Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kekerdama kekerd|
ama ViK Lai,
-ämä Kod;
kekkerd|
ama Jõh IisR, -
amma Vai, -
ämä Kuu, -
ämmä Lüg1. püsimatult sagima, sebima; hüplema `Kuskil `paigal ei `sõisa,
`muutku kekkerdab Jõh;
Mis sa kekerdad siin ies ommeti (lapsele) Sim;
kekerdäsin ühe mättä õtsass `teisi `õtsa kuńni saen üle Kod;
kui edevusest käib edasi tagasi,
siis kekerdab;
kui on kärsitu,
ei seisa paigal,
kekerdab edasi tagasi;
`ütlen oma kaśsile,
mis sa kekerdad siin laua pial,
aead mu suled maha;
vana inimene on `kange,
see ei kekerda Lai Vrd kekkardamma2. edvistama, mukkima Mes sa kekkerdäd `aeva,
ku moni `vieras neh `trehvab tulema Kuu;
midä sa `ninda `kauva kekkerdäd sääl,
kui et tule;
jäi `sinne `kauvast ajast kekkerdämmä ja `vahtimaie;
Ise vana juo,
aga vade tahi kekkerdädä Lüg;
Käis oma `uuve jakkiga kekkerdamas Jõh;
See `kehkenpüks kekkerdab aga nagu suur `asjamees IisR;
Mis sa kekkerdad mu ies Vai;
kül kekerdap poisi ies ja tieb `siĺmi Sim Vrd kekkima