[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kelbas kelbas g `kelpa Mus Muh Mär Vig(-ä) spor K, Iis Trm Võn, g kelbase Mär Ris; `kelbas g `kelpa Hlj VNg; kelb|as, -äs g `kel|ba, -bä Vig, kelv|as, -äs g `kelv|a, -ä Vig
1. kelp, (kaldne) otsakatus katusse kelbas oo koa katus Muh; vanema maeadel katusse viil on kelbas; ehitavad katuse kelbast Ris; katuksel on kelbas viiliti VMr; katukse arja juures on kelbas VJg; kelbas on otsa katus, õle katus oli `kelpaga. `kelpaid mõeal ei `ööldud Sim; puale `kelpaga, täie `kelpaga katus Iis
2. a.  külg- ja otsakatuse murdekoht tuul `lõhkund katuse `kelpa ää, kelbas joosseb `vastu katuse `arja; maeal on neli kelbast Nis; kelbas, sie on katukse otsa jäär, katus `kelpa pialt `pailas VMr; katus on `kelpa pialt `kat́ki VJg; se on pikk paĺk, sest saab `kelpa sarikas Lai b.  otsakatuse ääresarikas kui katukse ots on puol `viltu, sis `nurkmine sarikas on kelbas Rak c.  sarikatits – Ann
3. a. kallas, nõlv raabi kelbas oo, egä põllul kelbäst põle; jõel oo kallas, raabil oo kelbas; raavi `kelva sees oli mets mesilase pesa; raabi `kelba peäl oli na ilos rohi; üks jõe kelbäs seäl `katkes (vajus sisse); kui linad said ligund, siss tõmmati `tervelt `kelbäle; `kelbud põle `rääkigi; `põudjad oo raavi kelvastel; kõsu jäi järele nagu mädänd raavi `kelvä `sisse `kaevis Vig; aua kelbas ikka `ööldakse küll Nis; kelbas, sedasi libamesi mää rinnaku all; lähme `kelpa `piale `niitma Tür b.  kehv, vilets (viljelus)maa on ka üks välja `kelbas VNg; põllul suured `kelpad sees, tühi koht, ei kanna `villa, põllu kelbas Nis