kimpus Mih; pihelgas, temal ka kimbud `otsas; `pähkled on `kimpus Ris; `sõstra kimp Plt; `Pähkne omma kimbun sarapuie küllen Rõn Vrd kämp
3. komps, pamp, pundar tämä ei tule `palja `käägä, alati tuleb kimp kääs, komps `kainlas; `katse `naised tulevad `kimbud kääs Lüg; pani kaig `asjad `kimpu ja läks menemä Vai; neid `olli mailma tõstetav kimp neid `nahku Muh; kalsu kimp `üitakse viletsas `riides last Kei; võt́tis kimbud ja kombud kokku Juu; läks `mööda suur kimp `kaendla all Plt || kokkuseotud veimed, mis anti pulmalistele kingituseks veemevakk `toodi kirstust lauale, kõik oli `seotud `valmis `kimpudesse, siis veemevaka jagamene oligi see `kimpude `müimene. kolm rubla `võeti kimbu eest vahel Vig; mool oli kolmkümmend seetse pulmaleste `kimpu. iga pere jaoks oli suur kimp, kis `pulmas olid Mih; paari`rahvale tuli kimp anda, üksikule siis sukad või sokid Tõs; peiupoistele `ańti kimp veimetega Aud; `ande kot́t `toodi tuppa, sealt `ańti iga paarile oma kimp Ris; Piäle `kośjade käis pruut kõigile sugulastele ja sõpradelle kośu`viinä viimäs. Mõni `ańdis [vastu]`terve kimbu, paar sokke, paar `kińdud ja särk `oĺlid `vü̬ü̬gä `kińni `seotud ja si̬i̬ `oĺli siis kimp KJn
4. kamp, salk, parv ühes `kimbuss neli-viis last Kuu; Vai sie tämä puegki `targemb, niisama ühes `kimbus `massä·ĺnikudega IisR; säält läks üks suur kimp inimesi Jäm; üks lammaste kimp paistab säält väljalt; särjed üsna `ääre tulad suured kimbud koos Khk; Talvel on aŋŋerjad `kimpus Krj; tombakid käivad kimbu `viisi Ris; viis, kuus naesterahvast olid `kimpus JõeK; mäńgime `kimpus `kuarta JMd; seal oli paarkümmend inimest või `rohkem, ea kimp oli `teisa JJn; vanast jo küläpoesi kimbun `kõńnuva Puh; tulõ mi̬i̬ `kimpo; üteh kimboh om pareb Se; kimpu hakkama ~ lööma ~ panema akkab minuga `kimpu, `tiemä ühes kuos tüöd Lüg; ei tä `kempu maksa akata üht Mar; akka meite `kimpu Tõs; akkasin koa nende `kimpu, siis soan testega `seĺtsis koa edasi Juu; tahab mind oma `kimpu, aga ma ei akka VJg; ma‿i `julge `siukse `kimpu akata; nad `võt́sid mind oma `kimpu KJn; panniv kiḱk `kimpu ja jala `Eĺme kirikus Trv; nu̬u̬ (pääsukesed) joba `pärtlespäevä `aigu löövä `kimpu, om `lekri `traate pääl ülevän; poosi olliva lõbu täis, leevä `kimpu ja lätsivä kinude Puh
5. väike koorem üks `saadu jago [heinu], kaks kolm `kimpu saab; tuo üks kimp puid `mulle Lüg; kakskümmend viis `kimpu `eina kodo Vig; üks aenoke rehi suab, kas lähäb kaks `kimpu vai `ku̬u̬rmad üles Kod; kimp on vähem kui `täitsa `koorem Ksi
6. kimbatus Muist `olled sidä paha segä`rahva `järkü, kenegä külävanemal alade `kimpu Kuu; küll ikka nüid poistel kimp oo, saa εnam `kordagid tüdrikumi kabista Muh; kimp kaelas kimbatus kas pole kimp `kaelas, uut `rohtu pole ning vana `eina pole; siis oli kimp `kaelas `jälle, `selpu oli lühine Khk

kinnas kinnas eP(ke- LäLo Kul Kir Ris Juu, kjõ- Khn), `kinnas R, kinna|ss eL(-s Hls, -śs Har Rõu Plv Se, kinass Lei), g `kinda kinnas a. ku on `külmä `aiga, siis tehä`kindaga ka tüöd, a ko on `suoja `aiga siis `panna `kindad `tasku Vai; ma‿s pane `kindud käde Khk; kui külm aeg, olid jöhvist ja `villadest segi `tehtud `kindad, nee äi vöta[noodapüügil] vett `sisse Pha; Kanepid küliti `kindaga, siis linnud äi söönd sügise `seemid ää Pöi; sile läheb karuse `sisse = käsi läheb`kinda; paneme kahed `kindad ülissute Muh;see löng `aitab `kindaks küll Käi; ema `piutab `kinded Phl; läks uue kinnastega agu tegema, `lõhkus kohe teesed ää Mär; ruut́ `ańdis koa iga ühüle sukad ja `kendad Kir; ma ole `kindu ja kapeti kudun Tõs; `piotõt `kjõndad Khn; ei meil ei ole siin kalame `kindid Vän; Ta on kõik oma varanduse ära `kautanu, nüid põle `kindas, põle `peidlas Hää; ühe lõnga `kindad on `ühte `karva kas allid, mustad või `valged Hag; kirikuskäema `kindal olid kirjad sees, need olid kahe lõngaga `tehtud ja mõni kolmega Juu; [mustriks] Amb; lubas [teenijale palgaks] puari `kindaid `juurde `anda Koe; kuon selle lõnga kinnastest VMr; ei mul õle `kindaid tarvis, ma targenen paĺja kätega Kad; kes `nööri vedavad, neil on `kindad käes Trm; vanad mehed käesid alate `kindad vü̬ü̬ vahel, päräd `allapuale Kod; Pal; pruut́ pidi talle (kõrvanaisele) `anma paari sukke ehk `kindid Ksi; ku ta `oĺli `aasta [sulaseks], sai kolm `paari `kińdid ehk neli `paari sokkisi KJn; `kinda vi̬i̬r om ära koet, vart `üŕgä kudame; sukke tetti küll niidist, aga `kindit es koa `kennigi mundest ku villatse lõngast Krk; ei saa jo kinnast ei sukka, kui lammast ei ole Ran;mia õdagide kudasi `kindit Puh; mul ku ma `kindakodaja olli, `olli ommuku perä, õdagu peo ja `olli valmiss kinnass Nõo; ommi `poissega ma‿lli vedänü küll [vägipulka] tõmmassi üless nigu `kindit Ote; peio poisilõ `ańti paaŕ `kindit ja palmit pael pääl Kan;`surnu meesterallõ alasi [pandi] `kinda˽kätte ja küppäŕ pään - - no enämb ei˽panda `kindõid ei kübärät Har; sul seo põĺl om kiŕriv ku pää`kohtumehe `kindaʔ Rõu;ärʔ teretägu˽`kindaga, annat uma `lamba õ̭nnõ ärʔ Plv; kasukatsõ `kindaʔ tetäss `lambanahast vai vanast kazugast Se || vahel on külm [kalu] noppida, on pooled `kindad - - kujutud ilma sörmita Pha b. fig lehm kut kinnas, udar kut kätis Jäm; Siber ja külmad kindad (käerauad)oo soole paras Mih; naerab isi oma `kinda `sisse, ei kuuluta testele Juu; kõhna nõnnagu kinnas Kod; kislaga saab `kindad kätte, kördiga köis rekke, pudruga pool `sülda puid Lai;mis sa `kiitled `kinda sees, tule seisa meśte ees Plt; üit́s `väike mehe kinnas(väikesekasvuline mees) Hls; ni̬i̬ om tõine kinnass tõisest paarist (ebakõlalisest abielust) Krk; ta‿m (kass on) nii˽rummal ku setu kinnaśs, kel päḱk säĺlä pääl om Har; kindad käes ~ kinnastega (halvasti, lohakalt tehtud tööst)Sa piad `kindad ottama käästärä, `ehku `lähte siis [töö] paremine Kuu; Jüri kää läheb töö nii pitkali edatsi, just kut oleks töö juures kindad kää olavad Kaa; Vaada ta reha või vikati lütt, keik on nii tehtud naguoleks kindad käe olnd Pha; Tee kätega, ää tee kinnastega Han; se üsna va `kinda töö Juu;Kinnastege keedäb leemi, argige teeb aseme Pst; `seante maja lämit ei pia, kinnastege tett Krk

kipik(as) kipikas Kei Jür Pee, kibi- Jõh Iis, kibika, -kä Vai, kiṕi|kass Se, g -ka; kibikäs Kuu, kipi|k g -ku Trm Hls Hel, -gu Krk, -ke Kod; kibik Hel Ran Puh, kiibik Tõs, kivik San, kiivik Tor, g -u kattega vanker või saan; kibitka; sõiduki kate, kumm `Niisikesi pisikesi regesi ja `saanisi, jah neid `üäldi kibikas - - siin küläs [õli] pali `niisikesi kibikuid; kibikad on `vitsudest `tehtud, `pannasse rie ja `vankri `pääle Jõh; kaleskal on kibikä pääl Vai; kiibik oo kongiga sõeduriist Tõs; saani peal [on] kiivik Tor; kipikas oli purje `pulkadest roam ja `puldan oli üle tõmmatud; kipikas on korjaga `vanker, `muslased `sõitsid kipikaga Kei; juudi kipikas on katuksega tõld Jür; tegin ia kibika rie `piale Iis; kibik olli vähem ku periss suuŕ tõld Hel; tei `vankre `pääle kibiku, pańd vitsa `lu̬u̬ka `risti üle `vankre, rõevass `pääle Ran; saks sõit väikse kivikuge San Vrd küibik

kippuma2 kippu|ma, (ta) kipub Jäm Pha Pöi Muh Hi(ke- Käi) L(ke- LNg Mar) K(ke- Juu) I R([ta] kippu(b), kipub u VNg; [ma] kibun Kuu), -mõ Krl; `kip|ma LäLõ(ke- Vig) Tõs, -me San; `kjõpma, (ma) kjõpu Khn, ḱõppumma Se tikkuma, tükkima; kärsitu, maldamatu olema `Kange luom `vilja `kallale kippuma Hlj; laps kippub mu `süüli `tulla Lüg; kuhu sie kibud `ninda `kiirest `mennä; obone kippu kääst menemä, pidä `ohjaksest `kinni Vai; `Viimaks soand juba nii ise omaks, et akkand naise kallale kippuma Pöi; rahvas kippuvad üksteese kallale Muh; akad elo kallal keppoma Käi; kana kepob `auduma Mar; loomad kippuvad kojo metsast Mär; ma `kipsi sii ike `mõisa `vaatama seda `treiki; nende `lammad ei seesä sii, `kepvad ää - - keppad põllale Vig; kui näd (põrsad) juba suurese `lähtvad, `kipvad vana (emise) tissisi ammustama Var; mool põle `tarbis `ü̬ü̬si kippuda `väĺla `ühti Mih; loomad `kipvad `vilja Tõs; kus `kohta sa kipud? Ris; ta kipub mu elu kallale järjest; laps kipub ikke ema `juure Juu; aned kipuvad läbi aja HJn; sa akkad nii ruttu ää kippuma Koe; poiss kipub emale appi Plt; kipumi ligembale, mud́u ei näe San; mis saʔ kiput kodu minegu pääleʔ Krl
2. fig Ärä ajast ede kibu (rahustatakse kärsitut) Kuu; `laulu luud kippuvad `pääle `purjes mehele Lüg; se pakitab so sihes, kipub ikka suust `väĺja tulama Jäm; Mool kippus vägisi naer peale; Kes laialt ede vötab, sellel koare alused kippuvad kasuma `jääma (pinnapealsest tööst) Pöi; uni akkas na `kangest `peale kippuma Muh; süda iiveldab, okse kepob `peale Mar; laalud kipuvad piale Trm
3. kalduvust omama, kalduma `vihma aig kippub juo üle menemäie Lüg; Ta kippus ikka kergesti laiale teele minema Jäm; Supp kipub üle `aama Muh; Joud kipub napiks jεεma Emm; `aastad kippuvad löppema Rei; `vanker kepub `ümber menema Mar; saiad keppovad vägise ää `kõrvema; nüid sa kipud iĺlaks `jääma Kul; nina kepub vett `joosma Vig; vägisi kipub pimedass Mih; maja kipub laguma Tõs; kell kipub ette `kεima PJg; edev inime, kis na kipub `reakima Hag; `mõistus kipub segamine minema JJn; leib kipub aĺlitama VJg; meil kipub [vili] `tihti ikaldama Iis; töö kipub `jääma ooletusse Plt

kiratsema1 kiratse|ma Kuu VNg/-mma/ Lüg Jäm Khk Vll L(ke- Mar) Ris Juu(kirätsemä) Kos JMd Koe Trm Plt Nõo, -m(e) Krk San viletsalt elama, virelema; kiduma luom kiratseb VNg; süö paremmast, ärä `oia, mida sa kiratsed, kui et süö Lüg; kiratseb `pεεle ühest päävast `teise Jäm; odrad jähid kuiva pärast kiratsema Khk; tä keratses ulga `aega `enni kui ing `välla läks Mar; kiratseb, viratseb, põle na elu ea `ühti Mär; [kes] `vaeseks jääb või tervis vilets, siis kiratseb PJg; loom kiratses tõbe sees Tor; ta kiratseb oma `päevi edasi Ris; alati üks kirätsemene, korralikku elu põle neil `ollagi Juu; kiratseb selle aigusega Koe; tu̬u̬ kiratsess siin eluaig, ei saa `järge kätte San

kirbune kirbu|ne g -se, spor Sa(ke- Khk Vll) Muh Tor Hää Kos/ke-/ Koe JMd/ke-/ Iis Plt/ke-/, g -tse Hls Puh San; kirbunõ Krl, g -tsõ Har; `kirpune g -se VNg Vai kirpe täis külas on `kirpusi `koeri VNg; vei `kirpused `riided `reie `liede Vai; nii kirbune säŕk, see piab ült εε `kiskuma Khk; ää istu `oetele, `oeti oo kirbune Muh; särk on `seĺgas õge kirbune Hää; Kerbused kuerad `aavad teesed `kerpa täis Kos; kirbuses `vuodis ei taha magada; [rahutu] just nagu kirbune koer Iis; latse om kirbutse Hls; sann om kirbunõ Krl; naistõ`rahvaʔ omma˽kirbutsõʔ, na omma˽pini hannast tett Har Vrd kirbane

kirgess1 kirgess g -e Trm Kam, kiŕge|ss g -se, -sse, `kirḱse V(-rg-, -śs Räp; ḱi-, ke- Se) putukas
1. prussakas vereviide `säŕkegaʔ, nu̬u̬ omma˽kiŕgeseʔ; aho ja `truupõ siseh õ̭ks oĺl `kirksit - - söögi `sisse tüḱkeʔ `hirmsahe; ussõʔ ja `aknaʔ oĺli elomajal vallalõ, sõ̭ss `külmśsi˽`kiŕkse ärʔ Rõu; kirgeseʔ ja ritsikaʔ ommaʔ aho man Vas; na kirgeseʔ ommaʔ üteʔ `põrgo eläjäʔ; külmetäse kirgessit; ḱirgese laeh kääväʔ Se Vrd kirgats
2. kilk `kõrge kui kirgess Trm; kirgesse `olliva `valge; kirgessil oless nigu musta siĺmä karva ollu, `väikse siivekse kõrval Kam; nigu kiŕgess, pikä kaalagõ Urv; kirgess `väega rü̬ü̬ḱ, prussak ti̬i̬ eiʔ hellü Plv

kiriku|post häbi- ja peksupost kiriku juures neid pidi vist keriku `posti `pandama, ke `mõisas `peksa `saivad, et pidi siis `terve kihelkond nägema Lüg; enne oo sihutud (seotud) kurjategijad kiriku pośti `küĺge ja oo `antud `peksa Tor; selle ette, et nad `vasta akkasid, pekseti kiriku`pośtis HJn; üt́s `tütrik `pannu `endä vele tarõ palama, sis toda `keŕko pośtin keriklik timokass `pesnüʔ Võn

kirisema kirisema R(ke- VNg; -mma Vai) eP(-mä Juu Kod), -mä TLä, -mmä Plv Se, -säm(m)ä Urv Rõu
1. on a. krigisema nii kova külm oli, `ukse iŋŋed kirisesid Jõe; akkas oort `vannuma, `ambud üsna kirisend Jäm; [viiuli]`poogen oli obuse jõhvist, see vihises ja kirises seal Tõs || `Laulaga, mida te kiriseta Jõh b. (loomade häälitsusest) kukked ja kanad kirisevad, siis vanad `rahvas `ütleväd: surm lähäb läbi Lüg; kana kiriseb, kepob `auduma Juu; kukk kiriseb (kui kulli näeb) Trm; põrsas juba kiriseb, `varsti ińg väĺlas Lai || korisema `Aariga `Aadu kirisi ko suri Vai; sandi ilmaga sooled kirisevad, kut kassipojad karjuksid Khk; siest kiriseb ja aab täis JMd
2. virisema, nutma; nurisema inimene kiriseb (on haiglane) VNg; kiriseb iga pää Mär; ikka kiriseb ja ikka `aige Khn; laps kiriseb üüd ja päevad Hää; laps piriseb ja kiriseb `piäle, aga magama ei jää Juu; põrsas kiriseb kua iki, kui on `aiglane Koe; laps akab kirisemä ja `vingma; mes sa kirised, ei näe magada Kod; peremi̬i̬s kirisi tollõ tü̬ü̬tegijägä, es ole rahu tollõ `tü̬ü̬gä Ran; aga laits es ole vakka, laits kirisi ütte `viisi Nõo; Olgu vai `ü̬ü̬se kah, ku‿t́ä iks `piimä lutist kätte ei˽saaʔ, sõ̭ś tä kirisäss inne Urv; midäss sa taah kiriset tühä naha seeh, tükkü‿i tühä naha seest `vällä (uhkeldajale) Se

kirjak kirja|k g -ku eP(-ka Vll Tor Koe; kirja|kas Vll Juu, -gas g -ga Khk; kirjäk Kod) Hel, `kirjak VNg Jõh; kirjä|k g -ke Ran; ḱiŕä|ḱ g -gi Se kirju lehma nimi `Kirjak `andas `piima küll iast Jõh; Väĺla Mari `üidis oma kirju lehma kirjak Jäm; Kirjak oli punase ja `valge kirju Jaa; meil oo koa üks kirjak lehm Mär; kirjakul `pantass kell `kaela Hää; kas sa mede kirjakud mäletad Saa; kirju lehm on kirjak ja kirju ärg on `kirju Ris; muśtik ja kirjakas on kärulaste `veiste nimed Juu; kirjak, üks tükk on `valged, teene `musta Tür; kirjäk om kiriv lehm, kas `valge must vai verev `valge Ran || kirju tu oĺ sääne ḱiŕäḱ hopõn, tu̬u̬ tuĺl ḱiŕägigäʔ Se || ühe ja teese kää olnd [põld] nagu kirjak, väga lapiline, üks tegi üht `viĺla, teene teist Pil Vrd kirjant, kirjas, kirjat, kirjes, kirjäts

kirju n, g `kirju R(-o Vai) Emm LNg(-o) Kul Mär Vig(-o) Khn Ha(-ŕ- JõeK) Jä ViK(ke- Rak) Iis Pal Äks Ksi Lai Plt, kirju Rei L(-o Mar Kul Kir Mih; kerjo Mih Pär/-u/) Ris Hag Juu HJn Tür Kad Rak Sim(-ŕ-) TaPõ(-ŕ- ILõ) VlPõ M T; n, g kiri Kod, g kirju S Krk, `kirju Lüg Jõh IisR Jäm; (loomanimena) kiri Tõs Hää Saa/g kiri/; kiŕo Rõu Vas Se
1. mitmevärviline; plekiline, lapiline `Kirju `jusku `nougiharak (kirevast riietusest) Kuu; `kaurad akkavad juo [valmides] `kirjust menemä; kiri `lammas, justku ubidega `luobitud; nüüd on `sääsed `lapsed süönd `nõnda `kirjust; `Pulma`lauvas ikke `kirjurida, poiss ja `tütrik ja `jällä poiss ja `tütrik Lüg; kiri uss on `valget `musta kiri IisR; `kirjud `kindad keik kahe kolme löŋŋaga kujutud Jäm; kut emissel üks silm pεεs pilgub, siis ta toob seitse `kirju pörssast Khk; vahel jää elmestega üsna kiri Mus; iga `aasta kolm `pääva enne jöulut tehakse toad kirjuks (ehitakse ära); Üks läks kirju obusega kohe `linna, obu oli musta ning valge `laplik kut kiri lehm Kaa; Kann oli puust `tehtud, vitsad peal, kirjuks körvetud; Eit täna nii kiri (kirevas seelikus), et ösna `voata Pöi; `piske kollane kiri koer oln Muh; sa paned nii vähe sönnigud, et `paljald maa kirjuks teed Rei; see rähn oo üks suur kirjo lind Mar; taevas oo nii kirju, viirulene Mär; `Kõema `mõisas oli kaks kirjut oost Vig; sõgelased oo `kärpse `moodi kirjo `tiibadega Lih; taevas lööb kirjuse, pilve serva ääred kirjuse, `vaata nädali pärast tuleb `vihma Aud; Jurisi ja Marisi, kirju `koeri ja kõveri puid on maa`ilmas kõige `rohkem Hää; oras lähäb nii `kirjuks (põuaga kohati kollaseks); `enne olid nihuksed kollase ja `valge `kirjud sead, nüid on vahest `musta `valge `kirju Juu; `moarja kased on siest `kirjud Kos; `kirju ja sätendab nagu eha tońt KuuK; küll on sie ikke `kirju riie HljK; ma nägin kirjud liblikad Sim; kirju ein one kirju, roheline ja `valge, pitkäd lehed Kod; kana on nii kirju nagu tedre Pal; mets on ilus kirju, iga värviline Lai; mõisan ollive vanast puha kirju lehmä, kirju kari olli Hel; kui keväde kõege edimäld kirju liblikut näed, tu̬u̬ om alb Ran; ei tiiä, kas panna must rät́t pähä ehk kirju rät́t Nõo; kirju kaśs Ote || euf rästik veeuśs ajab suurt `sissi, aga tada‿p kardeta nönda kut seda `kirju Mus; Konkige see va kiri ää Pöi; silmad lähevad ~ jäävad ~ löövad ~ võtab kirjuks (uimasusest või pööritusest; kipitusest) Üläs tuled, siis lähäb `silmide ies `kirjust Jõh; `silmäd `lüöväd `kirjust Vai; `silmade ees lööb kirjuks puhas Khk; silmad `lähtvad kirjoks Mar; Ele `päike on, võtab siĺmad kirjuks Hää; siĺmad `kirjud, ku `iaste ei `märka Kei; siĺmad lähvad nii `kirjuks pähä kui vahest `vingu on Juu; silmad jäävad `kirjuks JMd; pia akkas `ringi `käima, silmad lõivad `kirjust Kad; silmad lähvad [lugedes] kirjust, ei nää mid́agi Trm; viimatsel ajal võtab pia `kirjuks, ei `julge [kõrgele ronida] Plt; silmä lääve kirjuss, `siĺmi ehen nakass virvendeme Hel; silmad kirjud ~ kirju pea purjus `silmavahed `kirjud, täis juond Lüg; Sel täna `jälle `silmad `kirjud, `milla juba `jõudas võtta IisR; ma keisi külas, sai säält kirju pεε Khk; na `joonud täis, et silmäd üsä kirjud piäs Tõs; pea `kirju, ku vaest pea segane on, kas jooma järele või Kei; silmad `kirjud peas Plt; kirjud püksid keretäis; taguotsa kirjuks tegema ~ tõmbama peksma nüüd saad `kirjud `püksid Lüg; `Karsis sabad üläs ja tegi tagumise `õtsa `kirjust Jõh; `tembas `ninda kere `kirjost Vai; siis `tehtaks tagumik kirjuks Hää; lubati `lüia perse kirjust Lai; Sai kirjud püksid (sai peksa) Vil Vrd kirev, kirivane, kirjav, kirjuva
2. kirju veise nimi käi asemelle, `kirju VNg; `tarvis ka `kirjule `süia `andada Lüg; aja see kiri sεεlt ää Khk; meie va kiri näljendab ikka aa `ääri kauda Jaa; ennäe, juba `teite kiri kodu Muh; Seisa kiri Rei; mõni paneb loomale nime ja mõni põlegi pannund nime, üiäb kirjo või küit või punane Mar; kiri oĺli `musta `valget kirju puĺl, ta oĺli nii kui ua õis Saa; `kirju mis `kirju ärg oli Tür; kiri oo äŕjä nimi, õlgu `mussa-`valged või punass-`valged, ike kirid Kod; vii kirjul ka süvvä Krk; kiä kirriv tu̬u̬d kutsuti kiŕo Rõu; kiŕo, kiŕo – nigu hõigutass mano `lehmä Se Vrd kirjas, kirjes
3. ebaselge; rahutu, murelik se on `kirju `asja ja `jääbki `kirjust Vai; kui tuule viru on, siis vesi on kiri (sogane), siis kala jooseb Khk; Keik see ilmaelu oo paergus nii kiri Kaa; `valge libligas tähendab ead, kirju siis elu kirju Rid; nüid on nii segane `kirju aeg Juu; minu elu on nii `kirju old Ann; aab aśsa `kirjuks Plt; tol kirju elu, kehv vai alb Ran || (kasuvanemast) Kirjumemm `öeldaks võerasema kohta Hää; võerasisad `üeldakse siin puol `kirju `persega isa ja `kirju isa Kos; sa said omale nüid `kirju eide Jür

kirme kirme Pöi Han PJg Hää I(ke- Kod) Äks Hel TLä Kam, kirmes Kaa Kse, g `kirme; n, g kirme Muh Mar Iis; n, g `kirme R; kirmõʔ g `kirmõ Räp, kiŕmess Se õhukene kord, kiht; kile, kelme Selle lehma piimal pole koort ette midagid, muidu öhuke kirmes pεεl Kaa; Suitsupaber oli öhuke naa ku kirme Pöi; Ei see [jää] kirme sind veel kanna Mar; nahk läks vähä `katki, õhuke kirme muedu, põle verine `ühti PJg; lume kirme maas Trm; sügisene iä on kirme; kerme `tõmmab pi̬i̬mäle piäle, üks `aĺtuse kõrd Kod; `iatuse kirme on vee pial Lai; meie mehel `olli kõtukirme `katski, siss ummeldi tu alumane kirme `kinni ja `päälmäne kah Puh; vi̬i̬ĺ om kirmõʔ pääl Räp || Seiksest riide kirmest pole niid sooja üht Kaa; kirmes(se) jääs(se), härma(s) Oli külm, `tõmmas `ommikust maa `kirme ~ `kirmesse Jõh; Sügise võtab maa `kirmesse; Vesi pialt `kirmes IisR Vrd kirm4, kirmatis, kirmetis, kirmets, kirmetus, kirmitus

kisk1 kisk g kisu Kuu VNg Muh Rid/ke-/ Mär Vig Tõs Khn/kjõ-/ Ris Juu Jä Kad I(g -o Kod) Ksi Plt KJn Ran; n, g kisu Kuu Jõh S(keso Emm) L(keso Mar Vig, kjõsu Khn);`kisku, -o, g kiso Vai
1. kida, konksuke Lüö kisk `lauda `seinä, no siis saab `panna `säälisest `lehmä ketti Kuu; ahinge `aaral `onvatta kisud `küljes VNg; kisud äp lase `ülge`rauda sihilt ää `tulla, `keerab `keerdudega ikka änam `sisse Mus; `ülge roval kisud küljes Emm; ukse tappidele löödi kesod `külgi, et puu seest `välla ei tulnd Mar; se nool on sihuke kisudega olnd Kul; kisu jäi `sisse `kinni, ei lasn [kala] otst ää `menna mette Tõs; õngõ kjõsudõga käed kua `terven purus lõhutud Khn; lańt on kõverik ühe kisuga Amb; äkke pulga kisk Koe; krutskal on kisk külles ka vel Trm; unnadel o kisod Kod
2. oga, pind; nahanarmas `Küünä perade (päradesse) `leivad `niisikesed kisud, naha `külgä, nied õlid valusad Jõh; `laudu on `kiskosi täis old Vai; luukaaritsal `kanged teravad kisud `küĺgis Ris; kisk on `sitkem kui pind Amb; sie tieb sõrmed kibedaks, kui `kiskusi aab Kad; ku ri̬i̬da`muale minevä kusele, siis ajava kisod sõrme kü̬ü̬ne perä `piäle; obesel õlema `amma kisud, õõrutasse ja puhassatse suud Kod; reha varrel oli kisk küĺles Ksi; paenardel on kisud ~ killud üless löönd KJn || käbisoomus käbi kisud, kuuse kisud Kod
Vrd kisa2, kist1

kisklema `kiskle|ma, -da hv Kuu/-mä/ Vai/-mma/, Jäm Khk Emm spor Lä(ke- Mar; kiskelda Kse), Tõs Hää Jür JMd Trm Lai Plt Pil, kiselda Saa VJg Kod/-mä/ Trv TLä Võn/-lõdõ/ San/-lõme, -lõde/; `kiskleme Krk, da-inf kiskle Hls; `kisklõm(m)a, kisõlda Võn, kisõldaʔ Krl/-mõ/ VId(-mä Se) tülitsema, kaklema vastati mehed `lähtvad `kisklema Emm; `põrssad `kisklesid söögi kallal Mär; Mi̬i̬s ja naine ühes majas, `kisklevad omavahel, aga `lahku ei lähe, sis nende `kohta `öeldaks: jusku kaśs ja koer Hää; üks kukk es mõśta kiselda, see pekseti läbi Saa; kaśs on vali `kisklema kueraga JMd; `taplus ja `kisklemine one `üste `mu̬u̬du, `ruśkad seĺjän; ei tõhi kiseldä nagu `poeskesed `muadlevad ja rinnutseväd Kod; ei `kisklend ega `kraaklend Plt; `kiskleve `pääle ennäste vahel Trv; nimä (hundid) purõlnuva ja kisõlnuva ku räḱin Võn; latsõʔ `kisklõsõ peräńdüse man Rõu; t́suraʔ `kisklõsõʔ Se || tingima `kiśkjä ineminõ, `kopka pääl `kisklõss Se Vrd kiisklemäie, kiislema, kistlema

kista|vars kista|vaŕs Kod/ ke-/ Hel T V(kiśta- Plv; ḱista- Se; kesta-, ḱešta|vaŕž Lei)
1. kedervars kistavarrege kedräti Hel; kistavarrega kedratu vanaste jah; nüid tetäss kistavarrega võrget, si̬i̬ kistavaŕs om tõist `mu̬u̬du (kui vokk) Ote; ma näi˽kül viil ku kistavarrõgõ kedrati Urv; `häideʔ tettiväʔ `koŕvi kõrvalõ, sääĺt `lasti kistavarrõga `kiirdu Plv; vanast `pŕäätadi kistavarrõgaʔ, sääl oĺlivaʔ keeriʔ otsah Se || sõim oh sa kistavaŕs (öeld naisele) Kam Vrd kistavarras
2. ühendushoob, keps a. vokil kistavaŕs ai `ümbre toda suurd ratast kui sõkid; kistavarre sehen `olli voki raud, kistavarre alumane ots keedeti (köideti) jalalavva `külge Ran; sul om ka ta langarattalõ vastanõ kistavaŕs tett Har b. linamasinal [lina rabamiseks] tuĺli kistavaŕs `tõsta `aamise päält rabamise `pääle Kam; lina jahvatamõsõ massina man om kista vaŕs Krl; kistavaŕs um kõvõrass `painunuʔ; Kistavaŕss ühend suurt ratast `trullega, pańd käümä Vas; kistavaŕs lät́s `katski ja setogiʔ pidiʔ lina ajamise poolõlõ `jätmä Räp c. veskil kestavaŕs on piävõlli õtsan ja all Kod; `veśken `olli kolm kistavart. kistavarrõl olliva pulgad `ümbre `sõõri Ran; `amba käivä kistavarre `pulke `mü̬ü̬dä. kistavaŕs om all kivi, ta aab kivi `ümber Ote; Kistavaŕs u̬m tu̬u̬ pulk, miä `veśkikivi sisen terri kivi vahelõ väristäss Rõu || käsikivi osa kistavaŕs, mink pite `aeti Plv
3. latt, varb kistavarrega `võetass pańg kaivust `väĺlä Puh

kitsuke(ne) `kitsuke|ne R(-k|e Hlj) Juu VMr Kod Plt(-ke) KJn, kitsuke|ne Muh Kul Ris(-o-) Juu(-k|e) Kos JMd Koe VJg(-ke) Iis Äks, g -se (liiga) kitsas; väike `kitsukene `penki VNg; `kitsukene tie; `meie `Miili, ristluist on `kitsukene, `raske `sünnitädä Lüg; `kitsukesed `einama `väljad Jõh; oh te ullud kiigessepad, tein selle kiige kitsukese rhvl Muh; seeliku üsna `kitsukese teind Juu; vaśk nõu - - pialt oli kitsukene, alt oli suur lai Kos; õige kitsukene `kamber; leigud õlivad kitsukesed ja veikesed põllud Iis

kohtu|päev kohtupidamise päev `enne õli igäs `vallas `kohtopäiv, `millal arutivad, ke õli midägi süid tehnd Lüg; `kuhtuhärr oĺl alasi, tu̬u̬ oĺl egal `kuhtupääväl Kod || fig Kas täämbä kohtopäävä ka teeme (saunast) Räp; viimne kohtupäev maailma lõpp piibl kui `viimne `kohtopääv tuleb, seĺjetätse kõik ärä ja jaetasse paremalle ja pahemalle `käele Kod

koidu|kukka. eks sie õle jo `koido kukk, ke `laulab `koido ajal Lüg; juba koido kukk laulab Mar b. fig varane inimene möni laps töuseb vara üles, küsitase, kas sa oled koidu kukk Khk; Oled sa koidu kukk või ämariku änd (virk või laisk) Pha; sa nagu koedu kukk, koeduga `seĺtsis üleval Juu; nõnnagu koedukukk ei maga, vara üleväl Kod; koidukukke tegema suguühtes olema koidukukke `tehti. `üeldi, kui ommiku `enne `tõusmist viel nakitsesivad asemel JJn

kolmik1 kolmi|k g -ku Pha Vll Pöi Muh Ris Kos KuuK Plt, g -gu Jäm Khk Emm Rei Mar Krk; koĺmi|k g -ku Mär Khn Pär Tor spor K, Iis Krl Plv Lei, g -ke Kod Pil; `kolmi|k g -ku VNg Lüg, g -gu Kuu, -ko g -go Vai; pl koĺmig|uʔ Har, -õʔ Rõu Se
1. kolmik (laps, loom) `kolmigud `talled Kuu; kolmigud lapsed, kolmigud talled Jäm; olin kolmik pueg Kos; koĺmikite aal surenud emä ärä, üks koĺmik jäänud elämä Kod; tema emal olid kaksikud ja perast olid koĺmikud Pal; `lehmädel ei ole kuuld koĺmikud KJn; na omma koĺmiguʔ Har; kat́siḱid küll um siihn olnuʔ, a koĺmikid olõ õi˽kuulnuʔ Rõu; šü̬ü̬ `nei˽ku koĺmik Lei
2. kolmest koosnev kolmigud (lained, mis järgemööda tulevad) Emm; koĺmik (kolme pähkli kobar) Khn || kangaviga – Juu KuuK JMd Pal kui kolm niit kõrvu on, siis on koĺmik sees Juu; kui vaĺsiste panid `niide - - kolm `lõnga järjest, siis `üiti kolmik KuuK

kolmik2 koĺmi|k Kam, g -ku Hää Saa(-ke) Pal SJn San, -ke Kod/kõ-/ Võn Ote, -gu V(g -gõ Se, -gi Lei); kolmi|k Plt Pil Puh Rõn, g -ku Hls Krk(-gu) Hel, -ke Nõo Kam kolmapäeval sündinud lehma nimi kolmaba `süńdind lehm oĺli koĺmik; sai oma koĺmike eest üle tuhande rubla Saa; kõĺmik õli kolmaba `süńdind Kod; kolmik olli kolmabene, neelik neĺlabene Hel; koĺmik, mes päeväl lehm `süńdü, tu̬u̬ nimi `panti Kam; sõ̭ss `pańti nimeʔ päävä `perrä – eesik, tõõsik, koĺmik Plv Vrd kolmo

koorike koori|ke g -kse Tor Hää Saa KJn SJn Kõp Vil M(koori|k); p koorikest Aud
1. väliskest a. leiva-, saiakoorik leib piab ilus apu olema `terve kooriksega; ku leib kaua `ahju jäänu, on koorike kahes `ku̬u̬res; pane `kuivanu kooriksed kannusse ja pane `ki̬i̬va vett pääl [joomaks] Hää; `Su̬u̬ja `leibä `väĺlä ei `viidud, `pitsib ärä, koorike lähäb `lahti KJn; ei `saagi koorikest süvvä, ei ole `ambit Trv; mea ei saa kooriksest jagu, `lõika miul sisukest; [leival] alumine koorik, `päälmine koorik Krk b. vorstinahk vorstil sikke ja paks si̬i̬ koorike pääl Hls
2. pealispinda. kõva jäätanud kiht (lumel); paatunud pind (mullal) Eela `oĺli sula, täna küĺmetas lumele koorikse `peale SJn; me lina loomak jäi koorikse ala - - olli suur vihm, siis tõmmass maa kooriksess; ku `siante rasse vihmasadu om ollu, siis `äestets koorik ärä; kes käśk siut koorikse all olla, ku mea `kasvi suuress (öeld sellele, kes kurdab, et ta midagi ei tea) Krk b. koorik, korp Kui tuulest `lõhkend nahk või aavakooriksed on, määritasse poomeliga SJn; kärnä koorik Krk c. pealmine tihe(nenud) nahkjas kiht lehmä sitt võtab palava päävägä koorikse `piäle KJn
Vrd koorik

koosukene koosu|ke(ne) g -kse (leiva-, saia)kannikas `anti koosuke `väŕsket `leibä `võõrale kah kui tetti. tu koosuke `oĺli kas naglaline vai pu̬u̬l `nakla; ega koosukest es lõegata, päḱäga `murti; saia koosuke ja sepikul kah Ran

koots|pennik ku̬u̬tspeńni|k g -ke Kod; ku̬u̬tspeni|k g -ge Plv
1. van kauplemisel teenijale käsirahaks antud kingitus vanass ku `läśti neet́sikess `kuulama, `ańti tüd́rikulle ku̬u̬tspeńniked; ku̬u̬tspeńnik õli kas linik ehk tükk riiet, särgitäis riiet Kod
2. särgitäis (5 küünart) riiet tüdrukule teenistuse eest – Plv

kopikas kopik|as Pha Pöi hv L, spor KPõ, Iis Trm Plt, kopp- VNg Lüg(kob-) Iis, g -a; kopik|ass g -a, `koṕka Rõn; kopi|k (koṕi|k V) HaLo, g -ku L Rap Kad KLõ M, -ka spor Sa, Kse Hää Kei hv Jä, VJg Trm Pil Vil T hv V, -ke Tõs Rap Juu Ann Kod(g `koṕke, -p-) Krl/-kõ/, -ki Muh, -gu Jäm Khk Rei, -ga Kär Hi Rõu, -ge Khk Kär(-gi), `kopka Trm Kod KJn Trv spor T(`koṕka) V, `kopku KJn SJn, `kopki Mar; kobi|k g -ga Kuu, -ka Lüg; koppi|k g -ka VNg Lüg(g `kopka) Jõh, -ku Vai; kobi|ka g -ga VNg; kope|k g -ga Käi Phl, `kopka Võn Plv, `koṕka Se; n, g kobeka Vai; koṕk g `koṕka hv Nõo; `kopk|as g -a Kuu Lüg IisR Kos Jür Amb VJg; n, g `kopka Vai Jür hv ViK, Rõn Rõu; p `kopkad Kär Äks Vil(-t), `kopkut Aud Pst Hel, -d Vän, kopked MMg, kapikõt Lei
1. (veneaegne) raha a. peenraha ühik, kopikas; vastava väärtusega münt `kuolis kui sai `käia, siis ikke `tuodi koppika ette `krihvlisi, neid sai kaks tükki `koppikalle VNg; Piad iga koppika `uolega lugema, `ennegu kedagi `ostad IisR; mette üht kopikid es jää järele Muh; kui inimesed kerigu `tulled, möni `andis `neile (santidele) sis kopiga Phl; `enni oli naela tubakas, kakskümmend kopik oli see nael Mar; anna veel üks viiene või viis kopikud; pool kopik `maksis timp sai Mär; `eńni oli kopikas ikka suur raha Ris; kopikete eest ei soa kedagi Juu; kolmkümmend kopika oli sie pääva palk Kos; vaśk mõedud, kellega `viina valati miestele kopikate luol Kad; tal kas on `kopkas raha vai pole sedagi VJg; vanass õlid `koṕked ja rublad, kopik on veeke raha; vanass õlid veikesed `kringlid, kaks tükki `ańti `kopkelle Kod; läksivad kolme kopiku `pääle `riidlema Äks; `enne oli mul kuus rubla kopikutega [pensioni] Plt; seni kui sai sada kopikud, siss `oĺli rubla KJn; ega mia kehv mi̬i̬s ei ole, et mia raha kopikide viisi loe Hls; vanast `panti `surnul raha `rinde pääl, kopik ja kaits, ku vi̬i̬l [puusärk] `valla `võeti ja vaadeti enne äräviimist; egä viimast kopikut ärä ei või anda, siis ei lää siga ka ti̬i̬ päält `kõrva Krk; vanal aeal kopika i̬i̬st sai suure saia nigu obese, `väike põrss `masnu kopik; tu̬u̬ `oĺli igävene kooner, ois `kopkat peon et ta kuumass läits Ran; ta tingeldäb tolle `kopkaga, ta‿i täi tedä käest ärä `anda Nõo; `väike pät́s kamma `oĺle kopek, suurõmp pät́s oĺl kat́s `kopka, suuŕ määts oĺl kolm `kopka Võn; `koṕkedega sõ̭ss kõ̭iḱ õiendõdi ega sõ̭ss `ruubledegaʔ Räp b. väike rahasumma; raha üldse `Heinaajal olin kogu `heinaaja siis `ilma kobigatta Kuu; kui kopigud `taskust vötta on, ikka midagid saab Khk; [looma müügist] sis ta mened kopikad ikke sai ja Pha; aga ilma kopikuta ei saa kodust `väĺla minna Saa; mina ei ole `ühte kopiked musta pääva jäoks korjand Juu; põle `kopkastki inge taga Kos; mes `kopka saab ju̬u̬b maha Ran; ega mul ei ole `täämbä pääväni, et ma periss ilma `kopkada ole; mis‿sa `onte laits tu̬u̬t ja `raiskat `endä kopikat Rõn; mu oma kopikide i̬i̬st ostetu asi; seo olli joba tol kõrral kaunis kenä kopik San; jääguʔ jumala tassoʔ, ma‿i˽taha˽`kopkatki˽taast kaṕist Rõu
2. fig (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Paneme tööle kena jooni sisse, siis oo löunaks valmis kut viis kopikad (kindlasti, tingimata) Kaa; Nägu nagu serviti kopikas Kul; Mina olen kohal nagu vana viis kopkat (kindlasti) Jür; sii on selge ku kaks kopked MMg b. (vanasõnad, kõnekäänud) kes `kopkaid ei `korja, sie `rupla ei saa Vai; Kes kopigid äi `korja, see rublad äi saa Emm; Kes kopikast ei korja see rublat ei saa PJg; kes kopikeid ei `korja, siis `rupla ei soa Juu; Kes kopkut ei kogu si̬i̬ rublat ei saa Pst; kes kopikat ei oia, si̬i̬ rublat ei näe Kam; Kiä `kopkat ei˽koŕja, tu̬u̬ rublat ei˽näeʔ; `Kopkit `korjat, rubla saat Rõu | Ei kobik ole raha egä ludik ~ `prussagas (p)ole liha Kuu; kopikas raha egä kõhutäis `süiä ei õle mitte midagi (seda ei loeta võlaks) Lüg; Kopik pole raha, äga sitik pole liha Emm; Kopik om raha, aga lutik ei ole liha Nõo | Kon kotin kopik iin, sinna tulõ tõnõ manu Krl c. `seante `uhke inimene kes nooren ian kopiku raha pääl tańts Krk | (millestki väheväärtuslikust) Kuer vai asi - - `augu ei kedagi, sie ole kaht koppikagi väert IisR; rublane nimi ja kopike väärt ammet – si pidada perenaese põli olema Juu; Taa jutt massa õi˽sul joht `kolmõ `kopkat Rõu | (rahanappusest või puudusest) Ei ole omalegi viel `talveks `süömä`silku saand, kaik pane vade kobiga nenässe (tee kogu töövaev rahaks) Kuu; õlen `nõnda `vaine, et mitte koppika `krossi mul ei õle; mina õlen küll `nõnda `vaine, et mitte puold `kopka rahagi mul ei õle Lüg; kopik ööra punaseks `enne püus, kut sa εε annad Khk; Sellel pole punast kopikat inge taga Kaa; mul ei ole mette punast kopikid Muh; sa piad igad kopikud keerutama (vähese rahaga toime tulema); mul põle pimedat kopikut ka `taskus Hää; ma olen nii ilma, et mul ei ole mitte punast poloskid hrl ~ kopiked hv Juu; põld punast kopikad `taskus; Põle kopikut serviti persse lüüa Plt; taa ei˽saaʔ ütte pümehet kopikat säält henele Har | (pillajast; vähese sissetulekuga inimesest) Ei sel kobik `päivä vanuseks saa; Ei kobik mekkijäl mihel `päivä vanuseks saa Kuu; Ei kobik kobika nää Lüg; Ega temal mehel ka kopikas kopikat taskus ei näe Kad; Si kopikule öömaja ei anna Pst; kopik es näe `koṕkat, `ta‿lli kõva viinami̬i̬s Puh | (ahnest või ihnsast inimesest) Kobika `täüdü `püüdä, `vaika ~ `ehkä kaks menis Kuu; Ennem sandilt rubla kui sinult kopikas Vän; Sel lääb kopik peon punatses Pst; Lask `kopka i̬i̬st vai `päähä lüvvä Räp | (peatselt surijast) Ise tahab maja ehita, omal pool kopikad surmaga `võlgu; Ise surmaga kopikas `võlgu Pöi; Surmaga kopik võlgu Vän; kopika eest natuke, pisut, veidi; (eitavas lauses) natukestki, vähematki, sugugi `Kopka iest `asja `rupla iest `sõisa (järjekorras seismisest); `Kopka iest `asja, `rupla iest `riidu Lüg; Küll on inime, oleks tal koppika `iestki aru pias IisR; Sul ei ole ka mitte poole kopiku eest mõistust Vän; Vanast mi̬i̬ss ehit́ maja üless, panõ es `kopka i̬i̬st `rauda manuʔ Rõu; tälle tuĺl vaast vaguvast `tüŕmä minnäʔ, tä es olõ `koṕka i̬i̬st tennüʔ kellelegi [halba]; Kopka iist om joonuʔ ja ruubli iist näütäss vällä Se; kopika peal ~ pealt elama rahapalgast elama Ega‿s sie koppika pial elada kedagi väert ole, `olgu palk vai kui suur tahes, läbi läheb ikkegi IisR; ta elab `kopki peal, kui tal maad eesel põle, peab raha `eest kõik `eesele `ostma Mar; elab nii kopike peal ja peost suhu Juu; elab `kopka pial (vaeselt) Trm; `koṕka päält eläss (linnas raha eest) Se

kordamiste `kordamiste hv Kuu, VNg IisR, `kõ- Lüg, `ke- Kuu Vai kordamisi `Seljälised `täüdüs [saadu] `aeva `kerdamiste `panna Kuu; nad `läksid `kordamiste `tüöle VNg; `kõrdamiste võttab puha läbi sie `aigus Lüg; `käiväd `kerdamiste `vaatamas Vai

korjuke korju|ke g -kse; koŕuke korvike; marjatorbik näeb kas‿na tuleve marjakorjukstege Hls

korraline korrali|ne Khk Rid Mär Kse Aud Kei JõeK Amb JJn ViK Iis Pal Ksi Lai Plt, -le|ne Rei spor L Ha Jä, Ksi Plt, `korrali|ne IisR Vai, g -se; kõrrali|ne g -se Kod Äks Lai Krk Hel spor T VId(-nõ g -sõ), -tse Nõo Võn San spor V(g -dse; -nõ g -tsõ; -lõ|ni pl -tsõ, -dsõ Krl; pl -liidse Se); `kõrrali|ne Lüg Jõh, `ke- Kuu VNg Vai, g -se
I. a
1. hoolikas, korda pidav või nõudev; oma ülesandeid hästi täitev korralene inimene, kes kõik asjad `korda säeb Tõs; tämä one kõrraline õiendaja Kod; ku ma esi iks olli vi̬i̬l kõrraline (töövõimeline), üless lätsi tare pääle, iks kaśs kah taka Nõo; `vaeste inemiste latse küll olliva, aga lätsivä mihele, saeva kõ̭ik kõrralise mihe Rõn; tu̬u̬ om üt́s kõrraline inemine, tu̬u̬ pedä kõ̭iḱ kõrran ja ilusadõ Har; ei olõ˽kõrralist piĺlimi̬i̬st; seo oĺl kõrraline mi̬i̬śs, `ti̬i̬ńe rahha ja ośt maja arʔ Vas; peräh sai [noorikust] vi̬i̬l nii kõrraline tü̬ü̬inemine ko paŕõbat olõ‿s vaja Se
2. elukommetelt laitmatu vanast üits perrnaene ütelnu latsega `tüt́rigu - - üits vana lit́s. esi ta `oĺli `endä meelest nii kõrraline ja `õige Kam; kel emä ei olõ˽kõrraline, tu̬u̬l ei olõ˽latsõ˽ka˽kõrralitse San; nu̬u̬ omma˽kõrralidsõ inemiseʔ, olõ õiʔ joodigõʔ Vas; hobõsõ vahi ne pääkaŕuse oĺli˽mehe˽ne naaseʔ - - sinnäʔ (ametisse) õks kõrraline inemine lä‿äs Se
3. nõuetekohane, omadustelt laitmatu, hea, sobiv tamal on `kerralised `riided `seljäs Vai; viljakad põllud annavad paelu `vilja, kui korralene aeg oo Tõs; sellega (naisega) mis sul on, oled sa eland `ühte `alba või `ühte mitte korralist abielu Amb; on tänavu suvel ead korralised ilmad old VJg; juba lehmäd läägitäväd `piimä `juure, toit o kõrraline; tu̬u̬ lapsele kõrraline riie. tämäl ei õlegi kõrraliisi `riidid; vanger õli `mü̬ü̬dä (müüa) kõrraline vanger Kod; nii illuss ja kõva, `õkva `täitsä kõrraline si̬i̬p; sul om `amba kõ̭ik suun. ja kõrralise kõ̭ik Puh; ää `meistri, tu̬u̬ tege küll kõrralitse aho Võn; `võeti hädä katuss ärä ja `pańti kõrraline napu vai lauakõsõ katuss `pääle Har; sa võisi˽ka üte kõrralise kõtutävve süvväʔ `anda Plv; leib `oĺle meil kõrraline, meil es olõ˽`näĺgä Räp; kõrralitsõ˽`saapa jalah Se; ka‿kui härä pungakõnõ, sääne olõ‿i kõrralene Lut Vrd kõrrane
Vrd korralik
4. (mitme)kordne, kihiline, järguline kuusel one ilosad punased käbid, kõrralised Kod; kõrdmagu `seante kõrraline Krk; abara võrk om kolme kõrraline Puh; ku kolmõ kõrraline [laastukatus] siss lat́i vahe ommaʔ paksõmbaʔ, kui katõ kõrraline siss lat́i [vahed on pikemad] Har; kedrätäss katõ kõrraline ehk kolmõ kõrraline [lõng] Rõu; ülejärve [palgi] parvõʔ oĺliva kolmõ kõrraliseʔ Räp || kui kerä korralene on, siis uasad tulevad pealt ää Juu; `mitmõ kõrraline pereh (mitu perekonda koos) Se Vrd korruline1
5. kindla korra järgi toimuv või tehtav `enne õli igal inimesel `mõisas teha `korraline tegu Vai; kolme korralene külvi kord Rid
6. puhutine `kaupmes on korraline rikas, põllumes on põline rikas, ametimes on aeutine rikas VMr Vrd korraldane
II. s
1. peredest kordamööda käiv abikarjus kus `karja `kerda oli, siel pidi olema `kerraline `korvas ka VNg; vahest olid karjasma ajad viletsad, `veiseid oli paelu, siis käisid karja `kordas, korralene karjatsel `kõrves Juu; iga talu pidi `saatma korralise nii `mitmeks päävaks kui mitu `luoma tal karjas oli JõeK; meste `rahvad käisid `karjas, poisiksed ja plikad olid korralesed; igas peres käis korralene ja karjane `söömas Ann; vana karjuss oli - - lapsed olid kõrralised Äks; kes näpukad korralised, need kudusid sukka või `kampsuni ja. kes seda ei mõist, seda [karjus] omale korralisest ei võtt, need pidid minema `lamba karjatsele või sia karjatsele abilisest Lai; kaŕjane oli mõisast, aga vallast käis temal abi - - korraline oli oma leeva peal Plt Vrd korralik
2. korrateoline iga nädal oli kolm korralest [mõisas] Rei; mõisa korralene, kis `loomi talitasid, `söötsid ja `jootsid, `põhku `alla panid ja asemid tegid. öhö `aasta oli üks, teised `aastad olid teised mõisa korralesed. vahest olid nädälate `kaupa koa Mar; neli või viis korralist oli `talvel, kis mõisas käisid `luome `süötmas ja `juotmas JõeK; kõrraline õli egäss taluss üks nädäl. õli kõrralisse tuba `mõisan kosa õlid, `sü̬ü̬tsid eläjid ja veid `pruaka Kod; tüdruku käesive `karja tallitemen, ni̬i̬ kutsuti kõrralise Hel; `orjuse `aigu käisive kõrralitse kõrra `päivi tegemen San; kõrralõni oĺl nätäl `aigu tü̬ü̬n Krl; kõrralinõ vai kõrral `käüjä Räp
3. järjekorra ootaja `kõrralisi õli pali ies [veskil], en saand usina `kõrda Lüg; Ega seppalt nii ruttu tagasi saa, `korralisi `paĺju IisR

korralt korralt Jäm Pöi Muh Emm/-d/ Rei spor L(koralt Mih) K, Lai; kõrralt Trm Kod Äks spor eL, -d Trv Hel Puh Nõo Rõn; `kõrrald Lüg Jõh(-t), `ke-, `ko- Kuu
1. ühe korraga; ühe-, samaaegselt viis vakka `tehti korralt ää linnassid; `seuke kasuja poiss sööb poole `leiba korralt ää; kahl korralt ~ oavalt [anti rukkivihke parsile] Muh; täna `minta süllale, pool `valda `aedi korrald; Onigest anta korrald luusigu täis ohurohuks Emm; `paĺlu ma tien, kaks `leiba tien korralt; nii mitu `e·ktaàri `põldu oli, nii mitu `pääva olid [vallasandid talus] paigal, üks korralt Ris
2. kohe, jalamaid vii loomale suupistet ka, siis akkab korralt sõeratama Var; aŕst küsis ja mina koralt `vastasin Mih; ing oli `kińni. süda jäi korralt `seisma Pär; `tuĺli korralt kodo KJn || otse, päris siunati `rohkem ikke tagaseĺla, ega suhu korralt ei `öölda Aud Vrd korrast
Vrd korraga
3. korrast, järjest aga kui ei lubatud [paremasse püügikohta], pärast `pańdi sis korrald `sisse [noot] Kuu; ma niida ja ta korrast ~ korralt vetab üles Jäm; tu̬u̬ lääb kõrrald alvembass Puh
4. korrapärast temä (eestööline) vastaśs - - et tü̬ü̬ pidi kõrrald tettuss `saama Hel
5. puhuti – Lüg Juu Trm põllumes põline rikas, ammetmes arukord rikas, kaupmes korralt rikas Juu Vrd korralta

korras korras spor Sa Hi, Tõs Saa Kei Jür VJg Sim Äks Lai Plt KJn, kõ- Iis Trm; `korras Hlj, `kõ- Lüg, `ke- Kuu/-ss/ Vai (sag liitsõnades)
1. heas seisukorras, joones, juttis Sie verk o `jälle `kerrass, neh saab `uue kohe meresse `panna Kuu; sie on `kõrras `tütrik, `oiab oma `õigussed, ei `albi Lüg; `püised piab korras pidama Khk; Meil on [tööd] korras, küli on maas, sönnik on `väätud, `tuhli maa on sahatud Pöi; kui kot́t on kopikid täis, siss on aśjad korras Saa; ta kõht ei old korras Jür || [kas said toad kraamitud; vastus] `Korras kui `Norras hum Hlj Vrd korral, kõrran
2. kordamööda `naabru`naisega `käisime `korras, `teine käis `teise `korra [merel] Hlj
3. ühe korraga, üheaegselt käde`andiji `andas [parsile ahtmisel] alt käde, kaks `vihku korras Jäm
Vrd kordas

korrast korrast Jäm Khk Kaa Pöi Rei Aud Saa Pal Äks Lai Plt KJn; kõrrast Trm MMg Äks eL, -ss Kod; `korrast Hlj, `kõ- Lüg IisR, `ke- Vai
1. korda-, järgemööda; järjest(ikku), ilma valimata kõik `jääväd `kõrrast `aigest Lüg; kel õli nii et mehe õde õli [„sellele kingiti pulmas“] `kaivu kouk `kõrrast ja `tuorvi puu `puolest IisR; `kirkus `keidi inimiste vahelt korrast keik läbi kotti ajamas (korjanduskotiga raha korjamas) Khk; ta võt́tis riiuli päält korrast pudelisi Saa; kõrrass matetasse `mü̬ü̬dä uut kabelid Kod; `ambad lähvad suust kõrrast ära MMg; [koodid] nii korrast käesivad nii kilk kõlk kilk kõlk Lai; vanu om siin kõrrast (järjest mitmes majas) Hls; [soolamisel] `panti kõrrast puu anumade, kala ja `su̬u̬la Ran; vanembil olli kolm `poiga, kõik `võeti kõrrast ärä, kõiḱ saeva sõ̭an `surma Rõn; Mi‿sa nii haariskõllõt, võta˽kõrrast, ti̬i̬˽tü̬ü̬ `kõrdapeten Urv; kisõ laua katuss om katõ kõrraline, `pańti iks kõrrast, tõsõ laua vi̬i̬ŕ [veidi] tõsõ `pääle Har; egal ütel oĺl uma elo˛ao siseh tarõ ka tettü, oĺlivaʔ jõ̭õ̭ veereh riah kõrrast Räp; võta˽kõrrast (oma äärest), mis sa üle kõrra jo läät Se Vrd kerrastas, korralt, korraste
2. (hrl komparatiiviga) üha, kord-korralt, pidevalt inimest ikka lihavad korrast targemaks Jäm; poisid ise läksid `laeva esitiks madruse nime all ning - - korrast `kaugemale `kaugemale ning Khk; Tuul akkand ikka korrast `rohkem `paati õõtsutama, äkist `viskand `ömber; Korrast targemaks, läks [tütre juurde] tagasi, olgu kaheks nädalaks, siis on sii `jälle Pöi; `pańdi mäŕjäd odrad [uhmri] `sisse - - suur tagumine oli niikavva kui keed peält ära lähvad. korrast läksid kõik ilusast Pal; aga metsast `võeti korrast `juure uut maad, siis need (maad) olid siis juba vesised Lai; saeva järve pääle üless ja tuul `tõssi iki kõrrast kõvõmbass Ran; ega sõ̭ss õlut es tohiʔ ka jälʔ `tu̬u̬hu [nõusse] `pandaʔ nii et, ta pidi iks kõrrast `väega ruttu `puhtass ka `mõskma Plv
3. (üks) kord Oo korrast teistele ammaste vahele jäänd, niid muud kut tõmbavad (räägivad halvasti) Kaa; `õhta `ańti veel korrast `süia Aud; Kõrrast lõi mütsi `kukla, siis teise kõrva peale ja jälle teise peale Trm; ku‿t́a korrast sadab, korrast on ilus, nõnna `eitleb edasi tagasi, siis on `apri·lli ilm Lai; mis kõrrast kätte tulli sedä keedeti (nädalapäevade järgi ei olnud kindlaid sööke) Hls
4. korraks tuli korrast `sisse nigu tuld `tooma Lai Vrd korralt
5. ühekorraga, kohe oligi `vanker `kerrast täis Vai Vrd korralt

kudenema kudene|ma Pä Juu Puh, -m Hls, -me Krk San, -mma Lüg; kudõn|ama Kan Urv, -õmõ Krl, -õmma Har VId
1. kudema, viljastama `konnad ku kudenevad, siis `tievad äält, `krouksuvad Lüg; paĺgid segavad kudenemest kebadi Vän; kevadi on räimed alle kudenemata Saa; konnad kudenevad ikke vee sees, ega tema koeva maa piäl või kedägi `olla Juu; rohilese konna eläve lohun, röögive ja kudeneve Krk; mõni aasta kudeneva äste konna Puh; kalaʔ kudõnõsõʔ järvel, konnaʔ kudõnõsiveʔ lońdil Krl; üt́sjagu `haugi kudõnõsõ hangõ `aigu Har; noorõ kuusõʔ pandass jõkkõ `pistü, kos säreʔ kudenemma lääväʔ pääle Plv; keväjä `naksi nu̬u̬˽kunna˽kudõnõmma; kunnaʔ `väega˽kärisi ku kudõsiʔ Vas; latik kudõnõss mai kuu seeh, linnass ja kogõ̭r kudõnõss rüä `häitsmise `aigo Se || fig kiduma, otsa lõppema ke `nõnda `vaisest ja põdejast jääb, `üeldasse et kudeneb `vällä; no sie lehm kudeneb küll `surmale `vasta Lüg Vrd kudunema
2. siginema sjuuʔ (maod) kudõnõsõ˽kah keväjelt Har; naid siu`vainlaisi (põrgulisi) um kõ̭igin paigun, naid `rõipit kudõnõss ka `hirmsahe Rõu

kuigi `kuigi R(-gi Lüg) Vll Rei spor LäLõ Pä, K Kod Pal Lai M Puh V(`kuigiʔ Rõu Vas); kuigi Pöi Kos Trv Kan Kra, kuegi Tor; `kui|gid Sa Muh Mih, -git Khn, -get Käi; `kuiki Krk T Lut, kuiki Rõu, kuḱki Urv Har Vas(-iʔ); `kui|ge, -ke Räp Se; `kui|egi Urv, -õgi Rõu
1. adv eriti, mainimisväärselt (adjektiivi või adverbi laiendina) Ega `sinne `kuigi `kaua `paadiga lähä; Voib `olla juo `kuigi pia tuleb lumi maha Kuu; suvel `kasvas [lamba] vill `jälle `kuigi pikkast, siis `jälle `niitasima VNg; `tuetuse raha‿i õld juo `kuigi suur; ei õle saand `kuigigi pali `eina kokko Lüg; mina elasin Metskülas `kuigi `kaua (mõnd aega) IisR; senest `leiväst ei `piisa `kuigi `kauast Vai; ta pole `kuigid önnelikult eland Khk; nee‿ss ole `kuigid suured end (rannamajadest) Mus; ta pole `kuiget `kaugel Käi; `kuigi kauat ei oln `aige Var; pane angerjas pange `sisse vee `sisse, ei ela `kuigi kaua Vän; ühe `uastaga ei kasva `kuigi pailu Amb; ei läind `kuigi `kaugele teest Ann; `veśkini põle `kuigi pailu muad VMr; nad (heeringad) ei old `kuigi pikad Pil; [aken] põlnd ju `kuigi suureke KJn; mea ei käind `kuigi pikält `karjas Kõp; üteld kõrrald es lää `kuigi paelu Trv; temä es käü `kuigi kava Krk; põllumaad es ole `kuiki paĺlu Ran; mul ei ole `täämbä `tervuss `kuigi kõrran; Sul ei saesa üitski rõevas kuigi kunini; `küindle tuli ei ole jo `kuiki `valge Nõo; kui `täitsä `undsene, ei ole `kuiki `kaugele nätä Kam; Täl inäp kah eks `kuigi paĺlund ei ollõv Urv; ma es saaʔ `kuigi paĺlu ärʔ tetäʔ Krl; Imä is olõ siss vi̬i̬l kuḱki vana Har; näid olõ õi `kuike paĺlokasõ Se
2. (mitte) kuidagi ei voind `kuigi `männä joe `pääle; `eiväd leppined `kuigi kokko Vai; tema oli `aiglane `äśti ja tema ei saand sis `kuigi Kad; Karjatii - - om üits mülke aud, ei päse kuigi läbi Nõo; pikäli olla es saa `kuiki ja uni es tule Kam; provva ei ole `julgunu enämp `kuiki `olla Ote; ei `kuiki saa San; ma olõ nii väsünüʔ, et kuigi `jalgu pääl inämb ei püüsüʔ Kan; Taha om `hirmsa suurõ lumõ`uarma ajanu, tast ei saa inäp `kuigi läbi; tu̬u̬d mõista õi˽`kuiegi üldäʔ Urv; ei mõistaʔ `kuigi lukõʔ Krl; ei saa umast sulasõst `kuigi vallalõ Har; lat́s um `ilma `sündünüʔ ja sõ̭ss um `kuigi är˽läppünüʔ Rõu; vaśt saat `kuigi ta leevä `ahjo är˽`panda Plv; näil `tahtu‿us tedä `kuigi `anda˽surmalõ Vas; saa ai `kuige minnäʔ, ei no hobõsõga ei jalagaʔ Se; ma või ei kuigi tulda Kra Vrd kuigina
3. konj olgugi (et), ehkki Kuigi vana lubas, seda äi küsita Pöi; `kuigi ta seda ei anna, ma küsi ommeti Rei; `kaupleb etetsi, `kuigi sai suure kahju, varastati `paljas Tõs; kuegi ma‿i saand `tulla, tulen sel pääval ikke Tor; `kuigi me `linna lähme, mis sest VJg; `kuiki ta nii om, egas‿sest põle [lugu] San
4. mingi(sugune), midagi (head, väärt) sie `kaŋŋas ei old `kuigi asi ka VNg; kas neist änam `kuigi puit tuleb, pool `kõrvend nad on Tür; `vartadega sai `tautud, aga ega sie old siis `kuigi asi Kad

kunsti- nõid, posija; nõia-, nõidus- sie õli ka `kuntsimies ke tegi kõik vigurid `välla Lüg; kuntsimihed kes sedasi völuvad ning `nortsivad Jäm; kuntsimehed pidavad `kuntsi Khk; Laadal oli kunsi mees, kes kuńts tükkisi tegi Pöi; ega seda `teadend keegi, kis see kundsimees oli Mar; kuńsitegija oli koa nõid, tegi `kuńtsi Kul; kunsimees teeb `tempa, mängi`kaartidega teeb tükka; enamasti `Lemra külas `öeti neid kunsipidajaid olavad Tõs; kuńtsi mehed vanal aal tein leba`uńti Aud; see oli ikke kuńtsipidaja, pidas seda va elu`aeksed eba `kuńtsi Juu; `enne inimesed kuńsitegijad `soatsivad `aigusi luomadelle Kad; `enne olid kuńtsimehed ja nõiad VJg; kuńtsitegija ta õli, et `niiskese pompsu `kruusi tegi Pal; ta üit́s kundsi mi̬i̬s om, üit́s `kange kundsi pidäje Krk; täl om kunsti sõna, aga ega ta‿i `ütle; aga Alma om kah kunstijüri (kunstipidaja) Nõo; vanast `oĺli kuństitegijä vana naasõʔ, `pańdi tõnõtõsõlõ puhussõid kui `kuagi arvaśs; kuństi `pańdja; kuństi pit́äi; vana kuństisugu, `nõida kutstass Se