[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

küüs küüs g küüne Jäm(g -se) Khn ViK I(küis; g küüse, -üi- Trm Lai) Hls(-ś), `küüne R(g -se Jõh); küis g küine S(g -se Khk Kär Mus Rei) K(g küe|ne Kei Kos JMd, -se Äks, köene Juu); küin g küine spor S(g -se Kaa), L(küüne, küe-) Ris HMd Tür VlPõ(küene); küün g küüne Jäm Vll Pöi Rid Mär
1. inimese sõrme või varba küüs `küüsib `teise näo `küütega `katki Jõe; mina ei taha pikki `küüsi VNg; vahel `lüöväd `valged plekkid `küüne `külge, ku `küüside `küljes on `valged plekkid siis `küüned `õilevad Lüg; sörm küine päralt `aige Khk; Küüned nii pitkad just kut kullil Pöi; kibu läks `varba küide `alla (külmvalust, kui sooja jõuti); pühabe ei lõegata `küisi, siis `lõikad oma õnne ää Muh; küisel kild `lahti Rei; `leika mo `pöila küis ära Phl; kui täl `kuskist sügeleb, siis tä `tõmbab küinetega Mar; närib sõrme `küini Mär; lõin küüne `lõhki Mih; kui küente peal on `valged tipsud, siis küened `õitsevad Kei; puhastas `küisa Rap; teene akata kohe köendega teese `siĺmi `kińni Juu; kikerpuu oli pist küine `alla VMr; õles sial küüned, siis tä lähäs puu `õtsa, aga [on] sõrad (vastati oleks-ütlejale); kopoteti vasta sõrme küit; lahe ma aan kua küüned `külge (katsun) Kod; üeldasse et piab riśti küinele `piale tegema kui küine ära `lõikad, et siis ei saa vanatońt võtta Ksi; `nuaga ei tohi lapsel `küina ~ `küinesid lõigata, sest `saama `kiskuja, `kakleja; sinu küined `mulle `külge ei akka (ei saa minust jagu) Plt; küüne äidseve, `valge täpi küünte pääl Hls || (sõrmedest) Küll sai `kraabitud, kas vai `küüned verel, ei tüö `otsa lõppend IisR; `tõmba ää küidega, mis see si narmeldab (rohi kivide vahel) Muh; Ää ming `küüsipidi piimässe, teesed ju `tahtvad sedä kua `seüä Khn || väga vähe; (üldse) mitte midagi ma ei tia mitte üks `sõrme küüs sest `asjast; mina ei õle mitte `musta `küüne `võrdki midagi võttand Lüg; ei `andand `miule mitte `küüne `verdki Vai; sa pole mitte küüne `väärtkid teind Jäm; mette pole niipalju, kui see must küis sörme `otsas Rei; ma ei tea mette `ühte sõrme küine `täitki sest Mar; tä ei tein küine väärt iäd Tõs; mul ei ole mitte sõrme köene `otsagi Juu; mitte üks sõrme küine võŕs ma‿i tea sest aśjast VJg; Mõnes talus õlid jälle peremees kui perenaine nii kinnise kätega, et sialt ei veerenud musta küine viart saanarahvale Trm; küine võrd põle sa seda teind Plt || fig (isekusest, riiakusest) sellel teravad küined, tikub teiste kallale Khk; Kui Miina kuulas, et tast ka juttu tehti, kus siis ajas küüsed välja Kaa; Nuõrik lähäb `julgõks, akkab juba `küüsi `näütämä Khn | (vargast, vargusest) ei minu `küüned küll ei akka kuhugi `kinni; sel mehel õlivad `õige `pitkad `küüned Lüg; läheme küiste viha tegema (puid varastama) Khk; küised taha `viskand, ära virutand selle asja Mus; Ju ta ikka küüned sügavase ajas, mis seal muud oli Pöi; täl oo - - pikad küined, näppäb kust suab Tõs; ta laseb ikke köened `käiä teese vara üle Juu; sie on küinte peal väilas VJg; Uuel kambamehel pidid pikad küüned õlema Trm; küüned oma poole (omakasust) `küüned igäl mehel oma `puole, nied `sitked inimised ja `ihned Lüg; Sel alati `küüned oma `puole - - vahi ette kui tämaga akkad `kaupa tegema IisR; Eks need küüned ole igalühel omapoole kõberas Han; tema kisub ikke köened oma `poole - - kes teese `poole neid `küisi laseb `minna Juu; `kõikidel on küined oma `poole Plt | eks vana Jaen ond ka üks `körbend küis, `kangeste oma `poole `tömbaja Mus; küünte ja hammastega iga hinna eest, kõigest väest `Kauva‿s mina `üksi `jõudasin `küünte ja `ammastega `vasta sõdida, vanames oli jo `poisiga ühes nõus IisR; kitsipung ei taha kedagi `anda - - küinte ja ammastega oiab kopekast `kińni Lai; kümne küünega 1. oma kätega, oma tööga Isa oma `kümme `küünega kogusid, pueg `laskes kõik läbi IisR; ma pea oma `kümne küinega `teenima Jäm; oma `kümne küisega piab `toitama oma peret Khk; Pole ma kohegilt midagid muidu saand, keik oo oma kümne küüsega tehtud Kaa; mõni üksik inime toedab oma näpu `tööga, oma käte varal, teeb oma `kümne köenega Juu; `kümne küinega piab `leiba `teenima Plt 2. iga hinna eest, kõigest väest On üks `täitmata luom, `kümme `küünega `krahmaks igalt puolt kui saaks; Täma akkas kohe `kümme `küünega tüöst `kinni IisR; sügisene püid on ka kehva `poole - - siis pead nii `kümne küinega `väljas olema Krj; küüned külge (lööma) enda valdusse (hankima) läks paar `päeva `aega, tuli `vastus, et nüüd `saame `küüned `külge Hlj; Kuhu küined `külge lõi, sealt pidi tükk tulema Trm; küüned püsti tungivalt, härdalt (paluma) palus kohe köened `püśti Juu; kisendäs ja palus käed küüned `püśsi Kod
2. küünis `kassil on jo `nõnda kõverad `küüned, teravad `nõnda kui `niula `õtsad Lüg; kullil vahed küined Khk; kui kuĺl kana oma küide vahele saab, ega ta‿p lase naljalt `lahti Muh; `juhtus kulli küüntesse Rid; kana varvastel ka vahedad küined `otses Hää; undil on suured küined Ris; koer ja kat́t oo `üste `liiki eläjäd, küüntegä Kod || sõrg kui [vähk] küined ikke `sisse pitsitab, ikke vere `väĺlä Äks
3. eseme kisk, teravik `ankru küis akkab mere `kinni, küis akkab panga taa Khk; `ülge rava küis Mus; Ankrul on `sirge säär ja kaks kõvert küünt Pöi; ne suured lestad on tal `otsas, ne on `ankro küined Emm; adra raua küined LNg; agurid - - nellä viie küünega, küünte taha jääb kui on merest kedagi `otsida Rid; ahengal oo küll küined, küindel kisud `külgis Tõs; Seina rihv `tehtaks ikki, `seuke kaśs on, kahe araline küinedega Hää || kuusirbi teravik kui kuu on selite, `küüned üles`puole, siis tuleb `selge Lüg; `kõrge kuu, köened ülesspidi Juu
4. sälk, soon, sisselõige `luoga `küüned `jäävad `aisa `külge - - `aisa õts `panna `küünde, rihm on `küüne sies, siis ei libise `lahti Lüg; look es seisa `küisis, tuli maha [hobuse] kaela `peale Khk; Vitsa puu `aeti `lõhki - - küüned lõigati `sisse, `pandi `küüne ja `aeti riistale peale Pöi; puu `nõule aeti vitsad `peale ja, lõigati `nõule küined `sesse Mar; puu nõue vitsal oo küined - - lõegatse `väiksed nukad `sisse, pannase kokku, need oo küined Tõs; looga küis, aesa sooń seal sees Juu; [vitsa] küüs tuleb pialt puolt `sisse toppida, siis õtsad jäävad vasta `lähkrit Trm; luaga küüned one kõhe õtsa piäl, paned aga luaga `külge ja paned ruama `ümmer Kod; riistal vits `kat́ki läind, küis on ära - - ei saa vahelite `panna Lai; vitsad pannasse `küinde, siis seesäväd piäl KJn; kate `kõrdine vits om paremp, temä käib üle küüne, sis temä ei `saaki küünest `valla minna Hls
5. a. Vaat kui `suured `küised mu küüs`laukudel Jõh; [põldmurakal] küüned (tupplehed) suuremad kui maasikal VMr; rukki küis (tungaltera) Trm b. leivaots Leiba pole änam kut see va kuivand küis Emm; Leib on otses, üks pisine küüs on veel järel Käi
Vrd küns, küüds, küütsakas