[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
keere2 keere Hlj Mär Var Pä spor K, Ran, `keere g `keerme Mär Var Pä spor K, Ran; keere KJn Hls, kiäre Kod MMg, g `ki̬i̬rme; keere g `keerde L TaPõ, g `ki̬i̬rdme Vas; kiere KPõ ViK I, `kiere R, g `kierme; kiere g `kiere Ris Rap, g `kierde Jür Koe, g `kierdme Kad; n, g keere Kaa Pha Muh LäLo
1. kee, keerd; säie tross aruneb juo `mitmaks, tämä on juo `mitmast `kiermest kuos ja `säigest; `Vergu paul oli kogu `kieretud `kolmest `neljäst `kiermest; `Hanska, `sengä lügäda `neula `köüe `kiermie vahelt läbi Kuu; Tegime `köie kahe `kiermega. Sie ei ole `säige IisR; `anna üks lina `kiere, miä punon `keŋŋä `nüöri Vai; Sokilöŋŋal oo kolm keeret Kaa; eenad `keerdasse keereks, tuudiks, kui `reisima mennasse Muh; köie `keermed lähvad `lahti mud́u, pane sõĺm `otsa Mär; Vanasti `tehti keied kõik isi ja sis keerati takust keie `keermed pööra pial `enne `vaĺmis; kahe `keermega nöör Tor; `ürjä ots ülese ja tee `keermest `paala Saa; köie `keermed suand natuke lamedad ning laud Juu; [Voki nöör] tehti linast, kahe keermega Jür; kalasaba pael oli kaheteist`kümne `keermega HJn; köiel on neli kieret, paelal on kolm kieret JMd; kui akkame `nüeri punuma, võtame ühe tüki linu, mis on paras ühest `kiermest Kad; nää `õiled lähevad `kiermesse kokku VJg; lina kiere on sie, kellest punutasse Sim; takkudest aetasse köie kieret Iis; kui punud köit, võtab kaks kiäret; vanass punut́i `ki̬i̬rmele lõhmuse niin `sisse; kiäre kiäretässe näpigä üväss `ki̬i̬rdu ja `lastse si̬i̬s tõese `ki̬i̬rmegä kokko; jorgoline nü̬ü̬r tuleb, kiäre on `keskelt jäme Kod; [oheliku] punumene on kahe `keermega Ksi; plet́it `tehti kolme `keermega ehk kolme aruga Lai; kui korrutad, siis `piavad mõlemad `keerded ühe sugused olema Plt; ei `saagi `kümnest `kiirmest viisu `paelu, kui lühike lina on KJn; neist `keermedest tetäs `kapla; kabel om peenike, pane üits uus keere manu Hls || laastud või karbil põh́a `ümmer need laastud o `keermed Aud Vrd kee, keeratis, keerd, keerus
2. käänak, pööre siis tuleb keere vasakut kätt Juu
3. keerd a. kruss, silmus paelale läksid `keerded `sisse Mär; keere on see, kui tal keerd juba sees on (õunal) Lai || seaprill, silmus `tõmmab seal `keerde nina `peale Kul; vanal aal `tehti `keermes `seale nina peäle, kui tapeti; `keermest oli ea `tõsta Kse b. vint, keere Mene sebäle ja lase sepp `leikab `poldile `kiermed Kuu Vrd kent
4. keeris, hoog ku tuli üks `kange tuule kiere Ris; kui tuul `järku `keerab, siss‿on tormi keere Kei; valu `keered on nii suured Rap; tuule keere on `väike, kui suur keere, on tuulispask Amb; vie `kierme kohal vesi vuliseb, `kiere kohal vesi kierutab, sial `kalda jares on nisuke vie kiere Kad; tuule `keered on enamast oonete juures Lai; kui jo tuulispasad käevä, nu tuule `ki̬i̬rmed, sis `vihma tuleman om Ran; tuisu `ki̬i̬rdmeʔ (lumevaalud) Vas
5. leivakäär, -viil sain ühü `keerme `silku `leiba Mär; `lõikan leeva küĺlest suure `keerme Juu
Vrd keerd
1. kee, keerd; säie tross aruneb juo `mitmaks, tämä on juo `mitmast `kiermest kuos ja `säigest; `Vergu paul oli kogu `kieretud `kolmest `neljäst `kiermest; `Hanska, `sengä lügäda `neula `köüe `kiermie vahelt läbi Kuu; Tegime `köie kahe `kiermega. Sie ei ole `säige IisR; `anna üks lina `kiere, miä punon `keŋŋä `nüöri Vai; Sokilöŋŋal oo kolm keeret Kaa; eenad `keerdasse keereks, tuudiks, kui `reisima mennasse Muh; köie `keermed lähvad `lahti mud́u, pane sõĺm `otsa Mär; Vanasti `tehti keied kõik isi ja sis keerati takust keie `keermed pööra pial `enne `vaĺmis; kahe `keermega nöör Tor; `ürjä ots ülese ja tee `keermest `paala Saa; köie `keermed suand natuke lamedad ning laud Juu; [Voki nöör] tehti linast, kahe keermega Jür; kalasaba pael oli kaheteist`kümne `keermega HJn; köiel on neli kieret, paelal on kolm kieret JMd; kui akkame `nüeri punuma, võtame ühe tüki linu, mis on paras ühest `kiermest Kad; nää `õiled lähevad `kiermesse kokku VJg; lina kiere on sie, kellest punutasse Sim; takkudest aetasse köie kieret Iis; kui punud köit, võtab kaks kiäret; vanass punut́i `ki̬i̬rmele lõhmuse niin `sisse; kiäre kiäretässe näpigä üväss `ki̬i̬rdu ja `lastse si̬i̬s tõese `ki̬i̬rmegä kokko; jorgoline nü̬ü̬r tuleb, kiäre on `keskelt jäme Kod; [oheliku] punumene on kahe `keermega Ksi; plet́it `tehti kolme `keermega ehk kolme aruga Lai; kui korrutad, siis `piavad mõlemad `keerded ühe sugused olema Plt; ei `saagi `kümnest `kiirmest viisu `paelu, kui lühike lina on KJn; neist `keermedest tetäs `kapla; kabel om peenike, pane üits uus keere manu Hls || laastud või karbil põh́a `ümmer need laastud o `keermed Aud Vrd kee, keeratis, keerd, keerus
2. käänak, pööre siis tuleb keere vasakut kätt Juu
3. keerd a. kruss, silmus paelale läksid `keerded `sisse Mär; keere on see, kui tal keerd juba sees on (õunal) Lai || seaprill, silmus `tõmmab seal `keerde nina `peale Kul; vanal aal `tehti `keermes `seale nina peäle, kui tapeti; `keermest oli ea `tõsta Kse b. vint, keere Mene sebäle ja lase sepp `leikab `poldile `kiermed Kuu Vrd kent
4. keeris, hoog ku tuli üks `kange tuule kiere Ris; kui tuul `järku `keerab, siss‿on tormi keere Kei; valu `keered on nii suured Rap; tuule keere on `väike, kui suur keere, on tuulispask Amb; vie `kierme kohal vesi vuliseb, `kiere kohal vesi kierutab, sial `kalda jares on nisuke vie kiere Kad; tuule `keered on enamast oonete juures Lai; kui jo tuulispasad käevä, nu tuule `ki̬i̬rmed, sis `vihma tuleman om Ran; tuisu `ki̬i̬rdmeʔ (lumevaalud) Vas
5. leivakäär, -viil sain ühü `keerme `silku `leiba Mär; `lõikan leeva küĺlest suure `keerme Juu
Vrd keerd
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|