kehkadivei n, g `ke·hkadi|vei·KuuIisRspor eP, NõoVId; `kehkade-Kaa; `köhkadi-Jaakiitleja, kehkenpüks Kust sie `kehkadivei on küll `välja `lastudKuu; Viimne kehkadivei, teeb mis ta eesele keik ümbere ning üle ajaksKaa; `ke·hkadivei·, [tal] ei ole mette tösidustNoa; `ke·hkadivei· - - lähäb kus maa`ilma (oma jutuga), napakas natukeKul; `Kehkadivei oo kergats inimeneTor; Igavene `ke·hkadivei·, tää mis tal ka uhkeldada oleks; `Seukse `ke·hkadivei·l ma küll es lähe (naiseks) Hää; Sie `kehkadivei sõna tuli `meile esimese sõja ajal venelaste käästJür; `ke·hkadivei· `u̬u̬pleb ja suurustab Nõo; Taast kasu õi joht määnest mi̬i̬st, üt́s `kehkadivei õ̭ks umRõu; Vana igävene kehkadiveiPlv; Mis tiit, kuʔ sääne `kehkadivei `tütrele `miildüsVasVrdkehkats, kehken(dis), kehkel|püks, kehken|püks, kehk(en)vei, kekkadivei