kehken|püks`kehken-R, kehken- sporeP, TrvVIdedvistaja, kiitleja, kergats (mees) Oled üks `kehkenpüks, ega saa heneläs `sepru `kustagild senn `muodigaKuu; Oo üks va kehkenpüks, muud kut kiidab aga iseennast ning oma rammuKaa; Mõni mees lähäb `linnas elades kehkenpüksiksHan; sie on üks kehkenpüks, kehkendab aga ennastJür; kehkenpüksi nime `ańti `rohkem poistele, kui oli sihuke `üpleja, `kiitis ennast. `tahtisesineda, aga isi oli rumal kui sokuPlt; Jah, um jah üt́s kehkenṕuks Rõu; Rätsepp om tubli miis, veitkene ainult kehkenpüksVasVrdkehkel|püks, keken|püks, keks|püks