Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
kekkama kekkama, kekata I Lai TLä hüplema, kargama (ka tantsides, mängides) lähme ühe jalaga kekkama, kumb `kauem kekkab ühe jalaga (mäng); Ega siis lastel sedasi kekata lastud nagu nüid kekkavad Trm; las `lammad kekkavad taha puale; siäl üvä kekata jah; `tantsis ja kekkas ja nüid one nõnna `aige Kod; nagu jänes kekkab - - `ööldi, kui lund vihistas möda maad; isa `ütles, et rahe terad kekkavad, kui rahe sadab vasta maad ja uuest üless `kargab, see on kekkamine Lai; kaeme, jäńess kurivaim kükitäb, karass üless ja pańd kekaten üle ti̬i̬ Ran; ma sinna lätsi ika kekaten ja karaten Nõo